3-11-2968/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-2968 Määruse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi S.Ji kaebus inspektor-kontaktisik Anna Romanenko käitumisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon
2. Tagastada S.Ji kaebus.
3. Saata määrus kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. S.J on edastanud 22.12.2011 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1), milles ta kurdab selle üle, et inspektor-kontaktisik Anna Romanenko viskas 04.10.2011 ja 06.10.2011 toiduluugi kaudu tema kambrisse mingid aktid ning kohtles teda sellega võrdse kohtlemise seadust ja põhiseaduse mitmeid sätteid rikkudes kui looma või ebainimest. Ühtegi halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 6 nimetatud taotlust ta seejuures ei esitanud. Kaebuse puuduste kohta koostatud kohtumääruse (tl 7-8) peale esitatud täienduses (tl 13-14) ei sõnastanud ta samuti mingit konktreetset taotlust, viitas vaid riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 ja § 18 lg 1 ning palus uurida oma 05.10.2011 ja 07.10.2011 pöördumisi. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 3’ p 5 kohaselt pidi halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Sisuliselt sama on kehtestatud ka praegu kehtiva redaktsiooni § 121 lg 2 p
6. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt saab nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning selle abil ei saa kaebaja poolt soovitud eesmärki saavutada.
7. S.Ji poolt viidatud taotluste kohta 09.01.2012 koostatud otsustusest (tl 31-32) nähtuvalt tahab kaebaja saada 700 ja 1300 euro suurusi hüvitisi selle eest, et inspektor-kontaktisik Anna Romanenko ei soovi tööd teha ning käitub tema suhtes diskrimineerivalt, alandavalt ja solvavalt, sest ei kutsu teda oma kabinetti välja, vaid viskab dokumendid läbi toiduluugi. Niisugune soov on käsitletav mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudena, mis on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tulenevalt võimalik ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. S.J ise ei ole seostanud väidetavat kahju otseselt ühegi eelnimetatud rahas hüvitatava mittevaralise kahju juhuga. Samas lubavad väited diskrimineerimisest, alandamisest ja solvamisest eeldada seda, et ta peab silmas enda väärikuse alandamist. Seejuures on kaebajal jäänud aga arvestamata asjaolu, et mitte igasugust ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole võimalik käsitleda väärikuse alandamisena. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Dokumentide toiduluugi kaudu kinnipeetava kambrisse viskamine ei pruugi küll olla kohane viis nende üleandmiseks ja võib olla tajutav niisuguse käitumise adressaadile väärikuse alandamisena, kuid kindlasti ei ole tegemist käitumisega, mida saaks käsitleda rahalise hüvitise maksmist õigustava rikkumisena. Veel on kaebajal jäänud tähelepanuta see, et riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tulenevalt saab avalikõiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui seda pole võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimungu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. S.J kaebab muuhulgas selle üle, et vanglaametnik ei täida oma kohustusi tema suhtes. Seega saanuks ta vastavaid õigusi tõhusalt kaitsta vaid siis, kui oleks esitanud vangistusseaduse § 1’ lg 5 ja haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 kohaselt esmalt konkreetse toimingu tegemisele kohustava nõudega vaide vanglale ja pöördunud peale selle tagastamist, rahuldamata või tähtaeselt läbi vaatamata jätmist kohustamiskaebusega kohtusse.
8. Eeltoodud järeldustel on S.Ji kaebus täies ulatuses ilmselgelt perspektiivitu, Tartu Halduskohtul ei ole võimalik seda menetleda ja ta peab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 nimetatud alusel tagastama. Raili Randlane Kohtunik