← Eesti

2-10-63998/18

Obsah (7)§ 76§ 82§ 101§ 127§ 128§ 115§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 30.jaanuar 2012.a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

) §-dele 76 , 127 lg 1, 128 lg 3 ja 115 lg 1 taotleb hageja kostjalt võla ja intressi väljamõistmist ning kohustuse mittekohase täitmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, samuti menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited ja hageja arvamus kostja vastuse kohta Kostja on vastuses hagile (tl.66) võtnud tema vastu suunatud nõuded õigeks osaliselt, tunnistades nõuet põhivõla ja intressi väljamõistmiseks. Kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnista, kuna leiab, et hageja ei ole tõendanud kulu tekkimist seoses temalt võla sissenõudmisega. Kostja on esitanud ka vastuväite menetluskulude suurusele, kuna hageja ei ole tõendanud, et õigusabi osutaja ühe töötunni hinnaks oli õigusabi osutamise ajal 65 eurot. Pärast kohtu poolt asja läbivaatamise määramist kirjalikus menetluses on kostja esitanud taotluse määrata võlgnevuse tasumine ositi (tl.77). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna pooled- hageja hagiavalduses (tl.5) ning kostja vastuses hagile (tl.66) on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2 ja 440 lg 1 ning 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele osaliselt, arvestades alljärgnevaid õiguslikke põhjendusi. Hageja ja kostja vahel tekkis võlasuhe 17.10.2008.a. hageja poolt kostja vastavate taotluste alusel viimase arveldusarvele 15 000 krooni ning 27.04.2010.a. 19 000 krooni ülekandmisega (tl.8, 11). Tegemist on laenusuhtega, mida reguleeritakse

§-s 396. Osundatud paragrahvi 1.lõige sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt hageja eralaenu tingimustele (tl.7,35) toimub laenu tagastamine igakuiste maksetena laenu saajale kord kuus saadetavate makseblankettide alusel, kus on kirjas võlasumma, 2

(4)intressid ja sissemaksed. Igakuiselt lisatakse üldisele võlasummale kuuintress, mille määra hagejal on õigus muuta krediidipoliitilise otsuste, laenukulude või muude kulude muutumise tõttu, mida krediidiandja ei saanud ette näha lepingu sõlmimise ajal. Iga meeldetuletuse eest hilinenud laenumakse kohta lisatakse laenule 65 krooni. Kostja pidi laenu tagastama igakuiste 587 krooniste maksetena (sealhulgas laenu tagasimakse ja intress) ning alates 2010.a. juunikuust igakuiste 1046 krooniste maksetena. Maksete tegemiseks oli laenuandja väljastanud laenusaajale maksekorraldused koos laenukonto väljavõttega (tl.12-34). 22.09.2010 on kostjale saadetud koos maksekorraldusega igakuise makse tasumiseks ka teade kogu võlasumma tasumise kohta, kuna varasemate kuude osamaksed ei ole laekunud (tl.36). 10.10.2010.a. on väljastatud meeldetuletus võla tasumisest summas 32 328,04 krooni ja maksekorraldus nimetatud summa tasumiseks (tl.37). 1.11.2010.a. on I. I. A. OÜ poolt esitatud R. L. võla, summas 32 612,05 krooni (2084,29 eurot) ja intressi, seisuga 1.11.2010 summas 814,81 krooni (52,08 eurot), samuti võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste, summas 1956,72 krooni (125,06 eurot) tasumiseks (tl.38). Hüvitatava kahju tõendamiseks on hageja esitanud kirjalikus menetluses tõendite esitamise tähtaja jooksul I. I. A. OÜ arve summas 1956,76 krooni. (tl.74).

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita

§ 82

lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt

§ 101

lg 1 p 1, 3 ja 4 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja taganeda lepingust või öelda lepingu üles.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt

§ 128

lg 3 võib hüvitamisele kuuluvaks otseseks varaliseks kahjuks olla mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 115

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib kohustust rikkunud võlgnikult koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendamata intressi nõudmise osas pärast lepingu lõppemist. Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise periood on 01.11.2010 kuni hagi esitamiseni 30.03.2011.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-89-08 ja nr 3-2-1-137-06 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse. Kuivõrd kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleb lugeda laenuleping üles öelduks 22.09.2010 (tl.36), siis on hageja kaotanud pärast võlasuhte lõppemist õiguse intressi arvestamiseks. Kostja kohustamine intressi 3

(4)maksmiseks pärast lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, mistõttu tuleb hageja intressinõue pärast lepingu lõppemist arvestatud intresside osas jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel leiab kohus , et rahuldamisele kuulub hageja nõue põhivõla, summas 2084,29 eurot ja kahju , summas 125,06 eurot väljamõistmiseks. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on esitanud taotluse, et kohus määraks otsuse täitmise ositi progresseeruva suurusega osamaksetena, kuna tema maksevõime ei võimalda otsust ühekorraga täita. Kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata, sest kostja ei ole esitanud mitte mingisuguseid tõendeid oma väidete tõendamiseks. Lisaks sellele märgib kohus, et kohtuotsuse täitmise viisi ja korra osas on hagejal ja kostjal võimalik kokku leppida ka otsuse täitmise käigus. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesolevas asjas rahuldas kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võla ja kahjuhüvitise. Rahuldamata jääb hageja nõue intresside väljamõistmiseks pärast võlasuhte lõppemist. Neil asjaoludel peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 90 % ulatuses ulatuses kostja kanda ja 10 % ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses (tl.5). Pärast kirjaliku menetluse määramist on hageja esitanud tõendina õigusabikulude kandmise kohta I. I. A. OÜ arve (tl.75). Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevas asjas TsMS § 1741 lg 1 alusel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine kohtuotsuses, sest tegemist ei ole kostja õigeksvõtul põhineva otsusega (kostja on võtnud hagi õigeks vaid osaliselt). Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata pärast käesoleva otsuse jõustumist. Epp Tombak Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.