3-11-2936/13

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-2936 Määruse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi S. Ji kaebus valvur Eha Tolga koostatud ettekannetega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon
2. Tagastada S. Ji kaebus.
3. Saata määrus kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. S. J on edastanud 16.12.2011 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1), milles ta kurdab selle üle, et Viru Vangla pole tema 19.09.2011 pöördumisele vastanud, nimetab ära kaks valvur Eha Tolga ettekannet ja nende alusel määratud karistust ning teatab, et peab perekonnanime küsimist kontrolli teostamisel omavoliks ja väljamõeldud distsiplinaarsüütegude loomiseks. Ühtegi konkreetset halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 6 nimetatud taotlust ta seejuures ei esitanud. Kaebuse puuduste kohta koostatud kohtumääruse (tl 5) peale esitatud täienduses (tl 14-15) selgitas S. J, miks on nime küsimine loenduse ajal tema arvates kohatu ja õigusevastane ning väitis, et soovib saada kompensatsiooni. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 3’ p 5 kohaselt pidi halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Sisuliselt sama on kehtestatud praegu kehtiva redaktsiooni § 121 lg 2 p
6. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt saab nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning selle abil ei saa kaebaja poolt soovitud eesmärki saavutada.
7. S. Ji kaebuses viidatud pöördumisest (tl 25) nähtuvalt tahab ta saada 25 000 euro suurust hüvitist selle eest, et loendusel nime küsimisega viiakse tema peal läbi katseid, tahetakse muuta intellekti, avaldatakse talle füüsilist ja psüühilist survet ning sunnitakse muutma oma arvamust ja veendumusi. Niisugune soov on käsitletav mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudena, mis on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tulenevalt võimalik ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. S. J ise ei ole seostanud väidetavat kahju otseselt ühegi eelnimetatud rahas hüvitatava mittevaralise kahju juhuga, kuid tema vastavad väited lubavad järeldada seda, et ta saab silmas pidada ainult enda väärikuse alandamist. Seejuures on tal aga jäänud arvestamata asjaolu, et mitte iga ebamugavustunne, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole käsitletav tema väärikuse alandamisena. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui rikkumine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Loendusel kinnipeetava nime küsimine ei ole vaatamata isiku enda mistahes arvamusele kindlasti niisugune tegevus, mida saaks käsitleda rahalise hüvitise maksmist õigustava väärkohtlemisena. Veel on kaebajal jäänud tähelepanuta see, et riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tulenevalt saab avalikõiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui seda pole võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimungu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. S. J kaebuse on põhjustanud asjaolu, et loendusel küsitakse temalt perekonnanime. Vanglaametniku vastav õigus ja kohustus on kehtestatud Viru Vangla kodukorra punktis 7.
8. Seega saanuks kaebaja oma vastavaid õigusi tõhusalt kaitsta vaid siis, kui oleks esitanud vangistusseaduse § 1’ lg 5 ja haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 1 kohaselt esmalt nimetatud sätte kehtetuks tunnistamise nõudega vaide vanglale ja pöördunud peale selle tagastamist, rahuldamata või tähtaeselt läbi vaatamata jätmist tühistamiskaebusega kohtusse. Viru Vanglast kohtu järeleparimise peale saadud vastuse (tl 32) kohaselt ei ole S. J esitanud vaiet Viru Vangla kodukorra loenduse korda sätestavate punktide kehtetuks tunnistamiseks ja ega saa nüüd kahju hüvitamise nõude abil enam oma õigusi tõhusalt kaitsta.
9. Eeltoodud järeldustel on S. Ji kaebus täies ulatuses ilmselgelt perspektiivitu, Tartu Halduskohtul ei ole võimalik seda menetleda ja ta peab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 nimetatud alusel tagastama. Raili Randlane Kohtunik