3-11-2620/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-11-2620 Määruse kuupäev 14.02.2012 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Galina Babitševa Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Kohtuasi Galina Babitševa kaebus Lõuna Prefektuuri vastu Valga arestimaja tingimustega tekitatud kahju summas 9145 eurot hüvitamiseks

1. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-11-
3. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
4. Galina Babitševa viibis 16.06.2010 kuni 16.12.2010 Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Valga kambris vahistatuna. 08.04.2011 esitas G. Babitševa Lõuna Prefektuurile kahju hüvitamise taotluse summas 9150 eurot, mis jäeti Lõuna Prefektuuri 09.05.2011 otsusega nr 9.106/13612-2 rahuldamata. Tartu Halduskohtusse saabus 12.07.2011 G. Babitševa kaebus Lõuna Prefektuuri vastu kahju hüvitamise nõudes summas 9150 eurot. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-11-
5. Kohus tagastas 26.09.2011 määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-11-1716 puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. 07.09.2011 pöördus G. Babitševa uue taotlusega Lõuna Prefektuuri vastu, milles kordas oma 08.04.2011 esitatud taotlust. Lõuna Prefektuur vastas taotlusele 06.10.2011 vastuskirjaga nr 9.106/33774-2, milles esitas oma seisukoha kahju hüvitamise taotluse osas uuesti. Vastuskirjas sisaldub vaidlustamisviide, mille kohaselt on isikul õigus pöörduda 30 päeva jooksul dokumendi kättesaamisest halduskohtusse.
6. G. Babitševa esitas Tartu Halduskohtule taaskord kaebuse Lõuna Prefektuuri vastu kahju hüvitamise nõudes summas 9145 eurot. Kaebus on kohtusse jõudnud 09.11.
7. 1
8. Tartu Halduskohtu 20.12.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ning andis kaebajale võimaluse esitada põhjendatud taotlus kaebuse tähtaja ennistamiseks. Kohus asus seisukohale, et kaebaja poolt haldusorganile teistkordselt esitatud taotlust ei saa käsitleda taotlusena menetluse uuendamiseks haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul on haldusmenetlus kaebaja kahju hüvitamise taotluse osas lõppenud Lõuna Prefektuuri 09.05.2011 vastuskirjaga nr 9.1-06/13612-
9. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-le 2 oleks kaebajal tulnud kohtu poole pöörduda 30 päeva jooksul nimetatud kirja kättesaamisest.
10. 10.01.2012 laekus kohtusse G. Babitševa avaldus puuduste kõrvaldamiseks ja tähtaja ennistamise taotlus. G. Babitševa on seisukohal, et kohus on tõlgendanud haldusmenetluse seaduse sätteid meelevaldselt ja andnud Lõuna Prefektuuri tegevusele ebaõige hinnangu. Kaebaja leiab, et haldusorgan algatas tema teistkordse taotluse esitamisel haldusmenetluse ning menetles taotlust uuesti sisuliselt. Kaebaja viitab ühtlasi sellele, et vastuskirjas sisaldus vaidlustamisviide. Juhul, kui kohus leiab siiski, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, palub kaebaja kaebuse esitamise tähtaega ennistada, lugedes asjaolu, et kaebaja teadis endal olevat õiguse pöörduda uuesti haldusorgani poole taotlusega ning ei pöördunud seetõttu halduskohtusse, mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel.
11. Tartu Halduskohtu 17.01.2012 määrusega võeti G. Babitševa kaebus menetlusse ning kohustati vastustajat andma kirjalik seisukoht taotluse osas kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja leiab oma 07.02.2012 vastuses järgmist. Tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. G. Babitševa väidetav teadmatus kaebuse kohtusse esitamise lühemast tähtajast kohtueelse menetluse läbimise korral ei saa antud juhul olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks. Vastuskirjas sisaldus selge vaidlustamisviide 30-päevase kaebetähtaja äranäitamisega. Vastustaja arvates on ekslik kaebaja seisukoht, et tal on tulenevalt riigivastutuse seaduse § 17 lõikest 3 aega vähemalt
12. detsembrini esitada kaebusi Lõuna prefektuurile temale tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigivastutuse seaduse § 18 lõikes 2 on haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel kannatanule ette nähtud 30päevane kaebetähtaeg eelkõige õiguskindluse kaitseks. Nimetatud tähtaja jooksul kaebeõiguse realiseerimata jätmisel tuleb haldusmenetlus lugeda lõppenuks. Kui haldusorgan on juba kord menetluse lõpetanud, siis ei saa samadel asjaoludel ja õiguslikel alustel uuesti esitatud taotlus kahju hüvitamiseks algatada samas asjas uut menetlust. Kaebaja poolt 07.09.2011 Lõuna Prefektuurile esitatud taotlus on sõna-sõnalt identne tema poolt 08.04.2011 esitatud taotlusega, ühtegi uut asjaolu ega tõendit taotlusele ei lisatud ja seega ei saanud tegemist olla ka haldusmenetluse seaduse § 44 lõikest 1 tuleneva menetluse uuendamisega. Vastustajale on arusaamatu kaebaja väide, et Lõuna Prefektuur ise on pidanud vajalikuks ja võimalikuks tema kaebust sisuliselt menetleda. Lõuna Prefektuuri 06.10.2011 vastuskirja nr 9.1-06/33774-2 esimeses lõigus on selgelt väljendatud, et taotluse esitaja kordab oma 08.04.2011 avalduses viidatud asjaolusid, et Lõuna Prefektuur on samasisulisele avaldusele vastanud 09.05.2011 ja esitab samasisulise seisukoha uuesti. Eelnevast tulenevalt ei olnud tegemist uue menetluse algatamisega ega menetluse uuendamisega, vaid varasemas lõppenud menetluses esitatud seisukohtade ja tehtud otsuse ülekordamisega. G. Babitševa on samasisulise kaebusega pöördunud kohtu poole 11.07.
13. Tartu Halduskohus on tagastanud kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise pärast. Seetõttu on G. Babitševa poolt korduva taotluse esitamine Lõuna Prefektuurile 07.09.2011 ja sellele järgnenud kaebuse esitamine Tartu Halduskohtule 08.11.2011 vastustaja arvates vaadeldav kaebaja katsena saada endale uus võimalus kaebuse esitamiseks asjas, milles kaebeõigus oli eelnevalt kaotatud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, kaebaja põhjendus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuv, 2 kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning haldusasja menetlus tuleb HKMS § 124 lg 2 alusel kohtumäärusega lõpetada. Kohtu seisukoht
14. Kohus jääb seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kaebaja viitab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-le 3, mille kohaselt tuleb kaebus esitada kolme aasta jooksul alates kahjust ja selle põhjustajast teada saamisest. Kohus selgitab, et RVastS § 17 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus esitada alternatiivselt taotlus kahju hüvitamiseks haldusorganile või kaebus halduskohtule. Kaebaja on esitanud taotluse haldusorganile RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides. Kuna haldusorgan jättis taotluse rahuldamata, oleks kaebajal tulnud RVastS § 18 lg 2 kohaselt halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul haldusorgani vastuskirja kättesaamisest, mida selgitas ka vastuskirja lõppu lisatud vaidlustamisviide. Kohus ei saa nõustuda ka kaebaja selle seisukohaga, et haldusmenetlus algas kaebaja teistkordselt taotluse esitamisega uuesti. Kaebaja on esitanud haldusorganile identse taotluse teistkordselt, mille osas oli haldusmenetlus lõppenud, ilma, et oleks viidanud mingitele uutele asjaoludele. Samuti ei ole vastustaja 06.10.2011 vastuskirjast nähtuvalt vastustaja ise kaalunud ühtegi uut asjaolu, vaid korranud samas sõnastuses 09.05.2011 vastuskirja. Seega ei ole alust pidada kaebaja poolt vastustajale uuesti esitatud taotlust uue haldusmenetluse alguseks.
15. Kaebaja on alternatiivselt esitanud taotluse tähtaja ennistamiseks, paludes kohtul lugeda asjaolu, et kaebaja teadis endal olevat õiguse pöörduda uuesti haldusorgani poole taotlusega ja seetõttu ei pöördunud halduskohtusse, mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu praktikas on üldjuhul peetud mõjuvaks põhjuseks kaebajast sõltumatut objektiivset takistust, mis ei võimaldanud kaebajal õigeaegselt kohtu poole pöörduda. Kaebuse esitaja ei ole esitanud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis tooksid kaasa kaebetähtaja ennistamise. Riigikohus on küll möönnud kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-75-08, et „tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid samas rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.“ Kohus võtab siinjuures arvesse asjaolu, et kaebaja pöördus kohtu poole ka enne uue taotluse esitamist vastustajale, kuid ka siis oli kaebus esitatud tähtaega ületades (haldusasi nr 3-11-1716). Kohus andis kaebajale võimaluse esitada taotlus tähtaja ennistamiseks, kuid kaebaja jättis ennistamise taotluse tegemata ning pöördus selle asemel sama kahju hüvitamise taotlusega uuesti haldusorgani poole. Kohus nõustub vastustajaga, mööndes, et kaebaja sellist käitumist saab vaadelda katsena saada endale uus võimalus kaebuse esitamiseks asjas, milles kaebetähtaeg oli juba mööda lastud. Kohus leiab eelneva põhjal, et kaebaja ei saa käeoleval juhul oma menetluslike õiguste õigeaegselt realiseerimata jätmisel tugineda kogenematusele ega menetluse äärmisele keerukusele. Riigikohus on ülalviidatud haldusasjas leidnud lisaks, et „ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta 3 õigusabi määramist.“ Lähtudes eeltoodust jätab kohus G. Babitševa taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
16. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevale tuginedes lõpetab kohus haldusasja nr 3-11-2620 menetluse. Kohus selgitab, et HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel. Roby Koik kohtunik 4