TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1681 Otsuse kuupäev 17.12.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.V. kaebus Ida Prefektuuri peale mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 10.000.- krooni.. Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.V. kaebus haldusasjas 3-10-1681 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 17.01.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus A.V. on viibinud Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere kambris ajavahemikul 13.06.2010 kuni 21.06.2010 (8 ööpäeva)ja Jõhvi kambris 21.06.2010 kuni 06.07.2010(kokku 15 ööpäeva), kokku 23 ööpäeva. Kaebuse esitaja on pöördunud halduskohtu poole mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, kuna arestimajades kinnipidamisel on rikutud kaebaja õigusi. Kaebuse kohaselt on kaebaja viibinud 13.06.2010 kuni 21.06.2010 Rakvere politsei arestimajas, mil ei võimaldatud kaebajal viibida üks tund vabas õhus päeval nagu nägi ette arestimaja sisekorraeeskirja eeskirja § 31 p
- Samuti ei võimaldatud kaebajal viibida üks tund vabas õhus ka Jõhvi arestimajas, kus kaebaja viibis 21.06.2010 kuni 06.07.
- Kaebaja on märkinud, et tal tekkisid Rakvere arestimajas viibides krambihood ning arestimaja töötajad kiirabi ei kutsunud ning arstiabi ei osutanud. Arsti vastuvõtule viidi kaebaja alles kaheksa tundi pärast haigushoogu, millega on rikutud arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p 3 sätet. Kaebaja on märkinud, et tal on tekkinud köha seonduvalt sellega, et pidi viibima kinnises tolmuses ruumis Kaebajale ei ole võimaldatud lugeda riigi päevalehti ja ajakirju, millega on rikutud kaebaja suhtes arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p. 9 sätet Kaebuse täienduses on kaebuse esitaja märkinud, et arestimajades viibides sai kaebaja viiel päeval viibida üks tund vabas õhus, mistõttu on kaebaja seisukohal, et süstemaatiliselt rikuti kaebaja õigusi mõlemas arestimas, mille tagajärjel on oluliselt halvenenud kinnipeetava üldfüüsiline seisund. Kaebuse täienduses kinnitab kaebuse esitaja, et ta oli pärast haigushoogu ja lühiajalist teadvusekaotust, mis arestimajas tekkis, nõrk ning vajas koheselt arstiabi. Kiirabi kohene kutsumine oleks ära hoidnud teise krambihoo kui kaebaja oleks saanud kohest ravi. Kaebaja on märkinud, et kuna arestimaja ise kirjandust ei telli ning käsipakiga ajalehtede saatmine on raskendatud, jäid tal ajalehed ja ajakirjad lugemata kogu arestimajas viibitud aja jooksul. Kaebaja taotleb, et kohus rahuldaks tema kaebuse ning mõistaks välja 10.000.- krooni mittevaralist kahju Ida-Prefektuurilt ning taotleb juhtida vastustaja tähelepanu arestimajades toimuvate õiguserikkumistele, et neid edaspidi ära hoida. Vastustaja seisukohad: Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et kuivõrd vastustajale saab süüks panna vaid Ida Prefektuuri piiratud võimalusi kinnipeetavale värskes õhus viibimise võimaluste tagamiseks, siis on vastustaja hinnangul kaebaja sooviks alusetult rikastuda, mitte saada õiglast hüvitist temale tekitatud kahju eest. Vastustaja möönab, et jalutushoov arestimajal puudub ning kinnipidamistingimuste tagamine ei ole otseselt vastustaja mõjusfääris. Vastustaja ei näe põhjuslikku seost kaebajal köha tekkimise ning värskes õhus viibimise piiramise vahel. Vastustaja on märkinud, et kaebajale on osutatud arstiabi ning kutsutud arst, kes leidis, et tegemist on epilepsiahooga ning määras ravi. Kiirabi tuleb kutsuda juhul, kui hoog kestab üle 10 minuti või hood järgnevad üksteisele ilma, et haige vahepeal teadvusele tuleks. Antud juhtumil ei vajanud kaebaja arstiabi erakorralist sekkumist. Samuti on püüdnud arestimaja kaasa aidata ajalehtede ja ajakirjade kättesaadavuse tagamisel, kuid kohustust värske ajakirjanduse soetamiseks arestimajal ei ole. Arestimaja ei ole teinud takistusi kaebajal ajakirjade ja ajalehtede lugemisel. Vastustaja on märkinud, et Ida Prefektuuri süül ei ole kaebajale tekitatud hingelist ega ka füüsilist valu, samuti ei ole tekitatud tervisekahju. A.V. vahi alla võtmine ei ole olnud tingitud vastustaja õigusvastasest käitumisest ning seetõttu vastustaja ei saa vastutada ka kaebuse esitaja mugavuste puudumise eest. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega , asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Kohus on kaebuse menetlusse võtnud kohtumäärusega 02.09.2010 ning lähtunud asjaolust, et HKMS § 9 lg 4 alusel võib avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist nõuda kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest. Kaebaja on pöördunud Tartu Halduskohtu poole 30.06.2010 seonduvalt Rakvere ja Jõhvi arestimajades viibimisega (13.06.2010 kuni 21.06.2010 Rakvere arestimajas ja 21.06.2010 kuni 06.07.2010 Jõhvi arestimajas) , kus kaebaja on viibinud kokku 23 ööpäeva ning kaebaja väidete kohaselt oli kaebaja suhtes rikutud arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p. 4, p. 3 ja p. 9 nõudeid. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 10.000.- krooni. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu kas kaebajale avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus) , millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju nõue rahuldamisele. Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi: kõige laiemas mõttes inimväärikust, selle komponente, au ja head nime, aga ka põhiõigusi, mis inimväärikusel rajanevad, nagu era- ja perekonnaelu puutumatus, tervis ning isikuvabadus. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on kannatanul võimalus nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks peavad esinema järgmised elemendid: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tõttu peab olema kannatanul tekkinud kahju (s.t õigusvastase haldusakti või toiminguga peab olema põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna); kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kahjutekitaja tegevusega; kahju peab olema tekitatud õigusvastase teoga. Asja materjalide kohaselt on kaebaja viibinud mõlemas arestimajas vahistatuna kokku 23 ööpäeva ning taotleb mittevaralise kahju 10.000.- krooni väljamõistmist Ida Prefektuurilt. Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes rikutud arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p. 4 sätet, mille kohaselt on õigus kinnipeetaval soovi korral viibida üks tund päevas vabas õhus. Kaebaja sõnutsi on ta saanud vabas õhus viibida arestimajades viibides ainult viiel päeval. Asja materjalidest nähtuvalt on Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja juht oma kirjalikus vastuses selgitanud, et Rakvere kambris puudus kinnipeetaval tehniline võimalus viibida valve all vabas õhus 1 tund päevas ning selle probleemi lahendamiseks saadetakse kinnipeetu esimesel võimalusel Viru Vanglasse või arestimaja Jõhvi kambrisse , kus jalutamine vabas õhus on teostatav. Jõhvi kambris viibides oli kaebajal võimalus viibida vabas õhus viiel päeval , millele lisandub 3 päeva, so. isiku kinnipidamise, tema Rakverest Jõhvi üleviimise, samuti aresti alt vabastamise päev. Vastustaja möönab, et kinnipidamistingimuste tagamine ei ole otseselt vastustaja mõjusfääris. Kohus nõustub siinjuures kaebajaga, et kaebaja olukorda võis halvendada asjaolu, et kaebajale ei ole võimaldatud viibida 1 tund päevas vabas õhus nagu näeb ette VangS § 93 lg 5, mille kohaselt võimaldatakse vahistatul viibida üks tund päevas vabas õhus vahistatu soovi korral ning arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p. 4, mille kohaselt on kinnipeetul õigus soovi korral vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Kohus peab mõistetavaks, et arestimajas viibides oleks kaebajal olnud õigus viibida l tund päevas vabas õhus, arvestades seejuures ka asjaolu, et kaebaja oli mõlemas arestimajas kokku viibinud 23 ööpäeva ning sellest ajast sai kaebaja viiel päeval jalutada vabas õhus. Õige on vastustaja väide, et kinnipidamistingimuste tagamine ei ole otseselt vastustaja mõjusfääris, samas ei ole nimetatud sätte täitmine ka kohustuslik, vaid annab kinnipeetavale õiguse tema soovi korral viibida 1 tund päevas vabas õhus. Kohus möönab, et kaebajal võis olla soov jalutada l tund päevas vabas õhus, kuid asja materjalidest ei nähtu ka, et kaebajale oleks seda arestimajas otseselt keelatud või kaebaja oleks seda otseselt nõudnud. Kaebaja ise ei ole kurtnud, et ta oleks ruumis olles tundnud õhupuudust või et see oleks tekitanud tal muid tervisehäireid peale köha. Mis puudutab kaebaja väidet selle kohta, et tal tekkis köha pikaajaliselt tolmuses ruumis viibimise tõttu, ei saa vastustajale süüks panna, kuna köha tekkimisel ja ruumis viibimisel ilma ühetunnise jalutuskäiguta päevas, ei saa olla omavahelist seost. Vastustaja on kinnitanud, et Ida Prefektuur on teinud omalt poolt kõik võimaldamaks kaebajale tema õigusi realiseerida, mistõttu viidi isik esimesel võimalusel arestimaja Rakvere kambrist üle Jõhvi kambrisse, sest Rakvere kambri juures puuduvad tehnilised võimalused kinnipeetavate värskes õhus viibimise võimaldamiseks, kuid väljapoole arestimaja territooriumi isikute lubamine ei ole mõeldav ning on vastuolus isikute kinnipidamise eesmärkidega. Kaebaja on märkinud, et tema suhtes on rikutud arestimajades viibimisel arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p. 3 nõudeid, mille kohaselt on kinnipeetul õigus saada arstiabi. Kaebaja väidete kohaselt on kaebajal tekkinud Rakvere arestimajas 16.06.2010 viibides üheminutiline krambihoog koos lühiajalise teadvusekaotusega. Nii kaebaja kui vastustaja on märkinud, et arstiabi sai kaebaja samal päeval ning arst on talle ka ravi määranud. Kaebaja on seisukohal, et talle tulnuks koheselt kiirabi kutsuda, et vältida teist krambihoogu. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vältimatu abi osutamist ehk kiirabi kutsumist tuleks teostada juhtumil, mil inimese tervislik seisund ei taastu koheselt. Antud asjas on kaebaja ise märkinud, et tervis taastus orienteeruvalt ühe minuti jooksul. Asjaolu, et kaebajal hiljem kordus krambihoog, ei saa seostada sellega, et kaebajale esmakordse juhtumi korral kiirabi ei kutsutud. Kaebaja sai samal õhtul arstiabi ning arst määras ravimid. Korrakaitsebüroo arestimaja juht on andnud juhtunu kohta kirjaliku selgituse mis puudutab arstiabi osutamist, et Rakvere kambri spetsialist Eha Volmer oli kahel korral pöördunud vahistatu poole küsimusega, et kas ta vajab esmaabi, mille peale A.V. vastas eitavalt. Samas puudub sissekanne ka meditsiiniabi osutamise žurnaalis, et vahistatule oleks olnud vaja osutada arstiabi või kutsuda kohale kiirabi. Kaebaja ei ole ka esitanud sellekohaseid tõendeid kohtule ja vastaspoolele, mis tõendaksid, et kaebaja on saanud terviserikke seonduvalt Rakvere arestimajas viibimisega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole rikutud arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p. 3 sätet. Kaebaja on märkinud, et tema suhtes on rikutud arestimajades viibimisel arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p. 9 nõudeid, mis puudutavad ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimaldamist arestimajas. Vastavalt vastustaja selgitustele, antakse igal töönädala lõpul kogutud nädala lehed arestimajale, kus need väljastatakse kinnipeetavatele. Vastustaja on märkinud, et kõik kinnipeetavad ei kasuta ajalehti lugemiseks, vaid kasutavad seda mõneks muuks otstarbeks, mistõttu ei jõua ajalehed kõigi kinnipeetavateni. Arestimaja ametnike poolt on toodud arestimajja nii eesti kui ka venekeelseid raamatuid. Kuna arestimajades ei ole avatud kinnipeetavatele isikuarvet, siis on kinnipeetavatel võimalus tellida endale kirjandust lähedaste inimeste kaudu. Vastustaja on märkinud, et ei ole teinud takistusi kaebajale ajalehtede ja ajakirjade lugemisel, kuid arestimajadel pole ka kohustust tagada värske ajakirjanduse soetamine. Kaebaja on märkinud, et tema lähedased ei tea täpseid aegu, millal käsipakke arestimajades vastu võetakse, mistõttu jäi kaebajal pakk saamata ning 29.06.2010 kuni 06.07.2010 ei saanud ajalehti käsipakiga seetõttu, et kaebaja oli viibinud arestimajas süüdimõistetu staatuses. Kohus asub seisukohale, et arestimaja administratsiooni süü ei lasu selles, et kaebaja lähedased ei tea pakkide vastuvõtmise aegu ning süüdimõistetu staatuses olev kinnipeetav saab pakke taotleda teistel tingimustel. Vastustaja on märkinud, et asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks teinud taotluse ajakirjade ja ajalehtede lugemise võimaldamiseks, samas on kohus seisukohal, et ajakirjade ja ajalehtede lugemise mittevõimaldamine mõnede päevade jooksul arestimajades viibimise päevade ajal ei saa olla nii suur õiguste rikkumine, mis tooks kaasa kahju hüvitamise nõude. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et ebainimlikes tingimustes arestimaja kambris viibimine on alandav kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud või kannatused, mis ei ole vajalikud kinnipidamise režiimi jälgides. Antud asjas ei ole kohus tuvastanud, et kaebaja pidi viibima 23 ööpäeva arestimajas ebainimlikes tingimustes, mis oleks kaasa toonud inimväärikuse alandamise , oleks halvendanud oluliselt kaebaja elukvaliteeti ning tekitanud tervisehäireid, millega oleks kaasnenud paratamatult suured kannatused ja ebamugavused Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ning mittevaralise kahju välja mõistmata. Reeglina peab kahju tekitaja kahju hüvitama juhul ,kui ta on kahju tekitamises süüdi. Antud juhul on mittevaralise kahju nõue põhjendamatu. Isegi kui värskes õhus viibimise mittevõimaldamine üks tund päevas on kaebajas tekitanud meelepaha või rahulolematust või kui kaebaja pole saanud kõikidel päevadel ajalehti või ajakirju arestimajas lugemiseks, ei saa sellise olukorra tekkimine olla aluseks kahju hüvitamise nõudele. Arestimajas viibides arstiabi osutamisest ei ole kaebajat ilma jäetud. Kokkuvõttes jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks