Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu ebakohasus võib tuleneda ka ebasündsast väljendusviisist. - Kohus peab väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel kohaldama
lg 1 ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 5
Kahju on õigusvastane, kui see on tekitatud isikliku õiguse rikkumisega (
Üldised isikuõigused ehk põhiõigused tulenevad PS §-s 10 sätestatud lahtisest kataloogist ja PS § 19 lg-s 1 sätestatust. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada, kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS § 17 ja 18). Nimetatud põhiseaduse normid hõlmavad endas õiguse inimväärikusele. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastsuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (
Kohtu hinnangul on seadusandja teo liigi juures pidanud silmas isikuõiguste kaitse sfääre, aga samuti ka seda, kas tegemist on jätkuva või korduva isikuõigusi rikkuva teoga, samuti tuleb elava liiklusega ristmikul Tallinnas ja meediaväljaande puhul arvestada selle leviku ulatusega. Üldiste isikuõiguste rikkumine võib oma ulatuses olla erinev. Isikuõiguste sfääre võib jaotada individuaalsfääriks, privaatsfääriks ja intiimsfääriks. Üldiste isikuõiguste rikkumise individuaalsfäär hõlmab isiku enesemääramisõigust, so inimese isikliku omapära ehk identiteedi alahoidmist tema suhetes välismaailmaga, tema ühiskondlikus, majanduslikus ja tööalases tegevuses. Individuaalsfääri jäävad isiku võimed ja iseloomuomadused. Hageja kujutamine jultunud võlgade tasumisest eemalehoidjana viitab hageja isikuõiguste individuaalsfääri jäävale isiku võimele ja iseloomuomadusele nagu kartmatus võlausaldajate poolt õiguskaitsevahendite kasutamise ees ehk ülbus. Avaldatu riivab ka hageja mainet, kuna kahjustab hageja reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu avalike hinnangutena üldsusele laialt kättesaadaval viisil. Kohus on seisukohal, et andmete avaldaja vastutus on eriti suur, kui väljendatakse arvamust isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta. Kuigi PS § 45 kohaselt tsensuuri ei ole, pole väljendusvabadus piiramatu. Selle määr on kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige piiratum eraelu sfääris. Väljendusvabadusega kaasnevad ka kohustused ja vastutus, PS § 45 teine lause näeb ette võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Sellega kehtestab vaadeldava paragrahvi teine lause väljendusvabaduse riive põhiseaduslikud alused. 7
Sekkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda üheltpoolt kannatanu üldiste isikuõiguste (õigus inimväärikusele PS § 10, ) ja teiselt poolt kostja väljendusvabadust (PS § 45). Alles siis, kui tasakaalu erinevate põhiõiguste vahel ei leita, tuleb uurida rikkumise raskust. Oluliseks teguriks kasutatud väljendite ja antud hinnangute teotavuse hindamisel on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod või hinnangud aset leidsid (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Nilsen ja Johansen vs Norra, 25.09.1999; otsus Dalban vs Rumenia, 28.09.1999.a). Au teotamise korral on oluline, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või rahuldab vajadust keelepeksu, odava meelelahutuse järele, peab silmas eranditult oma huvisid. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et hageja isiklikult on oma tegevusega andnud põhjust halvustava tähendusega hinnangu „kõige jultunumad võlgnikud“ andmiseks. Nagu kostja apellatsioonikohtu istungil selgitas, pidas ta oma käesoleva vaidluse esemeks oleva tegevusega silmas eelkõige reklaamihuve. Väärtushinnang „kõige jultunum võlglane“ on spekulatiivne, see ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse, tegemist pole enam lihtsalt üldsuse informeerimisega, vaid õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja au teotamine ei olnud õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega. Kostja apellatsioonikohtu istungil antud seletuste kohaselt rippus plakat pärast hagejalt kirja saamist üleval veel kaks kuni kolm nädalat. Kostja on käesoleval juhul püüdnud vähendada hagejale tekkivat plakati eemaldamisega, mis ei ole kohtu hinnangul toimunud piisavalt kiiresti ja mistõttu kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks (
Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal ei olnud võimalik pärast hagejalt avalduse saamist mõistliku aja jooksul hageja nime plakatilt eemaldada, samuti et kostja oleks lükanud ümber meediaväljaandes avaldatu. Seega kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendanud, et ta ei ole süüdi (
Edasi tuleb vastata küsimusele, kas hagejal tekkinud mittevaraline kahju väärib rahalist hüvitamist. Lisaks hingelistele kannatustele tõi hageja välja ringkonnakohtu istungil stressi ja unehäired. Mingit muud objektiivset vormi hageja kannatused ei ole võtnud. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi (
lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega lähtub nimetatud norm eeldusest, et hüvitise väljamõistmine on õigustatud, kui eelkõige kannatanu hingeline valu, aga ka rikkumise raskus seda õigustavad. Kohus leiab, et antud juhul õigustavad hüvitise määramist hageja poolt üleelatud ebameeldivused ja kannatused, aga ka rikkumise raskud hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Kohtu hinnangul on õiglane ja kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määrasid arvestav mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Nimetatud summat pakkus kostja hagejale kompromissina ka apellatsioonikohtu istungil. Ühtlasi taotles kostja, et menetluskulud jäetakse juhul, kui hagi rahuldatakse sarnases ulatuses nagu kostja kompromissina pakkus, hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuigi hageja jättis konkreetse nõudesumma määramata, ei olnud ta nõus kostja poolt pakutud kompromissiga summas 500 eurot ja leidis, et tema kahju kompenseerib vähemalt 3 195,58 euro (50 000 krooni) suurune kompensatsioon mittevaralise kahju eest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on TsMS § 163 lg 2 käesolevas vaidluses kohaldatav, kuigi tulenevalt hageja nõude püstitusest hüvitise suuruse osas kohtu määramisel rahuldatakse hagi täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jäävad nii poolte maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Reet Allikvere Ele Liiv Kai Härmand Riigikohtu 19.03.2012 kohtuotsusega: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-3162 osas, milles ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis CKE Inkasso OÜ-lt V Bi kasuks välja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista CKE Inkasso OÜ-lt V Bi kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2. Ringkonnakohtu otsus jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu otsuse osas, millega tühistati Harju Maakohtu 29. jaanuari 2009. a määrus hagi tagamise kohta. 3. Kassatsioonkaebus rahuldada. 4. Lugeda kohtuotsuse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 4.1 Hagi rahuldada ja mõista CKE Inkasso OÜ-lt V Bi kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.