lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt ei rajane viivisenõue kehtival õiguslikul alusel, on aegunud ja on vastuolus viivise eesmärgiga ja on ebamõistlikult kõrge. Riigikohus on oma 3-2-1-87-10 märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Juhul, kui kohus leiab, et viivise nõue ei ole aegunud taotleb kostja viivise vähendamist. Viivist on arvestatud suuruses 0,5 % päevas alates 23.04.2009.a. ja 23.05.2009.a. kuni 19.08.2010.a. Alates uue töölepinguseaduse uue redaktsiooni kehtima hakkamisest 01.07.2009.a. ei ole aga sellises suuruses viivise arvestamiseks õiguslikku alust, mistõttu on hageja viivisenõue ei rajane kehtival õiguslikul alusel. Arusaamatud on viivise arvestuse aluseks olevad summad. Hageja ei ole tõendanud nimetatud osas palga mittemaksmist. Hageja puhkusehüvitise nõue, koondamishüvitise nõue ja lõpparve viivitamise nõue on tõendamata. Kostja palub käesolevaga kohaldada kõigile hageja nõuetele aegumist ning kostja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. 2 III KOHTUISTUNG 25.01.2012 kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et tal ei olnud täpseid andmeid töötasu kohta, raamatupidamisest mingeid andmeid ei antud. Kui sai teada preemia suuruse, siis alles sai hagi kohtusse esitada. Kui kohus kinnitas keskmise palga ja otsustas, et tal on õigus, siis sellest ajast hakkas lugema tähtaeg. Sai oma õiguste rikkumistest teada siis, kui sai Ringkonnakohtu otsuse. Töölepingu lõpetamisel 20.05.2009 hageja ei teadnud täpset summat. Kompromissiga nõus ei ole. Kostja esindaja palus kohaldada aegumist. Lõpparve kinnipidamise hüvitise osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Hageja oli teadlik sellest, et tema arvestuste järgi on talle vähem välja makstud lõpparvet. 22.06.2009 on ta esitanud avalduse töövaidluskomisjonile, kelle otsuse ta vaidlustas. Ta teadis seega, et on vähem makstud palka ja puhkusehüvitist, ta pidi teadlik olema ka oma viivisenõudest. Kolme aastane tähtaeg kehtib ainult palgale, muud nõuded tuleb esitada 4 kuu jooksul arvates töölepingu lõppemisest. Keskmise palga arvestused on tõendamata. Pöördudes töövaidluskomisjoni teadis hageja, kui suur oli töötasu ja sellest tulenevalt ka puhkusehüvitis, koondamistasu ja muud nõuded. Esitatud oli sendi täpsusega nõue. Hakata aegumist arvestama alates Ringkonnakohtu otsuse jõustumisest, oleks seadusevastane. Õiguste rikkumisest sai hageja teada, kui ta lõpparve kätte sai. Isik saab teada rikkumistest hetkel, kui tööleping lõpeb ja toimub lõpparve väljamaksmine või väljamaksmata jätmine. Palga nõue näitab seda, et ta teadis oma õiguste rikkumisest, et talle oli vähem makstud puhkuse ja koondamise hüvitist. See, et tema õigusi rikuti, sai hageja teada siis, kui lõpparve esitati, asi ei ole summades. Tõendi järgi maksti lõpparve tähtaegselt välja 20.05.2009. IV KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et V. M.i hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõude sisuks on see, et kuna tsiviilasjas 2-09-43227 (lahend jõustus 18.07.2010) tuvastati et tööandja on hagejale tasunud vähem palka (lisatasu) kui oleks pidanud, siis on tulenevalt sellest ka hagejale töölepingu lõpetamisel makstud hüvitised väiksemad, kui oleks pidanud olema, sest hüvitiste suurus sõltub keskmisest palgast, mida tööandja on arvestanud valesti. Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg-e 1 kohaselt kohaldatakse enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 ei välista ega piira see lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna töölepingu lõpetamine toimus 20.05.2009, so. enne 2009. aasta 1. juulit, tuleb asja lahendamisel kohaldada kuni 30.06.2009 kehtinud töölepingu seadust (TLS). Enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS § 74 lg 2 järgi oli tööandja kohustatud TLS § 74 lg 2 ja palgaseaduse (PaS) § 32 lg 1 järgi maksma töölepingu lõpetamise päeval töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras (PaS § 34). Kostja väitel on hageja nõuded aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. 3 Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (
). Kuna tegemist on töölepingust tulenevate hüvitise nõuetega, tuleb lähtuda individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) sätestatud nõude aegumise sätetest. Enne
lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval alates rikkumisest teadasaamisest. Samamoodi sätestati aegumistähtaja arvestus ka kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 143 lg 1 järgi. Kohus leiab, et hageja hüvitisnõuete neljakuuline aegumistähtaeg algas töölepingu lõpetamisele järgnenud päevast, so. 21.05.2009 kell 00.00 (
lg 1) ja lõppes 21.09.2009 kell 24.00 (
Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohus ka kostja esindaja seisukohaga aegumistähtaja alguse (20.05.2009) ja saabumise (20.09.2009) osas ning hageja seisukohaga et aegumistähtaeg algas kohtulahendi jõustumisest (18.07.2010), mil tuvastati kostja poolt palga maksmine vähemas ulatuses. Lahendiga tuvastati palga, mis oleks kostjal tulnud algselt maksta õige määr, mis aga ei tähenda seda, et hageja ei teadnud eelnevalt oma õiguste rikkumisest, või siis sai rikkumisest teada alates kohtulahendi jõustumisest. Vastasel juhul ei oleks hageja avaldust töövaidluskomisjoni esitanud. Seadusandja on aegumistähtaja seadnud sõltuvusse rikkumisest teadasaamisest, mitte rikkumise tuvastamisest. Eelnevalt kohtuotsusega tööandja poolt palga vähem tasumine ei ole hilisema vähem tasutud hüvitiste menetluse vajalikuks eelduseks, st. vähem tasutud hüvitiste ja viiviste nõude esitamine ei sõltunud eelnevast menetlusest, kus hageja sai teada konkreetse vähem makstud palga määra. Eeltoodu alusel leiab kohus et hageja sai töölepingu lõpetamisega seotud õiguste rikkumisest teada 20. mail 2009. a, kui talle maksti lõpparve välja osaliselt. Hageja nõude aegumistähtaja kulgemise algust ei mõjuta asjaolu, et hageja sai hiljem teada, palju konkreetselt talle palka vähem tasuti. Uue TLS jõustumisega tunnistati alates 01.07.2009 ITVS § 7 lg 1 kehtetuks ning ITVS ei sätestanud enam millisest ajast algab rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg. Kehtiva TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Nõue muutub
lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 4 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et nii kuni 30.06.2009, kui ka kehtiva regulatsiooni alusel, algas hageja hüvitise ja viivisenõuete neljakuuline aegumistähtaeg 21.05.2009 kell 00.00 ja lõppes 21.09.2009 kell 24.00. Erinevus on ainult selles, et esimesel juhul sõltus aegumistähtaja algus ajast, millal töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest ning teisel juhul algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Hüvitiste ja viivise omavahelise seose tõttu tuleb lugeda viivisenõude aegumise tähtaja alguseks päev, mil tööandja jättis töötajale hüvitise tähtaegselt välja maksmata. Seega algavad hüvitise- ja viivisenõude aegumistähtajad samal ajal. Vältimaks aegumise kohaldamist, pidi hageja viivisenõude esitama nelja kuu jooksul alates hüvitise tähtaegselt väljamaksmata jätmisest.
kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kõrvalkohustusest tulenev nõue on praegusel juhul aegunud samal ajal põhikohustusest tuleneva nõudega
Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07). Kuna hageja tööleping lõppes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.