TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1661 Otsuse kuupäev 08.02.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. P´a kaebus Põhja Prefektuuri Rahumäe arestimaja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetlusvorm Kohtuistung 13.12.2011.a. Menetlusosalised Kaebaja A. P Vastustaja Põhja Prefektuur, esindaja Agne Niido Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 08.02.2012.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 12.03.
- a (k.a) (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA VASTUSTAJA VASTUVÄITED PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, 1.A. P esitas 16.06.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis anti kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohtule esitatud A. P’a kaebuses ja 13.12.2011 kohtuistungil täpsustatud kaebuses nõutakse Põhja Prefektuurilt mittevaralise kahju hüvitamist summas 12 782,30 € (200 000 krooni) seoses sellega, et Rahumäe arestimajas ei võimaldatud kaebajale arstiabi, millega kahjustati kaebaja tervist. Kaebuse kohaselt viidi kaebaja 12.03.2010 Rahumäe arestimajja, kahtlustatuna juveelivarguses. Kaebaja väidab, et talle ei võimaldatud seal arstiabi, kiirabi käis küll 06.04.2010 ja tegi valuvaigistava süsti, kuid kui teda taheti kaasa võtta haiglasse, siis politsei ei lubanud (lk 101 jj). Samuti ei võimaldatud kaebajale jalutuskäike, puudusid päevavalgus ja infoallikad jne, seega pidi kaebaja olema ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes.
- Põhja Prefektuur leiab kirjalikus vastuses kohtule, et A. P’a kaebus on põhjendamatu ning alus selle rahuldamiseks puudub (lk 96 jj). Vastustaja teada ei pöördunud kaebaja arestimaja ametnike poole pretensioonidega oma kinnipidamistingimuste kohta tema Rahumäe arestimajas viibimise ajal. Arvestades seda, et kaebajal on pikk vanglastaaž, ei ole tõenäoline, et ta pole kursis oma õigustega. Kaebaja kinnipidamisel 10.03.2010 kasutati kiirreageerijate abi, kuna kaebaja näol on tegemist kurjategijaga, keda on korduvalt karistatud raskete kuritegude toimepanemise eest ja kes on narkomaan, kelle käitumine võib olla ettearvamatu. Kaebaja suhtes kasutati jõudu nii palju, kui oli hädavajalik, et kaebaja ei kahjustaks kinnipidamise käigus kinnipidajaid ja kolmandaid isikuid. Ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja suhtes oleks kasutatud üleliigset jõudu või alandatud tema inimväärikust, ei ole kaebaja esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 3.Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse. A. P on leidnud halduskaebuses, et tema viibimisel Rahumäe arestimajas alates 12.03.2010 alandasid politseinikud tema inimväärikust, ei võimaldatud talle arstiabi ning jalutuskäiku, kambris puudus päevavalgus, puudusid infoallikad ja puhtust hoida võimaldavad vahendid. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaralise kahju süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja A. P väidab, et vastustaja ei võimaldanud talle arestimajas arstiabi. Haldusasja materjalide järgi teostati kaebaja osas tema arestimajja saabumisel 12.03.2010 esmane tervisekontroll. Esmase tervisekontrolli kaardist nähtub üheselt kaebaja kinnitus, et tal ei ole mingeid terviseprobleeme, samuti ka see, et kaebaja näol on tegemist narkomaaniga. Seega on ebaõige ka kaebaja väide nagu ei oleks ta saanud Põhja Prefektuuri arestimajas viibides meditsiinilist abi. Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ravikaardi järgi osutati A. Pale kogu kinnipidamise ajal Põhja Prefektuuri arestimajas meditsiinilist abi ligi paarikümnel korral. Enamik kaebaja probleemidest võis tuleneda sellest, et kaebaja, olles narkomaan, ei saanud arestimajas viibides narkootikume. Võõrutusnähtude leevendamiseks anti kaebajale kergeid rahusteid ja valuvaigisteid. Kõhuvalu põhjuseks võis olla maksatsirroos, mille leevendamiseks anti kaebajale kiirabi soovitusel nospa’d. Kaebaja hospidaliseerimist 06.04.2010 kiirabi vajalikuks ei pidanud. Väär on kaebaja väide, et politsei keelas teda haiglasse viimast. Juhul, kui kiirabil oleks olnud vaja, oleks kaebaja kindlasti ka haiglasse viidud.
- Tulenevalt VangS § 93 lg-st 5 ja ASE § 31 p-st 4 oli kaebajal õigus soovi korral vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. ASE § 41 p 4 ei sätesta arestimajale imperatiivset kohustust võimaldada kõigil arestimajas kinni peetavatel isikutel jalutada iga päev 1 tund vabas õhus. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sellist soovi suuliselt või kirjalikult avaldanud. Vastustaja Põhja Prefektuur on kinnitanud, et kaebaja sellist soovi arestimajas viibides avaldanud ei ole. Seetõttu tuleb lugeda tõendatuks, et kaebaja ei esitanud arestimajas viibides taotlust jalutuskäigule saamiseks ning kuna ta ei ole sellist taotlust esitanud, siis ei ole jalutuskäigu mittevõimaldamine õigusvastane. Sellisele seisukohale on Tartu Ringkonnakohus asunud 21.99.
- a otsuses nr 3-09-1385, 01.02.
- a otsuses nr 3-10-
- 2
- VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole mingite pretensioonidega vastustaja poole pöördunud seoses kambris päevavalguse, infoallikate ja puhtust hoida võimaldavad vahendite väidetava puudumisega. Riigikohtu halduskolleegium 21.04.2010 otsuse nr 3-3-1-14-10 p-s 8 on leidnud, et VangS § 45 lg 1 sisustamisel saab arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC
(2006)2 kinnitatud „Euroopa Vanglareeglistikuga“. Selle punkti 18.2 alapunkti a kohaselt kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad peavad aknad olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Euroopa Vanglareeglistiku normid pole küll õiguslikult siduvad, kuid neid tuleb käsitada eesmärkidena, mille poole püüelda ning neid võib võimaluse korral kasutada Eesti õigusaktide tõlgendamisel. Halduskohus leiab, et akna puudumist on võimalik kompenseerida kunstliku valgustusega. Vastustaja väitel on arestimaja poolt tagatud kõikidele kinnipeetutele võimalus lugeda ajalehti ja ajakirju, seega oli kaebajal võimalus kasutada ka infoallikaid. Vastustaja pole teinud kaebajale takistusi puhtuse hoidmise osas, kas ja kui palju kaebaja neid võimalusi kasutas, on kaebaja enda valik. Sundpesemist arestimajas ei teostata. Seega ei ole tõendatud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus, millega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuses esitatud väidete põhjal ei saa järeldada, et käesoleval juhul oli tegemist kannatustega, mis kujutavad endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses, mille eest saaks välja mõista rahalise hüvitise. 6.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohtu halduskolleegiumi senise praktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või seda vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav, ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (17.06.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-02, p 25). Käesoleval juhul oli kaebajal võimalus vastustajale esitada näiteks toimingu sooritamise nõuded, s.o nõue võimaldada talle arstiabi, võimaldada talle igapäevane jalutuskäik vabas õhus jne. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma õiguste sel viisil kaitsmise kohta vahistatuna arestimaja(de)s viibimise ajal. Kaebaja, olles teadlik oma õigustest (arstiabi, saada soovi korral 1-tunni jooksul vabas õhus jalutada, infoallikate võimaldamine jne) ei ole vahistatuna arestimajas viibides püüdnud mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendada, mille tõttu ei saa tema kahju hüvitamise nõue ka rahuldamisele kuuluda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3