lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Sama õigus tuleneb ka järelemaksulimiidi lepingu põhitingimustest. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 58,69 eurot. Nimetatud 2 viivised on arvestatud perioodil 03.01.2011 kuni 27.09.2011 (s.o 267 päeva) määraga 8% aastas tasumata summalt 1014,23 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt tagastamata laenusummalt (1014,23 eurot) viivise tasumist alates 27.09.2011 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Järelmaksulimiidi lepingu nr XXX üldtingimuste punkti 3.1.1 kohaselt pidi kostja tagama selle, et tema arvelduskontol oleks kuumakse tasumise päeval selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja seda nõuet ei täitnud. Üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt on hagejal õigus selle tingimuse täitmata jätmisel nõuda kostjalt leppetrahvi 63,91 eurot (1000 krooni), mida hageja ka tegi. Hageja on hagis märkinud, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ IIA. Sellega tekkis hagejal kahju summas 200,09 eurot, mis seisneb OÜ IIA makstud teenustasus. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 10.1. on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud.
lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud.
lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seisukohale, mille kohaselt on inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele, on asunud ka Riigikohus oma
) § 399 kohaselt lg 1 kohaselt võib laenuandja nõuda laenusaajalt laenulepingu ülesütlemise korral laenu tagastamist. Kõnealune regulatsioon kehtib ka tarbijakrediidilepingute puhul.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse laenusumma 1014,23 eurot tagastamise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. Hageja õiguseelneja ja kostja on kokku leppinud intressi määraga 21% aastas tasumise kohustuses.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja võlgneb ajavahemiku 03.01.2011 kuni 27.09.2011 (s.o 267 päeva) eest intressi 154,05 eurot. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse intressi 154,05 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 58,69 eurot. Nimetatud viivised on arvestatud perioodil 03.01.2011 kuni 27.09.2011 (s.o 267 päeva) eurot määraga 8% aastas tasumata summalt 1014,23 eurot. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse viivise 58,69 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivise väljamõistmist hagi tekstis sellisel viisil taotlenud. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise protsendina väljamõistmise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1014,23 eurot
lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 27.09.2011 alates kuni põhinõude täitmiseni. Hageja õiguseelneja ja kostja on kokku leppinud leppetrahvi tasumise kohustuses. Üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt on hagejal õigus selle tingimuse täitmata jätmisel nõuda kostjalt leppetrahvi 63,91 eurot (1000 krooni).
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse leppetrahvi 63,91 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. Hageja on kandnud kulutusi 200,09 eurot seoses võlgnevuse sissenõudmisega Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 10.1. on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud.
lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on 4 võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol on tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse kahjuhüvitise 200,09 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. TsMS § 468 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus tunnistab käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot ja õigusabikulud summas 260 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks summas 515,64 eurot ja mõistab need kostjalt välja. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.