) ei anna kohalikule omavalitsusele pädevust sellise hanke korraldamiseks, mille käigus kohalik omavalitsus määrab teatud piirkondade jäätmevedajatele nimeliselt ühe jäätmekäitluskoha, kuhu jäätmevedajad peavad jäätmeid üle andma. Kuigi
lg 2 p 4 kohaselt määrab kohalik omavalitsus korraldatud jäätmeveo hankedokumentides mh jäätmekäitluskoha, ei anna see säte kohalikule omavalitusele kohustust ega pädevust määrata üks kindel koht nimeliselt.
sätestab läbivalt võimaluse, et kohalik omavalitsus võimaldab rohkem kui ühe jäätmekäitluskoha kasutamist.
lg 1, § 81 lg 2 p 7 ja § 98 p 2 sõnastus kinnitab selgelt, et
ei kohusta omavalitsust valima ühte jäätmekäitluskohta ning et jäätmekäitluskohti võib olla ka mitu. Vastustaja tõlgendus
Kui kohus asub seisukohale, et
lg 11 lubab kohalikul omavalitsusel asuda osutama „olmejäätmete kompleksteenust“ ja sellega piirama jäätmevedajate poolt jäätmete käitluskoha valikut, siis on kaebaja seisukohal, et
S) ning piirab õigusvastaselt ettevõtlusvabadust. Jäätmekäitlusturud on praegu selges ning kiires muutumises – loomisel on mitmeid uusi jäätmekäitluskohti, mis rakendavad senisest keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Võimalik, et kõik uued jäätmekäitluskohad ei saa käesoleval hankel osaleda või kui saavad, siis kui sellisel muutuste perioodil antakse ühele täna turul tegutsevale ettevõtjale olemasolevate või uute konkurentide ees eelis ainuõiguse näol, piirab see konkurentide võimalusi pakkuda lähitulevikus loodavaid efektiivseimaid lahendusi. Kuivõrd kaebaja tegutseb korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega ning võib osutuda ka Tallinnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaks, piirab ühe jäätmekäitluskoha kindlaksmääramine otseselt kaebaja (või tema konkurentide) ettevõtlusvabadust sobiva koostööpartneri valikul. Vaidlustuskomisjoni istungil ning meedias on Tallinna linn selgitanud, et kavatseb kujundada uue süsteemi, mille kohaselt korraldab linn kõigepealt teenuste kontsessiooni käitluskoha leidmiseks, seejärel teenuste kontsessiooni jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks ning seejärel asub ise korraldama klienditeenindust. Kui Tallinn rakendaks uue süsteemi, siis sisuliselt võtaks Tallinna linn endale ainuõiguse olmejäätmete kompleksteenuse osutamiseks Tallinna tarbijatele. Sellise süsteemi rakendamise järgselt ei saaks ükski ettevõte peale Tallinna linna osutada oma klientidele olmejäätmete kompleksteenust. Olemasolevate jäätmekäitlusteenuseid osutavate ettevõtete ainukeseks väljundiks jääks osalemine käitlus- ja vedamishangetel, mis kaebaja hinnangul ei kasuta olemasolevat konkurentsi efektiivselt ära, vaid toob vastupidise – konkurentsi piirava mõju. Kui Tallinna linn kavatseb uuele süsteemile üle minna, siis asub Tallinn konkureerima olemasolevate ettevõtetega. Sellega oleks Tallinna linn ettevõtja KonkS § 2 lg 2 tähenduses. Uue süsteemi loomisega saaks Tallinna linn ainuõiguse (monopoli) olmejäätmete kompleksteenuse osutamisel Tallinna piirkonnas. Ühe jäätmekäitluskoha määramine olukorras, kus turul tegutseb mitmeid nõuetekohaseid teenusepakkujaid, moonutab konkurentsi ja on vastuolus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art 106 lg-ga 1 koostoimes art-ga 102 ning üldise majandushuvi teenuste põhimõtetega. Selline tegevus loob kunstlikult kitsa geograafilise ulatusega jäätmekäitluskohtade turge ning loob piirkondlikke monopole, samas kui ainuõigusi andmata oleks kaubaturgude geograafiline ulatus laiem ning turul saaks toimida konkurents. EL-i konkurentsiõiguse kohaselt on ainuõiguste andmine põhjendatud juhul, kui see on vajalik üldistes majandushuvides oleva ülesande täitmiseks. Ainuõigusi võib anda vaid olukorras, kus turg ilma selleta ei toimi. Kui jäätmekäitluskohtade turul on piisavalt ettevõtjaid, kes pakuvad jäätmekäitlusteenust vastavuses keskkonnanõuetega, on moonutusteta konkurents parim mehhanism selliste teenuste osutamiseks. Jäätmete kõrvaldamise koha valiku piiramine ei ole põhjendatav läheduse printsiibiga ning rikub jäätmekäitlushierarhiat, luues eelised AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutamiskeskus (HD lisa 2 II 3 osa p 4.2). Lisaks Tallinna Jäätmete Taaskasutamiskeskuse prügilasse ladestamisele on Eestis võimalik vastavad jäägid üle anda ka teistele Eestis asuvatele prügilatele. P 4.2 nõue loob põhjendamatult eelise AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutamiskeskus, kuivõrd pakkujatel puudub võimalus anda segaolmejäätmete töötlemis- ja taaskasutusjäägid üle pakkuja poolt vabalt valitud jäätmekäitlejale. Eelise loomisel äriühingule, mille aktsiatest 35% kuulub Tallinna linnale, on tegemist konkurentsi kahjustava huvide konfliktiga.
§-st 32 tuleneva läheduse põhimõtte kohaselt võib eeldada, et kõik võimalikud sihtkohad Eestis täidavad läheduse põhimõtet. Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 76 SE III seletuskiri võimaldab teha ühese järelduse, et läheduse põhimõtte all on käsitletav „käitlemine Eestis“, s.o kogu Eesti haldusterritooriumil. Seda tõlgendust toetavad ka majanduslikud argumendid. Geograafiliselt lähem käitluskoht ei tähenda alati odavaid teenuse hindasid ning kogu Eesti segaolmejäätmete väiksust ja üksikute kohalike omavalitsuste marginaalseid koguseid arvestades ei ole mõistlik ega jätkusuutlik lähtuda läheduse põhimõtte kitsamast tõlgendusest. HD viimiseks vastavusse riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega tuleb tehnilisest kirjeldusest eemaldada nõue segaolmejääkide töötlemis- ja taaskasutamisjääkide ladestamiseks Tallinna Jäätmete Taaskasutamiskeskuses. HD lisaks 3 oleva hankelepingu tingimused ei võimalda esitatud pakkumusi võrdsetel alustel hinnata ning pakkumuste hindamine madalaima hinna kriteeriumi alusel ei ole lubatav. HD lisaks 2 olev tehniline kirjeldus sätestab küll teenuse teostamise eeldusliku mahu, kuid HD lisaks 3 olevast töövõtulepingu projektist nähtub, et tasu makstakse üksnes reaalselt vastu võetud, töödeldud, taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete eest ning hankijal puudub kohustus minimaalse koguse jäätmete täitjale üleandmiseks ning tehnilises kirjelduses toodud erinevat liiki jäätmete proportsioonide säilitamiseks. Olukorras, kus erinevat liiki jäätmete töötlemine ning taaskasutamine ja kõrvaldamine on oluliselt erineva kulukuse astmega, kuid pakkuja peab hanke tingimuste kohaselt pakkuma kõigi hankija poolt üleantavate jäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamiseks ühtset hinda, peab pakkuja ise prognoosima, millises mahus ning millist liiki jäätmete üleandmist ta ette näeb. Hankija on küll HD lisas 2 näidanud jäätmete orienteeruva koguse, kuid kaebaja arvates ei ole see käsitletav hankelepingu esemega seotud kriteeriumi ammendava määratlemisega RHS § 31 lg 3 tähenduses. Ei HD lisaks 2 olevas tehnilises kirjelduses ega lisaks 3 olevas töövõtulepingu projektis pole toodud ühtegi nõuet üleantavate jäätmete kvaliteedile. Seega peavad pakkujad ise prognoosima, millise kvaliteediga on hankija poolt üleantavad jäätmed, mis taas viib tulemuseni, et pakkujad lähtuvad pakkumusi esitades erinevatest eeldustest ning erinevatest eeldustest lähtuvaid pakkumusi pole võimalik võrdsetel alustel hinnata. HD p 10.2. kohaselt on eduka pakkumuse valiku aluseks madalaim hind, kuid HD-s on jäänud määratlemata nii teenuse ulatus kui teenuse osutamise aluseks olevate materjalide kvaliteet, mistõttu madalaima hinna kriteeriumi kasutamine ei ole põhjendatud ning HD alusel esitatavad pakkumused ei ole võrdsetel alustel hinnatavad. HD viimiseks kooskõlla RHS nõuetega tuleb HD-s ammendavalt määratleda kõik hankelepingu tingimused ning fikseerida nõuded üleantavate jäätmete kvaliteedile ja kogustele ning tagada jäätmehierarhia järgimine pakkuja poolt. Ragn-Sells AS palub kaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja Tallinna Keskkonnaameti vastulause Kaebaja tuvastamiskaebus on alusetu, põhineb ebaõigel informatsioonil ja arusaamisel Tallinna linna poolt jäätmeveo korraldamiseks rakendatud lahenduse osas ning käitlusteenuste riigihanke õiguslikust olemusest. Käitlusteenuste riigihanke näol ei ole tegemist teenuste kontsessiooniga, vaid tavapärase RHS regulatsioonile alluva teenuste tellimisega avaliku sektori hankija poolt. Kaebuses esitatud etteheited ja argumentatsioon lähtub
lg-s 1 sätestatud teenuste kontsessioonil põhinevast korraldatud jäätmeveo lahendusest. Tallinna linn lähtub jäätmeveo korraldamisel aga
lg-s 1¹ sätestatud alternatiivsest lahendusest, kus jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks 4 kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna
lg-s 1¹ sätestatud jäätmeveo korraldamise lahenduse puhul ei anta jäätmevedajale õigust teenustasu saamiseks jäätmevaldajatelt (nagu toimub teenuste kontsessiooni puhul), vaid vedaja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohalik omavalitsus, siis ei ole
lg-s 1¹ sätestatud lahenduse puhul tegemist teenuste kontsessiooni andmisega vedajale, vaid riigihangete tavaregulatsioonile alluva teenuse ostmisega kohaliku omavalitsuse poolt. Kuna Tallinna linna poolt jäätmevaldajatelt võetav korraldatud jäätmeveo teenustasu peab
lg-te 5 ja lg 6 kohaselt katma ka jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise kulud, siis on hankija poolt
lg-s 1¹ sätestatud korraldatud jäätmeveo lahenduse puhul ainsaks seaduslikuks võimaluseks jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse tellimiseks korraldada riigihange RHS-s sätestatud korras. Seega ei toimu käitlusteenuste riigihankega hankija poolt „ühele ettevõtjale“ ainuõiguse andmist KonkS § 14 lg 1 tähenduses, vaid hankija poolt avatud hankemenetluse käigus käitlusteenuste riigihanke esemeks olevate jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse tellimine RHS § 4 lg 5 järgi.
ega muust õigusaktist ei tulene korraldatud jäätmevedu teostava isiku subjektiivset õigust nõuda seda, et just tema peaks saama valida, kes teostab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuseid. Jäätmehoolduse korraldamine oma haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 2 ja
lg 1 ja § 70 järgi avalik ülesanne, millise korraldamise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. On üldteadaolev asjaolu, et igasugune konkurss (just hinna osas nö vähempakkumine) toob hinnad alla, mis ilmselgelt kaebaja ärihuvidele ei vasta. Samuti sai varasema lahenduse puhul mõlemal kaubaturul tegutsev vedaja suunata korraldatud jäätmeveo raames kogutavad jäätmed edasiseks käitlemiseks temale kuuluvasse käitlustehasesse ehk sai nii otsustada jäätmevaldajatelt kogutavate rahaliste vahendite suunamise just temaga seotud isikule.
lg-s 1¹ sätestatud lahenduse rakendamine ja jäätmete käitlusteenuste eraldi sisseostmine võimaldaks korraldatud jäätmeveo teenuse hinda lõpptarbija jaoks soodsamaks saada ning suurendada konkurentsiolukorda jäätmeveo teenuse turul. Kaebaja väited uue korraldatud jäätmeveo süsteemiga põhjustatava „vaba turu“ ja konkurentsi pärssimise kohta ei vasta tegelikkusele, kuna varasemalt valis käitlusteenuste esemeks olevate teenuste osutaja Tallinna linna asemel vedaja ise. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas avatud hankemenetluse korraldamine moonutab konkurentsi ja mis osas on see vastuolus KonkS-ga ja ELTL art 106 lg-ga 1 koostoimes art-ga 102 ning üldise majandushuvi teenuste põhimõtetega. Kaebajal on võimalik käitlusteenuste riigihankes osaleda, kuna kaebajal valminud jäätmekäitluskohas on võimalik käitlusteenuste riigihanke esemeks olevaid teenuseid osutada. Käitlusteenuste riigihange ei tekita kaebaja väidetud monopoli ka sisuliselt. Käitlusteenuste riigihange on korraldatud üksnes 5 Tallinna jäätmeveo piirkonna suhtes (ehk ca 1/3 kogu Tallinna olmejäätmete aastasest kogusest), kus lõppesid 31.12.2011 ainuõiguse andmiseks sõlmitud jäätmeveolepingud ning hankelepingu kestuseks on üksnes 2 aastat. 2013. aastal lõpevad ainuõiguse lepingud järgmises 5-s piirkonnas (ehk ca 1/3 kogu Tallinna olmejäätmete aastasest kogusest). Nendest 5-st piirkonnast kogutavate jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse ostmise riigihange korraldatakse 2012 aastal. 2014. aastal lõpevad jäätmeveolepingud järelejäänud 3 piirkonnas (ehk ca 1/3 kogu Tallinna olmejäätmete aastasest kogusest) ja nende piirkondade käitlemise teenuse riigihange korraldatakse 2013. aastal. Seega kaebajale ja teistele turul tegutsevatele ja turule sisenevatele ettevõtetele on tagatud jäätmekäitlusteenuste riigihangetel osalemine ja ettevõtlusvabadust ei ole piiratud ebaproportsionaalselt. HD lisa 2 II osa p 4.2 tingimus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja seisukoht, justkui tuleks
§-s 32 sätestatud läheduse põhimõtet jäätmete kõrvaldamisel tõlgendada „käitlemisena Eestis“, ei põhine seadusel.
§-s 32 sätestatud läheduse põhimõtet tuleb mõista selliselt, et kui on olemas mitu sama tehnoloogiat kasutavat kohta, siis tuleb jäätmed kõrvaldada ja segaolmejäätmed taaskasutada lähimas kohas. Samuti ei ole õige kaebaja väide, justkui oleks seadusandja sisustanud
§-s 32 kehtestatud läheduse põhimõtet jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 76 SE III seletuskirjas kaebaja poolt väidetud „käitlemisena Eestis“. Kaebaja viidatud seaduseelnõu seletuskirja 5 p-s 27 on läheduse põhimõtet kajastatud sellises sisus Konkurentsiameti ja jäätmekäitlejate nägemuses ja hinnanguna olemasolevale turuolukorrale, mitte seadusandja nägemusena. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et Tallinna haldusterritooriumile kõige lähem prügila on AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Kui Tallinna haldusterritooriumi lähedal asuks AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse prügilaga sarnases kauguses ka teisi prügilaid, siis võimaldataks pakkujatel käitlusteenuste riigihankes viia prügilasse ladestamisele kuuluvad segaolmejäätmete töölemise- ja taaskasutamise jäägid ka teise prügilasse. Praegusel juhul on kauguselt järgmine prügila Väätsa prügila ning see asub Tallinna haldusterritooriumist alles ca 120 km kaugusel. HD lisas 3 sätestatud hankelepingu tingimused ei ole õigusvastased ega ebaselged, need võimaldavad pakkumusi võrdsetel alustel hinnata. HD osaks olevas tehnilise kirjelduses on toodud eeldatavad aastased kogused jäätmeliikide kaupa, piirkonnad, piirkondade elanike arv ning hankelepingu periood. HD lisa 3 p-dest 5.1, 5.4 ja 5.5 tuleneb üheselt, et hankija on kohustatud maksma teenuse osutajale HD-s esitatud jäätmete koguste käitlemise eest edukaks tunnistatud pakkumuses nimetatud tasu. Asjaolu, et hankija on hankelepingu tingimustes ette näinud teenuse osutaja tasu korrigeerimismehhanismid vastavalt eduka pakkumuse ühishinnale ja tegelikult osutatud teenuste mahtudele (kuna 100 % ei ole võimalik ette näha, millises koguses jäätmeid tekib), ei tähenda, et hankelepingu ese oleks ebaselge või et pakkujate lähteandmed pakkumuse maksumuse koostamisel erineksid. See, kuidas jagada hankelepingu reaalsel täitmisel põhinevatest mahtudest tulenevat riski, on RHS § 31 lg 2 p 3 kohaselt hankija pädevuses otsustada. Samuti on hankija eelnevalt selgituste käigus kaebajale selgitanud, et käitlusteenuste riigihanke esemeks on korraldatud jäätmeveo raames kogutavate jäätmete käitlemine. Jäätmeid enne nende käitlejale üleandmist vedaja poolt ei sorteerita. Kaebajale kui korraldatud jäätmeveoteenust osutavale ettevõttele ja käitlusteenust osutavale ettevõttele on teada kodumajapidamisest ja ettevõtetest kokku kogutavate jäätmete koostis. Kodumajapidamises tekkivate jäätmete koostise kohta on eraldi läbi viidud mitmeid uuringuid, mis on avalikult kõigile kättesaadavad. Seega on hankija HD-s määratlenud piisava täpsusega hankelepingu tingimused. Kaebaja väide, justkui ei järgiks käitlusteenuste riigihange
§-s 22¹ sätestatud jäätmehierarhiast tulenevaid põhimõtteid ja järjekorda, on põhjendamata. HD lisa 2 II osa p-s 3.4 on kehtestatud nõue, et käitluskohas või kohtades, kus osutatakse teenust, kasutatav tehnoloogia ja käitlustoimingud peavad võimaldama jäätmete taaskasutamise vähemalt 40% ulatuses, sealjuures peab tehnoloogia tagama
§-s 134 sätestatud nõuete täitmise. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Esmalt selgitab kohus kaebaja taotlusi. Kaebuses kohtule taotles kaebaja VAKO 13.12.2011 otsuse nr 234-11/128888 tühistamist osas, millega Ragn-Sells AS vaidlustus jäeti rahuldamata, riigihanke nr 128888 väljakuulutamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna Keskkonnaameti kohustamist viima hankedokumendid vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetele. Sellised taotlused võttis kohus 29.12.2011 määrusega menetlusse, asudes neid menetlema. Ka kaebaja poolt kohtuistungil esitatud kohtuteeside resolutsioonis (tl 182) jäi kaebuse esitaja samade taotluste juurde. Et kaebuse esitaja pole kohtule esitanud avaldust kaebuse muutmiseks (HKMS § 49), võtab kohus kohtuotsuses seisukoha taotluste osas, mis võeti menetlusse ning jätab tähelepanuta kohtuteeside sisus ilmselt ekslikult väljendatud taotlused. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus analüüsib kaebaja poolt esitatud nõudeid ja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 6
lg-le 1 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse 7 üksuse valitud ettevõtja poolt.
sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. Ülalmärgitud sätetest tuleneb kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus korraldada nii jäätmevedu kui ka jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist. Kui jäätmete veo puhul seadus sätestab, kuidas vedu korraldada võib (
lg 11 – kohalik omavalitsusüksus on vedaja kliendiks jäätmevaldajate asemel või
lg 1 – teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks), siis seda, kuidas kohalik omavalitsus jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldama peaks, seadus ei sätesta. Seega on küsimus, kuidas jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist linnas või vallas korraldada, kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus, mis peab vastama diskretsioonireeglitele. Muuhulgas tähendab diskretsioonireeglitest kinnipidamine ka seda, et ebaproportsionaalne sekkumine ettevõtlusvabadusse on keelatud. Kohtu hinnangul on vastustaja tõlgendanud vääralt
lg-t 11 ja tuletanud sellest alusetult otsese volitusnormi jäätmekäitlusteenuste ostmiseks.
lg 11 sätestab, et jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul. Nimetatud normi nii süstemaatiliselt kui ka eesmärgipäraselt tõlgendades saab asuda vaid ühele seisukohale – norm reguleerib jäätmeveo korraldamist ega reguleeri jäätmekäitlust kuidagi. Vihjet jäätmekäitlusele ei saa välja lugeda ka koosmõjus
lg-tega 5 ja 6.
lg 11 sõnastusest nähtuvalt võis normi eesmärgiks olla
lg-le 1 alternatiivi pakkumine ja võimaluse loomine kohalikule omavalitsusele olla ise jäätmeveo teenuse ostjaks jäätmevaldajate asemel. Asjaolust, et
lg-st 11 ei tulene kohale omavalitsusele volitusnormi jäätmekäitlusteenuse ostmiseks või jäätmekäitluskoha kindlaksmääramiseks, ei tähenda, et kohalik omavalitsus seda iseenesest riigihanke kaudu teha ei võiks. Vastavat keeldu ei tulene ühestki õigusnormist. Ükski seadus ei sätesta, et jäätmekäitluskohti peab kohalikus omavalitsuses olema mitu või et jäätmekäitluskohta ei tohi riigihanke korras välja selgitada. Nagu kohus juba ülal märkis, tuleneb kohalikule omavalitsusele KOKS § 6 lg-st 1 ja
§-st 70 kohustus korraldada jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist. Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrusega nr 28 kinnitatud Tallinna Jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 5 kohaselt peab jäätmevedaja korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Juhul, kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. RHS § 2 lg 2 kohaselt on riigihankeks teenuse tellimine hankija poolt. Õigeks tuleb lugeda vastustaja seisukohta, et olukorras, kus riigihanke esemeks olevate jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse eest makstakse Tallinna linna ehk RHS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud hankija vahenditest, puudub Tallinna linnal muu seaduslik võimalus osta teenuseid kui RHS-s sätestatud hankemenetluse korras. Vastustaja on põhjendanud, miks riigihankega ostetavat jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse süsteemi soovitakse juurutada, järgmiselt: • hinnad langevad jäätmetöötluse teenuste turul; • teravneb konkurents jäätmeveo turul ja turule tulevad uued jäätmeveo teenuse pakkujad; • hinnad langevad jäätmeveo teenuse turul; • teenuse kvaliteet tõuseb nii jäätmeveol kui klienditeeninduses. 8 Kohtu arvates võib lugeda teenuse osutamist viisil, mis viib hinnad alla nii jäätmekäitlusturul kui ka jäätmeveo turul, elavdab konkurentsi jäätmeveoturul ning parandab teenuse osutamise kvaliteeti, majanduslikult põhjendatuks. Selline teenuse osutamise viis ei saa moonutada konkurentsi ega piirata ettevõtlusvabadust määral, mis nimetatud majanduslikud põhjendused üle kaaluks, olukorras, kus: • riigihange hõlmab 5 Tallinna jäätmeveo piirkonda ehk 1/3 kogu Tallinna olmejäätmete aastasest kogusest; • hankelepingu kestuseks on 2 aastat; •
§-ga 32. 3.1 Läheduse põhimõtte sisustamine Kohtu hinnangul on vastustaja ja VAKO tõlgendanud
§-st 32 tulenevat läheduse põhimõtet liiga kitsalt. Vastav paragrahv jõustus 10.11.
§-s 22¹ sätestatud jäätmehierarhiast tulenevaid põhimõtteid ja järjekorda. HD lisa 2 II osa p 3.4 sätestab, et käitluskohas või -kohtades, kus osutatakse teenust, kasutatav tehnoloogia ja käitlustoimingud peavad võimaldama jäätmete taaskasutamise vähemalt 40% ulatuses, sealjuures peab tehnoloogia tagama
§-s 134 sätestatud nõuete täitmise. Seega on hankes järgitud jäätmehierarhiaga kooskõlas olevate põhimõtete realiseerimist. 11 5. Menetluskulude jagamine HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu ja õigusabi eest tasutud summa 6731,27 eurot. Riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid on toimikusse esitatud ning samuti on taotletavas summas tõendatud kaebaja poolt õigusabikulude tasumine AB LAWIN AS arvete nr 111226 ja 1200010 alusel (arved ja nendele vastavad maksekorraldused tl 184-189). Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on taotletud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleks samas proportsioonis rahuldada ka menetluskulude väljamõistmise taotlus. Et kohus rahuldab kaebuse 1/3 esitatud nõuete ulatuses ja 2/3 jääb rahuldamata, tuleks vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista menetluskulu summas 2244 eurot, so ca 1/3 taotletud summast. Vastustaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1200 eurot. Menetluskulu kandmine nimetatud summas on kohtule esitatud OÜ AB Lextal arvega nr 2011/12/196 ja sellele vastava pangakonto väljavõttega (tl 190-194) tõendatud. Kohus peab vastustaja menetluskulusid ka põhjendatuteks, kuivõrd tegemist on olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, mis väljub haldusorgani tavakompetentsi piiridest. Vastustaja menetluskuludest kuuluks hüvitamisele 2/3 nõutust ehk 800 eurot. Menetlusosaliste nõudeid omavahel tasaarveldades tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1444 eurot (2244 – 800). Maret Altnurme Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.