← Eesti

2-09-3162/39

Obsah (6)§ 1046§ 127§ 1045§ 104§ 1050§ 134

Tsiviilasi nr: 2-09-3162 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Reet Allikvere, Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2011, Tallinn

§ 1046lg 1).

Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu ebakohasus võib tuleneda ka ebasündsast väljendusviisist. - Kohus peab väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel kohaldama

§ 1046

lg 1 ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 5

(10)Tsiviilasi nr: 2-09-3162 - - - - - Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Andmete avaldamine oli lubatav, eeldusel et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjale ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist. Ainuüksi asjaolust, et äriühing on kellelegi võlgu, ei järeldu seda, et äriühingu juhatuse liikmed on ebakompetentsed või olnud pahatahtlikud. Kostja käitumine võis muutuda õigusvastaseks ajast, mil kostja sai hagejalt avalduse, milles hageja palus oma nime plakatilt eemaldada. Avalduses toodud info kohaselt ei saanud hageja võlgniku majandustegevust mõjutada ja võlgniku juhtimise üle olid käimas õigusvaidlused. Sellise info saamisel laienes kostjale tema avaldatavate andmete täiendava kontrolli ja võimalik, et ka plakatilt hageja nime eemaldamise kohustus. Hageja ei pidanud taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudus võimalus teise isiku käitumist mõjutada. Kostjale peab seejuures jääma mõistlik aeg reageerimiseks ja nime eemaldamiseks. Õigusvastasuse hindamisel on tähtis rikkumise intensiivsus, st aeg, mille vältel hageja nimi plakatil avaldatud oli, samuti millal omandas hageja taas kontrolli võlgniku tegevuse üle. Kostja plakatil avaldatut võib põhimõtteliselt seostada ka kostja ajakirjanduses avaldatud hinnangutega, kui nende eesmärgiks on sisuliselt tervikliku negatiivse väärtushinnangu andmine hagejale kui „jultunud võlgnikuga“ seotud isikule. Kostja käitumist ei saa lugeda antud asjaoludel heade kommete vastaseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda apellandi seisukohaga, et mõistlik inimene tajub andmete vaidlusalusel viisil avaldamist - andmete avaldamist hiiglaslikul plakatil linna olulises liiklussõlmes – võlgniku juhatuse liikmete avaliku häbistamisena. Nagu nähtub Postimees on-line 30.12.2008 ja 07.01.2009 avaldatud artiklitest (tl 12-14), leidis kostja aktsioon üleriigilise levikuga meediaväljaande on-line versioonis käsitlemist kui võlgnike häbiposti riputamine ja üksnes kostja konkurendid nägid selles kostja turunduslikku sammu enda avalikkuses reklaamimisel. Kuivõrd plakatil olid ära toodud kõrvuti äriühingutega juhatuse liikmed seotud isikutena, tajub mõistlik inimene nimetatuga ka plakatil mainitud füüsiliste isikute häbistamisena. Väärtushinnang muutus ebakohaseks kontekstis kostja juhatuse liikmete poolt avaldatuga, et üles riputatakse vaid kõige jultunumate klientide nimed 07.01.2009 Postimees on-line versioonis (tl 14). Juriidiline isik kui selline ei saa olla jultunud, seega tajub ka seda mõistlik inimene äriühingu juhatuse liikmete suhtes antud väärtushinnanguna. Apellatsioonikohtu istungil selgitas kostja, et võlgniku juhatuse liikmete andmed saadi äriregistrist ja võlgnikule saadeti eelnevalt hoiatuskiri. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käsitlemine eriti jultunud võlgade maksmisest eemalehoidjana antud vaidluse asjaoludel põhjendamatu. Hageja heidab muuhulgas objektiivse teokoosseisu osas kostjale ette tegevusetust ehk seda, et kostja jättis lõpetamata hageja õigusi rikkuva tegevuse peale hagejalt kirja saamist, milles kostja teatas endal võimaluse puudumisest äriühingu käitumist mõjutada (I kd, tl 17-18). Tegevusetuse eest vastutusele võtmiseks on vajalik eeldus kostja kohustus tegutseda, mis võib tuleneva kas seadusest või ka üldisest käibekohustusest. Muuhulgas on selliseks üldiseks käibekohustuseks hea usu põhimõttega kooskõlas olev tegutsemine oma õiguste teostamisel (TsÜS § 138 lg 2). Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada 6
(10)Tsiviilasi nr: 2-09-3162 teisi isikuid. Kirja saamisest, kus hageja teatas oma piiratud esindusõigusest ja ligipääsu puudumisest võlgniku arvelduskontole, pidanuks kostjalt tekkima arusaam oma tegevusetuse õigusvastasusest. Ringkonnakohtu hinnangul võis olla kostjale mõistlik aeg hageja kirjas toodud asjaolude kontrollimiseks äriregistrist ja tõstuki tellimiseks ning nime eemaldamiseks kolm päeva alates kirja saamisest. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-105-01 leidnud, et isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul silmas pidada, et moraalse kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa hageja kahju tekkimist käsitletud tähenduses tõendada ühegi tõendiga: tunnistaja ütluse, poole ja kolmanda isiku seletuse, dokumentaalse tõendi, asitõendi, paikvaatluse ning eksperdi ütlusega. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb tõendatuks lugeda ka nende põhjuslik seos plakatil ja Postimees online’is kostja avaldatuga (

§ 127lg 4).

Kahju on õigusvastane, kui see on tekitatud isikliku õiguse rikkumisega (

§ 1045). Au teotamisega alandatakse isiku inimväärikust.

Üldised isikuõigused ehk põhiõigused tulenevad PS §-s 10 sätestatud lahtisest kataloogist ja PS § 19 lg-s 1 sätestatust. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada, kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS § 17 ja 18). Nimetatud põhiseaduse normid hõlmavad endas õiguse inimväärikusele. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastsuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (

§ 1046lg 1).

Kohtu hinnangul on seadusandja teo liigi juures pidanud silmas isikuõiguste kaitse sfääre, aga samuti ka seda, kas tegemist on jätkuva või korduva isikuõigusi rikkuva teoga, samuti tuleb elava liiklusega ristmikul Tallinnas ja meediaväljaande puhul arvestada selle leviku ulatusega. Üldiste isikuõiguste rikkumine võib oma ulatuses olla erinev. Isikuõiguste sfääre võib jaotada individuaalsfääriks, privaatsfääriks ja intiimsfääriks. Üldiste isikuõiguste rikkumise individuaalsfäär hõlmab isiku enesemääramisõigust, so inimese isikliku omapära ehk identiteedi alahoidmist tema suhetes välismaailmaga, tema ühiskondlikus, majanduslikus ja tööalases tegevuses. Individuaalsfääri jäävad isiku võimed ja iseloomuomadused. Hageja kujutamine jultunud võlgade tasumisest eemalehoidjana viitab hageja isikuõiguste individuaalsfääri jäävale isiku võimele ja iseloomuomadusele nagu kartmatus võlausaldajate poolt õiguskaitsevahendite kasutamise ees ehk ülbus. Avaldatu riivab ka hageja mainet, kuna kahjustab hageja reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu avalike hinnangutena üldsusele laialt kättesaadaval viisil. Kohus on seisukohal, et andmete avaldaja vastutus on eriti suur, kui väljendatakse arvamust isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta. Kuigi PS § 45 kohaselt tsensuuri ei ole, pole väljendusvabadus piiramatu. Selle määr on kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige piiratum eraelu sfääris. Väljendusvabadusega kaasnevad ka kohustused ja vastutus, PS § 45 teine lause näeb ette võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Sellega kehtestab vaadeldava paragrahvi teine lause väljendusvabaduse riive põhiseaduslikud alused. 7

(10)Tsiviilasi nr: 2-09-3162 Ühel eraisikul on põhiõiguse alusel õigus riigi kaitsele teise eraisiku poolt ähvardava ohu eest, kuid põhiõigused kehtivad ka otse eraisikute vahel. Ükski põhiõigus ei oma teiste ees eelist. Põhiõigustest tulenevad õigused ja kohustused (PS § 19 lg 2), mistõttu põhiõiguste kollisiooni puhul tuleb võrrelda vastuolus olevaid huvisid ja vaadata, kas nende vahel on võimalik leida tasakaalu. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (

§ 1046lg 2).

Sekkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda üheltpoolt kannatanu üldiste isikuõiguste (õigus inimväärikusele PS § 10, ) ja teiselt poolt kostja väljendusvabadust (PS § 45). Alles siis, kui tasakaalu erinevate põhiõiguste vahel ei leita, tuleb uurida rikkumise raskust. Oluliseks teguriks kasutatud väljendite ja antud hinnangute teotavuse hindamisel on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod või hinnangud aset leidsid (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Nilsen ja Johansen vs Norra, 25.09.1999; otsus Dalban vs Rumenia, 28.09.1999.a). Au teotamise korral on oluline, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või rahuldab vajadust keelepeksu, odava meelelahutuse järele, peab silmas eranditult oma huvisid. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et hageja isiklikult on oma tegevusega andnud põhjust halvustava tähendusega hinnangu „kõige jultunumad võlgnikud“ andmiseks. Nagu kostja apellatsioonikohtu istungil selgitas, pidas ta oma käesoleva vaidluse esemeks oleva tegevusega silmas eelkõige reklaamihuve. Väärtushinnang „kõige jultunum võlglane“ on spekulatiivne, see ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse, tegemist pole enam lihtsalt üldsuse informeerimisega, vaid õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja au teotamine ei olnud õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega. Kostja apellatsioonikohtu istungil antud seletuste kohaselt rippus plakat pärast hagejalt kirja saamist üleval veel kaks kuni kolm nädalat. Kostja on käesoleval juhul püüdnud vähendada hagejale tekkivat plakati eemaldamisega, mis ei ole kohtu hinnangul toimunud piisavalt kiiresti ja mistõttu kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks (

§ 104lg 3).

Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal ei olnud võimalik pärast hagejalt avalduse saamist mõistliku aja jooksul hageja nime plakatilt eemaldada, samuti et kostja oleks lükanud ümber meediaväljaandes avaldatu. Seega kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendanud, et ta ei ole süüdi (

§ 1050lg 1) kahju tekitamises.

Edasi tuleb vastata küsimusele, kas hagejal tekkinud mittevaraline kahju väärib rahalist hüvitamist. Lisaks hingelistele kannatustele tõi hageja välja ringkonnakohtu istungil stressi ja unehäired. Mingit muud objektiivset vormi hageja kannatused ei ole võtnud. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi (

§ 127lg 6 esimene lause, TsMS § 366). Seega tuleb vastata küsimusele, kas hagejal tekkinud mittevaraline kahju väärib rahalist hüvitamist. Lisaks 8

(10)Tsiviilasi nr: 2-09-3162 hingelistele kannatustele tõi hageja apellatsioonikohtu istungil välja stressi ja unehäired.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega lähtub nimetatud norm eeldusest, et hüvitise väljamõistmine on õigustatud, kui eelkõige kannatanu hingeline valu, aga ka rikkumise raskus seda õigustavad. Kohus leiab, et antud juhul õigustavad hüvitise määramist hageja poolt üleelatud ebameeldivused ja kannatused, aga ka rikkumise raskud hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Kohtu hinnangul on õiglane ja kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määrasid arvestav mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Nimetatud summat pakkus kostja hagejale kompromissina ka apellatsioonikohtu istungil. Ühtlasi taotles kostja, et menetluskulud jäetakse juhul, kui hagi rahuldatakse sarnases ulatuses nagu kostja kompromissina pakkus, hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuigi hageja jättis konkreetse nõudesumma määramata, ei olnud ta nõus kostja poolt pakutud kompromissiga summas 500 eurot ja leidis, et tema kahju kompenseerib vähemalt 3 195,58 euro (50 000 krooni) suurune kompensatsioon mittevaralise kahju eest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on TsMS § 163 lg 2 käesolevas vaidluses kohaldatav, kuigi tulenevalt hageja nõude püstitusest hüvitise suuruse osas kohtu määramisel rahuldatakse hagi täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jäävad nii poolte maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Reet Allikvere Ele Liiv Kai Härmand Riigikohtu 19.03.2012 kohtuotsusega: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-3162 osas, milles ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis CKE Inkasso OÜ-lt V Bi kasuks välja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista CKE Inkasso OÜ-lt V Bi kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2. Ringkonnakohtu otsus jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu otsuse osas, millega tühistati Harju Maakohtu 29. jaanuari 2009. a määrus hagi tagamise kohta. 3. Kassatsioonkaebus rahuldada. 4. Lugeda kohtuotsuse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 4.1 Hagi rahuldada ja mõista CKE Inkasso OÜ-lt V Bi kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. 9

(10)Tsiviilasi nr: 2-09-3162 4.2 Tühistada Harju Maakohtu
  1. jaanuari
  2. a määrus hagi tagamise kohta.
  3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes (sh kassatsiooniastmes) jätta CKE Inkasso OÜ kanda.
  4. Tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ-le
  5. novembril 2011 V Bi kassatsioonkaeBt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot. 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.