← Eesti

2-11-25580/6

Obsah (5)§ 113§ 100§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-25580 Tsiviilasi ASi Danske Bank hagi M

§ 113lg 1 sätestatud määras ASi Danske Bank kasuks.

Edasikaebamise kord Mekeur Arendus OÜ ja Urmas Ketkinen võivad kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada AS Danske Bank apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 07.11.2007 sõlmisid pooled kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx. Kapitalirendilepingu põhitingimuste kohaselt kostja võttis liisingusse sõiduauto Kia Carnival 2,9 106 kW reg.nr xxx xxx maksumusega 220 000 kr ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 25.11.2012 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele lepingu üldtingimused. Üldtingimuste p 1.1 kohaselt hageja annab vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusse ja kasutusse ning p 1.3 kohaselt kohustub kosta tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul, s.o rendiperioodi lõppemiseni, rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Vastavalt üldtingimuste p-le 1.1 ja peatükile II anti vara hageja poolt kostja valdusse ja kasutusse ning kostja kohustus üldtingimuste p 4.1 kohaselt täitma tähtaegselt ja kohaselt kõiki lepinguga sätestatud tingmusi ja lepingust tulenevaid kohustusi ning vastutab nende täitmise eest Eesti Vabariigi seadusandlusega ja lepinguga kehtestatud korras ja ulatuses. Kostja ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale kapitalirendilepingu üldtingimuste p 10.1 alusel 22.07.2008 vara tagastamise nõude ning palus üldtingimuste p 10.3 alusel tagastada viivitamatult kapitalirendilepingu objektiks olev vara. Üldtingimuste peatüki 10 ja sellele järgnevate alapunktide kohaselt hagejal on õigus leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta juhul, kui kostja on viivituses rendimakse tasumisega ja hoiab kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Punkti 10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peab kostja vara ja varaga se4otud dokumentatsiooni hagejale koheselt tagastama. Lepingu ülesütlemise korral vastutab kostja hageja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama kostja. Kostja ei täitnud kapitalirendilepinguga võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi. Hageja esindaja edastas kostjale 25.06.2010 võlateatise - kapitalirendilepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude: tasumata kindlustus 486,87; muud kulud 1234,12; intress 19,73; tasumata kuumaksed 576,66, põhinõue 6516,79, viivis 111,38. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata kapitalirendilepingu eest põhisumma 8814,44 eurot. Poolte vahel sõlmitud kapitalirendilepingu põhitingimuste kohaselt on intressi määraks 6,500% aastas, tasumata on intressid summas 19,73 eurot. Poolte vahel sõlmitud kapitalirendilepingu põhitingimuste kohaselt on intressi määraks 0,3000% päevas, viivisenõue kokku 6246,23 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Arraste palub

§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista 15 080,40 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Välja mõista kostjatelt solidaarselt riigilõiv 958,44 eurot ja tasu õigusabi eest 460,16 eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostjad kohustusid kohtule kirjalikult vastama 19.10.2011. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.