← Eesti

3-11-2681/26

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2681 Otsuse kuupäev 16.02.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi I. K’i kaebus Väike-Maarja Õppekeskuse 31.10.2011 käskkirja nr 3-5/51 „Õpilase nimekirjast väljaarvamine“ tühistamise nõudes. Menetlusvorm Kohtu väljasõiduistung 27.01.2012.a.Rakveres Menetlusosalised Kaebaja I. K, esindaja Anti Aasmaa Vastustaja Väike-Maarja Õppekeskus, esindaja Raili Sirgmets Resolutsioon Kaebus rahuldada. Tühistada Väike-Maarja Õppekeskuse 31.10.2011 käskkiri nr 3-5/51 „Õpilase nimekirjast väljaarvamine“. Mõista Väike-Maarja Õppekeskuselt riigituludesse välja 15,97 eurot. Määrata Anti Aasmaa poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 518,26 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 16.02.2012.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 20.03.

  1. a (k.a) (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA VASTUSTAJA VASTUVÄITED PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, 1.I. K esitas 14.11.2011 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mis anti kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (lk jj). Tartu Halduskohtu 30.11.2011 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse ja esialgse õiguskaitse korras peatati Väike-Maarja Õppekeskuse 31.10.2011 käskkirja nr 3-5/51 „Õpilase nimekirjast väljaarvamine“ kehtivus I. K’i suhtes kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Halduskohtu 30.11.2011 kohtumäärusega rahuldati I. Ki 23.11.
  2. a. esitatud riigi õigusabi taotlus. Tartu Halduskohtule esitatud I. Ki kaebuses ja selle täienduses ( lk 81 jj ) nõutakse Väike-Maarja Õppekeskuse 31.10.2011 käskkirja nr 3-5/51 „õpilase nimekirjast väljaarvamine“ tühistamist. 14.11.
  3. a. esitatud kaebuses märgib I. K, et ta ei ole Väike-Maarja Õppekeskuse otsusega nõus. Kaebaja selgitab, et tal olid tervislikud ja muud isiklikud probleemid, mis segasid koolis käimist. Kaebaja tahab ja soovib koolis edasi käia. 11.01.
  4. a. esitas kaebaja esindaja Anti Aasmaa kaebuse täienduse. Kaebaja leiab, et haldusaktist üldse ei nähtu selle faktilisi aluseid. Ühtlasi puuduvad haldusaktis täielikult kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja hinnangul ei ole sellest tulenevalt haldusakt õiguspärane HMS § 54 mõttes, kuivõrd see on vormi- ning kaalutlusvigadega. Kaebaja on seisukohal, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul on vaidlustatud haldusakt faktiliste aluste osas täielikult põhjendamata. Selles ei nähtu selle andmise faktilisi aluseid ega ka kaalutlusi. Ühtlasi ei ole viidatud haldusaktis ka ühelegi teisele dokumendile, millest oleksid tuletatavad haldusakti motiivid. Kuivõrd haldusaktis puuduvad põhjendused, leiab kaebaja, et ei ole võimalik kontrollida, mil viisil haldusorgan on üldse teostanud oma diskretsiooniõigust ning kas see on olnud õiguspärane. Ühtlasi ka seda kas uurimisprintsiibist tulenevalt on haldusorgan välja selgitanud asjas tähtsust omavad asjaolud ning teinud oma kaalutlusotsuse nendele tuginedes. Lisaks märgib kaebaja, et haldusorgan on rikkunud HMS § 40 lg 1 sätestatud ärakuulamisõigust, kuivõrd enne otsustuse tegemist ei kuulatud I. Kit ära. Ühtlasi viitab kaebaja, et 30.11.
  5. a Väike-Maarja Õppekeskuse vastuses viidatud asjaolud ehk siis haldusakti põhjenduste hilisem esitamine, ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. I. K kinnitab, et ta soovib jätkata õpinguid Väike- Maarja Õppekeskuses ja takistuseks on seni olnud sõitmiseks vahendite olemasolu. Käesolevaks ajaks on ta taotlenud vastavat abi Tapa Vallavalitsuselt. 27.01.
  6. a toimunud kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde. Esindaja Anti Aasmaa esitas riigi õigusabi hüvitamise taotluse summas 518,26 eurot.
  7. Väike-Maarja Õppekeskus leiab kirjalikus vastuses kohtule, et I. Ki kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab, et 31.08.2011 arvati I. K vastuvõtukomisjoni ettepanekul käskkirjaga nr 35/38 Väike-Maarja Õppekeskuse õpilaste nimekirja. See oli teine kord, kui kaebaja asus kooli õppima. Kaebaja õppis Väike-Maarja Õppekeskuses 18.10.2004 – 21.01.
  8. Õpilane arvati välja põhjuseta puudumiste tõttu 21.02.
  9. a. käskkirjaga nr 8-sv. Vastustaja selgitab, et I. K osales grupijuhendaja aruande järgi õppetöös 01.09.
  10. a kahes õppetunnis, 02.09.2011 õppetöös ei osalenud ja 05.09.2011 osales kõigis viies õppetunnis. Alates 06.09.2011 ta enam õppetöös ei osalenud.
  11. ja
  12. septembri kohta esitas kaebaja perearsti tõendi. 08.09.
  13. a pöördus I. Ki poole tugiteenuste osakonna juhataja Merle Kiigemaa ja I. K vastas talle kokku viie meiliga, et ta ei saa kooli tulla kuna tal puudub sõidukaart. Siinjuures selgitab Väike-Maarja Õppekeskuse direktor, et kutseõppeasutuses õppijale hüvitatakse sõidukulud igapäevaseks kooli ja koju sõiduks 40 kilomeetri ulatuses. Vastustaja selgitab, et I. K esitas grupijuhendaja Maie Ründvale avalduse akadeemilisele puhkusele saamiseks seoses tervislike probleemidega. Grupijuhendaja palus, et kaebaja esitaks arstitõendi, kuid seda tõendit I. K ei esitanud ja akadeemilise puhkuse vormistamine jäi pooleli. Merle Kiigemaa oli I. Kiga ühenduses kuni oktoobrikuu alguseni, kus I. K teatas, et ta on katlamajas tööl. Pärast oktoobrikuu teist nädalat ta enam ühendust kooli personaliga ei võtnud ja oktoobri lõpus tegi grupijuhendaja ettepaneku õpilane koolist välja arvata. Ajavahemikul 01.
  14. 31.10.2011 osales I. K koolis 7 õppetunnis. I. K ei esitanud mõjuvat puudumise põhjust ja kahe 2 puudutud kuuga tekkis edasijõudmatus õppetöös, mistõttu ta tuli õpilaste nimekirjast välja arvata. Välja arvamise aluseks oli õppekorralduseeskirja punkt 14.2.1 lõige 5, kutseõppeasutuse seaduse § 31 lõige 3 ja haridusministeeriumi 11.04.
  15. aasta määruses nr 3 „Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ § 6 lõige
  16. Oma vastuses Väike-Maarja Õppekeskuse direktor märgib, et uuesti võttis I. K kooliga ühendust
  17. novembril ja teatas, et ta on väljaarvamise käskkirja vaidlustanud. Väike- Maarja Õppekeskuse direktor selgitab, et kohtumääruse alusel oli I. Kil võimalus kooli tulla juba detsembrikuu alguses. 05.12.2011 teatas I. K, et ta ei suuda kolm kuud tagant järgi õppida ja küsis õpilase nimekirjast kustutamise avalduse kohta. Ajavahemikul 12.12-22.12.2011, so 9 koolipäeva, osales I. K õppetöös. Väike-Maarja Õppekeskuse direktor väidab, et I. Kil oli võimalus pärast väljaarvamist uuesti õppima asuda, kuna vastavalt õppekorralduseeskirjale on katkenud õpinguid alati võimalik jätkata. 27.01.
  18. a. toimunud kohtuistungil jäi vastustaja esitatud vastuväidete juurde. Vastustaja nõustus kaebaja esindaja väitega, et käskkirjas ei olnud märgitud faktilist alust õpilase koolist väljaarvamise kohta. Kuid vastustaja leiab, et HMS § 40 sätestatud nõuded on täidetud ja seda tõendab meilivahetus I. Kiga. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  19. Haldusasjas on vaidlustatud õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise käskkiri. Haldusaktiks on kohtupraktikas peetud iga otsustust, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele ning haldusaktiga võib olla tegemist sõltumata sellest, kas ta on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (vt näit Riigikohtu 20.12.2001 otsust haldusasjas nr 3-3-1-15-01). Väike-Maarja Õppekeskuse 31.10.2011 käskkiri nr 3-5/51 „Õpilase nimekirjast väljaarvamine“, vastab oma sisult haldusmenetluse seaduse § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele. Seega on vaidlustatud käskkirja näol tegemist haldusaktiga ( lk 3). Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kuna vaidlustatud käskkirjaga arvati kaebaja õpilaste nimekirjast välja, siis on haldusorgan kohustatud haldusakti andmisel seda ka põhjendama. Konkreetsel juhul on vastustaja viidanud Väike – Maarja Õppekeskuse õppekorralduseeskirja p.14.2.1 lg 5 ja arvanud alates 31.10.2011 õpilaste nimekirjast välja puhastusteeninduse eriala 14 õppegrupi õpilase, s.o I. Ki. Väike – Maarja Õppekeskuse õppekorralduseeskirja p.14.2.1 lg 5 sätestab, et õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast toimub kooli algatusel õpilaste puhul, kes pole mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle asunud. Haldusasja materjalide järgi I. K osales õppetöös 01.09.2011.a kahes õppetunnis, 02.09.2011 õppetöös ei osalenud ja 05.09.2011 osales kõigis viies õppetunnis. Alates 06.09.2011 ta enam õppetöös ei osalenud.
  20. ja
  21. septembri kohta esitas kaebaja perearsti tõendi. Asja materjalides on 06.09.2011 allkirjastatud I. Ki avaldus kooli direktorile, milles ta palub võimaldada talle akadeemilist puhkust alates 08.09.2011 kuni 06.10.2011 seoses tervislike probleemidega ( toimik lk 40). Vastustaja väitel jäi akadeemilise puhkuse vormistamine pooleli, kuna kaebaja ei esitanud grupijuhendajale arstitõendit. Asjas on vastustaja esitanud kohtule kaebaja poolt esitatud arstitõendi nr 2160 07.09.2011 (toimik lk 79), mille kohaselt kaebaja oli vabastatud õppetööst alates 06.09-07.09.2011.a. 3 Kirjeldatu alusel nähtub asja materjalidest, et kaebaja on kooli algusest kahe esimese nädala jooksul osalenud 01.09 ja 05.09.2011 õppetöös, alates 06.09.2011 soovis I. K akadeemilist puhkust, mille suhtes pole vastustaja keelduvat haldusakti või soodustavat haldusakti vastu võtnud. Kohus leiab, et kaebaja on vastustajale esitanud avalduse ja põhjendanud akadeemilise puhkuse vajadust terviseprobleemidega, seega ei ole täidetud Väike – Maarja Õppekeskuse õppekorralduseeskirja p.14.2.1 lg 5 koosseis. Kaebaja on õppetöös osalenud ja esitanud siis põhjendatud taotluse akadeemiliseks puhkuseks seoses terviseprobleemidega kohe õppeaasta alguse kahe esimese nädala jooksul. Seega pole alust kaebajat süüdistada selles, et ta mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle ei asunud. Vaidlustatud käskkirjas on viide välja arvamise alusele s.o õppekorralduseeskirja punkt 14.2.1 lõikele 5, kohtumenetluses on vastustaja täiendanud haldusakti andmise põhjendusi kutseõppeasutuse seaduse § 31 lõige 3 ja haridusministeeriumi 11.04.
  22. aasta määruses nr 3 „Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“ § 6 lõige 3-ga (toimik lk 30 jj). Nagu iga haldusotsustus, nii tuleb ka käskkiri teha seaduse alusel, olema täidetav ja kontrollitav. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti motiveerimine peab toimuma selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks täpselt aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Samuti sunnib motiveerimise nõue haldusorganit oma otsust põhjalikumalt läbi mõtlema. Vaidlustatud Väike-Maarja Õppekeskuse 31.10.2011 käskkiri nr 3-5/51 „Õpilase nimekirjast väljaarvamine“ on seega õigusvastane ja kuulub tühistamisele.
  23. Menetluskuludest Kuna halduskohtus oli I. K riigilõivu tasumisest vabastatud, tuleks see summa HKMS § 118 lg 2 alusel Väike-Maarja Õppekeskuselt riigituludesse välja mõista kaebuse rahuldatud osaga võrdeliselt. Arvestades tasumisele kuulunud riigilõivu (15,97 eurot) ja seda, et kohus kaebuse rahuldab, leiab halduskohus, et Väike-Maarja Õppekeskuselt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv 15,97 eurot.
  24. Samuti tuleb kindlaks määrata riigi õigusabi osutaja tasu, kuna I. Ki esindas kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat Anti Aasmaa. Esitatud tasu kindlaksmääramise taotlustest lähtudes määrab Tartu Halduskohus riigi õigusabi tasu suuruseks kokku 518,26 eurot ( toimik lk 90). (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.