Obsah (5)

§ 76§ 145§ 65§ 108§ 101

Tsiviilasi nr 2-09-47408 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2010.a., Tartu kohtumaja Otsuse avali

§ 76lg 1, § 108, § 142 lg 1, § 145 lg 1, kohus otsustas: 1.

Hagi rahuldada.

1. Välja mõista Fred Üprus´elt Eesti Energia AS kasuks 92 658.18 krooni millest: 2.
2. 85 854.51 krooni on põhivõlg ning 2.
3. 6797.67 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.
4. Välja mõistetud summa tuleb tasuda Eesti Energia AS kontole 10002059413005 SEB Pangas, 221112223334 Swedbank´is, 332099000006 Sampo Pangas või 17000115797 Nordea Pangas. Viitenumbriks märkida
5. Menetluskulude jaotus Jätta kõik AS Eesti Energia menetluskulud Fred Üprus´e kanda. Välja mõista Fred Üprus´elt menetluskuluna riigilõiv 10 000 krooni, mis tuleb tasuda Eesti Energia AS kontole 1 10002059413005 SEB Pangas, 221112223334 Swedbank´is, 332099000006 Sampo Pangas või 17000115797 Nordea Pangas. Viitenumbriks märkida
6. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
7. Tartu Maakohtu menetluses on Eesti Energia AS hagi Fred Üprus vastu 85 854.51 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Fred Üprus Eesti Energia AS-ga käenduslepingu, millega kohustus käendama OÜ Epitar võlgnevust Eesti Energia AS ees maksimumsummas 300 000 krooni ja seda ka pärast OÜ Epitar lõppemist äriseadustiku (ÄS) § 201 toodud alustel (tl 16-17). Tartu Maakohus kuulutas 15.05.2009.a. välja OÜ Ringtee 1 Kinnisvara (end. ärinimi Epitar OÜ) pankroti.
8. Eesti Energia ja AS Epitar OÜ vahel oli sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr
9. Nimetatud lepingu alusel kohustus Eesti Energia AS Epitar OÜ-le müüma elektrienergiat ning Epitar OÜ kohustus tarbitud elektrienergia eest õigeaegselt ja nõuetekohaselt tasuma. Eesti Energia AS esitas Epitar OÜ-le 03.05.2009.a. arve nr 46114697 summas 85 854.51 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata (tl 13). Hageja palub kostjalt välja mõista 85 854.51 krooni.
10. 29.12.2009.a. esitas hageja hagi täpsustuse – viivisearvestuse. Hagi täpsustuses palub hageja mõista kostjalt välja 92 658.18 krooni, millest 85 854.51 krooni on põhivõlg ning 6797.67 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. KOSTJA VASTUS
11. 12.02.2010.a. saatis kostja kohtule elektronkirja, milles kinnitas, et nõue on õigustatud, kuid kuna Ringtee 1 Kinnisvara OÜ põhiline vara – Ringtee 1 kinnistu – on veel võõrandamata, palus kostja kohtul sellega arvestada. Samuti palus kostja arvestada sellega, et oli OÜ Epitar palgatööline, kes üritas teha kõik endast oleneva, et nägemispuudega inimeste töökohad säilitada (tl 45).
12. 19.02.2010.a. esitas hageja omapoolse vastuse seoses kostja kirjaga. Hageja selgitas, et Ringtee 1 Kinnisvara OÜ pankrotihalduri sõnul ei jätku pankrotivara realiseerimisel hageja nõude rahuldamiseks piisavalt vahendeid. Samuti kinnitas hageja, et on nõus sõlmima kostjaga maksegraafiku ning mitte andma otsust koheselt täitmiseks (tl 47).
13. Kuna pooled avaldasid menetluse käigus, et on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses, tegi kohus vastavasisulise määruse 25.02.2010.a. Samuti andis kohus pooltele aega täiendavate tõendite ja seisukohta esitamiseks kuni 12.03.2010.a. (tl 49). Täiendavaid dokumente kohtule ei esitatud. KOHTU SEISUKOHT 2
14. Võlaõigusseaduse (

) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 8. Hageja on esitanud nõude käendaja vastu. 9.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et AS Eesti Energia ja Fred Üprus´e vahel on sõlmitud käendusleping, millega Fred Üprus on võtnud kohustuse käendada OÜ Epitar võlgnevust Eesti Energia AS ees maksimumsummas 300 000 krooni ja seda ka pärast OÜ Epitar lõpetamist. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hagi aluseks olev arve nr 46114697 summas 85 854.51 krooni on seniajani tasumata.
2. Kostja on oma vastuses viidanud, et ära tuleks oodata OÜ Ringtee 1 Kinnisvara vara võõrandamine. Kohus ei pea seda aga vajalikuks. Kostja on käenduslepingut sõlmides võtnud kohustuse vastutada solidaarselt äriühinguga äriühingu kohustuste eest AS Eesti Energia ees. Samuti märgib kohus, et hageja on kinnitanud, et peab võimalikuks kostjaga maksegraafiku sõlmimist ning otsuse koheselt täitmisele mitteandmist.
3. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Fred Üprus´elt tuleb eesti Energia AS kasuks välja mõista 92 658.18 krooni, millest 85 854.51 krooni on põhivõlg ning 6797.67 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.
4. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
5. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on käesolevas asjas menetluskuluna tasunud riigilõivu 10 000 krooni (tl 20-21) ning palunud nimetatud summa kostjalt hageja kohtukuluna välja mõista. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 10 000 krooni. Kohtunik 3