← Eesti

3-10-727/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-727 Haldusasi

§ 37, VÕS §-d 180, 182, direktiiv 2001/23/EÜ).

Käesoleval juhul on väidetavalt toimunud ettevõtte üleminek lepingu alusel. Ettevõtte ülemineku tuvastamine eeldab seega kõigepealt pooltel selleks vastava tahte olemasolu tuvastamist; 3) antud juhul ei ole maksuhaldur igakülgselt analüüsinud ettevõtte ülemineku tuvastamiseks vajalike ja maksuotsuses nimetatud tunnuste olemasolu. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, kas OÜ P & P ning OÜ Thomas Transport vahel oli mis tahes vormis leping ettevõtte ülemineku kohta. On mõistetav, et võõrandaja ja omandaja huvides võib olla varjata tegelikke kokkuleppeid. Seega tuleb ettevõtte ülemineku kindlakstegemiseks analüüsida kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega. VÕS § 180 lg-st 2 tulenevalt peaks hindama veel ka õiguste ja kohustuste, mh ettevõttega seotud lepingute ülevõtmist, direktiivist tulenevalt majandusüksuse identiteedi säilimist, ressursside organiseeritud koondamist jms. Üks olulisemaid ettevõtte ülemineku tunnuseid on majandusüksuse identiteedi säilimine, kuna see eeldab nii vara, lepingute, klientuuri kui ka töötajate ülevõtmist ning tegutsemist samal alal samas kohas; 4) äriregistri järgi oli OÜ P & P põhitegevusalaks kaubavedu, kaebajal oli põhitegevusalana näidatud veoste ekspedeerimine, kuid tegevusala oli nimetatud ka kaubavedu maanteel. Seega ei vasta tõele maksuhalduri järeldus, et kaebaja võttis üle OÜ P & P põhitegevusala, hakates lisaks veoste ekspedeerimisele tegelema ka kaubavedude teostamisega. Tegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut oleks märk ettevõtte üleminekust siis, kui enne väidetavat ülevõtmist niisugust tegevust üldse ei arendatud; 5) puudub vaidlus, et OÜ P & P ning OÜ Thomson Transport juhatuse liige oli kontrollitaval perioodil (oktoober 2009) sama isik – A P. Küll ei kattu aga äriühingute juriidilised ega tegutsemisaadressid ega omanikering, mistõttu pelgalt sama juhatuse liikme olemasolust ei saa teha järeldust ettevõtte ülemineku kohta; 6) tulenevalt direktiivi art 1 lg 1 punktist b ning VÕS § 180 lg-st 2 on varade võimalik ülevõtmine oluline ettevõtte ülemineku tunnus. Riigikohus on otsustes 3-2-1-7-00 ja 3-2-12

(6)3-10-727 105-09 rõhutanud, et ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik. Maksuhaldur ei ole antud juhul tuvastanud ega isegi väitnud, et kaebaja oleks ettenähtud korras või üldse üle võtnud OÜ P & P kõik õigused ja kohustused, vara, lepingud, kliendid, tarnijad jne. A P on kinnitanud, et OÜ P & P kliente ega hankijaid kaebaja üle võtnud ei ole, raamatupidamist tegid äriühingutele erinevad isikud, OÜ P & P dokumentatsioon anti üle uutele omanikele. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et OÜ P & P oleks andnud õigusi mingi lepinguga kaebajale üle või et kaebajale oleks läinud üle OÜ P & P käibevara või kohustused. Üle on väidetavalt võetud teatud veokid ja haagised ning 5 töötajat, kuid võib öelda, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekut tervikuna nii, et sealjuures säiliks majandusüksuse identiteet, pole toimunud. Väär on maksuhalduri väide, et OÜ P & P peamine vara, veokid ja haagised läksid kaebajale üle. Kaebaja omandas küll 2 veokit ja 5 haagist, mis olid varem OÜ P & P poolt liisitud, kuid omandas need 02.10.2009 liisinglepingute alusel Swedbank Liising AS-lt. Arvetest nähtuvalt toimusid arveldused lepingupoolte vahel, kelle hulka ei kuulunud OÜ P & P ning kes ei saanud nimetatud veokeid ja haagiseid kaebajale üle anda. Nende vahel toimus üksnes liisinguesemete valduse üleandmine. A P on maksuhaldurile selgitanud, et kuna tema isiklikud käendused olid OÜ P & P tehnikal taga, siis ei olnud tal muud võimalust kui lepingutega jätkata; 7) direktiivi art 3 lg-st 1 tulenevalt pidanuks OÜ Thomson Transport üle võtma OÜ P & P töötajatega sõlmitud töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. Tegelikkuses see nii ei olnud. Töölepingute üleminek on ettevõtte ülemineku tagajärg, mitte tingimus. Puudub vaidlus, et varem OÜ-s P & P töötanud S K, R P, D A, V P ja S P ning OÜ Thomson Transport vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingute kohaselt töötavad viidatud töötajad alates 01.09.2009 kaebaja juures. Siiski ei saa väita, et nende isikute töö sisu üldse ei muutunud. Kaebaja on põhjendatult osundanud, et logistikuna tööle asunud töötaja tööülesanneteks ei olnud enam OÜ P & P logistika korraldamine, vaid OÜ Thomson Transport logistika korraldamine. Kaebaja uued töötajad täitsid oma ülesandeid sõltuvalt OÜ Thomson Transport poolt oma hankijate ja klientidega sõlmitud lepingutest. Maksuhaldur ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et neljast autojuhist kolm hakkasid kaebaja juures tööle autodel, mis ei olnud kõnesolevad Swedbank Liising AS-lt liisitud sõidukid. Asjaolust, et kaebaja vajas täiendavalt kogenud tööjõudu ja värbas endale äriühingust, mis seoses omanikevahetusega enam sellist tööjõudu ei vajanud, oskustöölisi, ei saa teha järeldusi ettevõtte ülemineku kohta; 8) maksuhaldur ei ole sõnaselgelt tuvastanud ega tõendanud väidetava ettevõtte ülemineku aega. Haldusaktis on tõdetud, et OÜ P & P ei ole alates 2009. a oktoobrist esitanud käibedeklaratsioone ega deklareerinud töötajatele teostatud väljamakseid, kuid haldusaktist ei nähtu, millal üleminek täpselt aset leidis. Kohtumenetluses on maksuhaldur rääkinud järk-järgulisest üleandmisest. Ei ole mingit põhjust teha järeldust, et OÜ-d P & P soovitigi müüa isikutele, kes majandustegevust ei jätka ega kavatse käibemaksu deklareerida ega tasuda. Alusetu on ka vastustaja järeldus, et Swedbank Liisingu AS vahendusel sõlmitud masinate ostu-müügitehingu eesmärgiks oli kaebajale sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine. Seoses OÜ P & P omanike ja ärinime (OÜ Lim Seng Sroun) muutusega, toimusid muudki muutused, sh uue põhikirja kinnitamine 23.10.2009 ja juriidilise aadressi muutusi, mistõttu nende ümberkorralduste tõttu ei pruukinud äriühing olla senisel aadressil kättesaadav ja ka deklareerimine võis hilineda. OÜ Lim Seng Sroun ongi esitanud 2009. a oktoobri ja detsembri käibedeklaratsioonid alles 01.02.2010; 9) maksuhaldur ei ole menetlust läbi viies täiel määral järginud uurimispõhimõtet, mis on viinud asjas ebaõige otsuse tegemiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3
(6)3-10-727
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 21.01.2011 otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhiväited: 1) tegemist oli varjatud ettevõtte üleminekuga, mistõttu ei saa välja tuua, millise lepingu alusel ja millal ettevõtte üleminek aset leidis; 2) halduskohus on õigesti leidnud, et üks olulisemaid ettevõtte ülemineku tunnuseid on majandusüksuse identiteedi säilimine, kuid kohus ei ole hinnanud neid asjaolusid, mis vastavas valdkonnas tegutseva majanduse üldse moodustavad; 3) OÜ P & P tegeles kõrtsipidamise ning rahvusvaheliste kaubavedudega. Seega saab eristada kahte eraldiseisvat majandusüksust. OÜ P & P kui ettevõtte ülemineku all tuleb mõista äriühingu terviklikku majandusüksust, mis tegeles kaubaveo teenuse osutamisega. Tervikliku majandusüksuse moodustab masinapark ning sellega opereerivad töötajad. Arvestades, et OÜ P & P peamiseks kliendiks oli vedude korraldaja näol kaebuse esitaja ja mõlema äriühingu juhatuse liikmete puhul oli tegemist samade isikutega, ei ole küsimust vajaliku kliendibaasi ning antud valdkonnas tegutseva ettevõtte juhtimiseks vajalike teadmiste olemasolu osas. Äriühingu tegutsemisaadress ei ole majandusüksuse spetsiifikast tulenevalt oluline; 4) üksnes tegevusalade kattuvusest ei saa tõesti teha ettevõtte üleminekut puudutavat ühest järeldust, kuid maksuhaldur pole seda teinudki. Maksuhaldur on arvestanud, et OÜ P & P peamiseks kliendiks oli kaebuse esitaja ning peale OÜ-le P & P kuulunud tehnika omandamist hakkas kaebaja lisaks ekspedeerimisele tegelema ka kaubavedudega. Kuna OÜ-le P & P kuulunud tehnika oli soetud juhatuse liikme käendusega, olid mängus ka otsesed isiklikud huvid. Erinevused kahe äriühingu omanikeringis ei ole siinkohal olulised; 5) kaebajale läks kahe veoki ja viie haagise näol üle kogu OÜ P & P majandustegevuseks ehk kaubaveoks vajalik vara. Maksuotsuses ei käsitleta kassa ja pangakontodega seonduvat, kuid see ei lükka ümber tõsiasja, et põhivarana on käsitletav ainult mainitud tehnika. Konkreetne kõikide õiguste ja kohustuste üleminek ei saagi ettevõtte varjatud ülemineku puhul olla selgelt näha ja üheselt vormistatud. Tehnika üleminek on vormistatud Swedbank Liising AS-ga liisinglepingute lõpetamise ning uute lepingute sõlmimisega, kuid selle tehingu eesmärgiks oli sisuliselt üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine. Tegelikult läks kogu vara koheselt kaebaja valdusesse, mida kinnitavad töötajate selgitused, et töö reaalselt ei katkenud; 6) kaebaja korraldas OÜ P & P kaubavedusid – leidis talle kliendid ja oli nö vahendajaks. Seega olidki mõlemal äriühingul samad kliendid ning peale ettevõtte üleminekut olukord säilis. Kaebaja ei ole täpsustanud, kui suure osa OÜ P & P käibest moodustasid kliendid, kellega kaebaja koostööd ei jätkanud; 7) OÜ P & P 5 endist töötajat asusid tööle OÜ-sse Thomson Transport, täites seal samu tööülesandeid. Töötajad on kinnitanud, et töö ei katkenud. Uute töölepingute sõlmimine ei ole ettevõtte üleminekut välistavaks argumendiks. Samaks jäi ka töötajate palk; 8) maksuotsuses ei ole välja toodud konkreetset ülemineku kuupäeva, kuid see on mõistlike pingitustega tuvastatav. Tagastusnõude aluseks oleva vara üleminek leidis aset 02.10.
  2. Selleks ajaks olid üle läinud nii töötajad kui ka vara.
  3. OÜ Thompson Transport palub jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja nõustub halduskohtu otsuse seisukohtadega, et ettevõtte üleminekut aset ei leidnud. Vastuses rõhutatakse muu hulgas järgmist: 1) ekslik on maksuhalduri seisukoht, et OÜ P & P kogu ettevõtte moodustaski 2 sadulveokit, 5 haagist ning 5 töötajat. Arvestamata on jäetud, et OÜ-l P & P oli olemas tegutsemiskoht ja kontor asukohaga Ida-Virumaal ning selles kontoris töötav personal, sidevahendid, kontoritehnika, arvutid, iseseisev raamatupidamine, turundus, kliendid, klientidega sõlmitud lepingud, logistika jms, mis ei tulnud kaebajale üle. Maksuhaldur ei ole 4
(6)3-10-727 põhjendanud, kuidas moodustavad liisinglepingute alusel soetatud 2 veokit ja 5 haagist funktsioneeriva majandusliku terviku; 2) kaebaja oli küll OÜ P & P suuremaks kliendiks, kuid maksuhaldur ei tundnud mingit huvi teiste klientide vastu; 3) 5 töötajast, kellega kaebaja sõlmis töölepingud, olid 4 autojuhid. Samas olid asjassepuutuvateks autodeks üksnes 2 veokit, millest kumbagi saab juhtida vaid üks juht. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, kuidas 4 autojuhti, 2 veokit ja 5 haagist saavad moodustada toimiva majandusüksuse, millel on oma identiteet; 4) kuna maksuhaldur väidab, et ettevõtte üleminek toimus varjatult, tähendab see, et maksuhaldur peab liisinglepingute ja töölepingute sõlmimisega seonduvat näiliseks. Kui maksuhaldur peab maksumaksja dokumenteeritud majandustehinguid teeselduks ja väidab, et sellise tehinguga varjati teist tehingut, eeldab see

§-de 83 ja/või 84 kohaldamist. Taolised põhjendused maksuotsuses puuduvad; 5) maksuhaldur on jätnud põhjendamatult arvestamata KMS § 29 lg-tega 7 ja

  1. Swedbank Liising AS on seoses liisinglepingute lõpetamisega väljastanud OÜ-le P & P kreeditarved, mille alusel mõlemad pooled olid kohustatud korrigeerima käibemaksuarvestust oma
  2. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonides. Maksuhaldur ei ole väitnud, et seda Swedbank Liising AS poolt ei tehtud. OÜ Lim Seng Sroun on oma käibemaksuarvestust eelnimetatud kreeditarvetest tulenevalt korrigeerinud. Asjaolu, et OÜ Lim Seng Sroun ei ole käibemaksu käesolevaks ajaks tasunud, ei tähenda, et kaebaja omandas temalt
  3. a oktoobrikuus ettevõtte. Liisinglepingute lõpetamisel vähenes Swedbank Liising AS poolt esitatud kreeditarvete alusel liisinguandjal käibemaksukohustus summas 309 002 krooni ning OÜ-l P & P suurenes samas summas käibemaksukohustus. Kaebajale nimetatud tehingust mingit maksukohustust ei tekkinud. Kaebaja ja Swedbank Liising AS poolt liisinglepingute sõlmimisel esitatud arvete alusel tekkis Swedbank Liising AS-l käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus summas 343 336 krooni ning kaebajal tekkis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus samas summas. Kui mitte lubada kaebajal sisendkäibemaksu maha arvata, tekib käibemaksu kumulatsioon, mis ei ole KMS alusel lubatud. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri apellatsioonkaebus ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus lähtub seejuures järgmistest kaalutlustest.
  5. Maksuotsuses on leitud, et Swedbank Liising AS vahendusel masinate ostu-müügitehingu sooritamise eesmärgiks oli üksnes OÜ-le Thomson Transport sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine, samal ajal jättes OÜ P & P poolt käibemaksu tasumise kohustuse täitmata. Isegi, kui möönda, et OÜ Thomas Transport ja OÜ P & P vaheliste tehingute eesmärgiks oli ettevõtte üleminek ning seda sooviti maksuõiguslikel põhjustel läbi viia varjatult, ei ole maksuotsusest tulenevatel põhjendustel kaebajalt täiendava käibemaksu sissenõudmine õigustatud. Kaebaja täitis
  6. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni, arvestades Swedbank Liising AS poolt 02.10.2009 esitatud arveid. Arvetel oli kajastatud käibemaks. KMS § 2 lg 5 kohaselt loetakse vara üleandmist kapitalirendilepingu alusel selle võõrandamiseks ning maksustatakse analoogiliselt vara müügilepinguga. Seega käive tekkis ning käibe toimumise hetk oli 02.10.
  7. Swedbank Liising AS on nõuetekohaselt tegutsenud ka liisinglepingute lõpetamisel OÜ-ga P & P, vormistades kreeditarved. 5

(6)3-10-727 Väites, et liisinglepingute lõpetamine ja seejärel nende uuesti sõlmimine toimus üksnes maksueelise saamise eesmärgil, leiab maksuhaldur sisuliselt, et tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärgiks oli ettevõtte ülemineku tehingu varjamine. Swedbank Liising AS vaatepunktist pole aga mingit alust väita, et liisinglepingute lõpetamise ja sõlmimise näol oli tegemist tühiste tehingutega (

§ 83

) või et tehingutel oli mingi muu majanduslik sisu (

§ 84

). Tehing ei saa olla tühine või tehingu majanduslik sisu erinev vaid ühe lepingupoole osas.

  1. Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et kaebaja poolt
  2. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonil kajastatud andmed vastasid algdokumentidele. Maksuhalduril on õigus esitada maksunõue OÜ Lim Seng Sroun vastu (äriühing on oma käibedeklaratsiooni Swedbank Liising AS kreeditarve alusel korrigeerinud) või kui nimetatud äriühing on mingil põhjusel muutunud varatuks, ei ole välistatud vastutusotsuse koostamine juhatuse liikmetele.
  3. Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 1733,39 eurot. Kulude kandmine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kohaste kuludega, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.