KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-54926 Tsiviilasi A L hagi C L vastu elatise suuruse vähendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A L, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxx x, hageja esindaja Ivo Kaurit, kostja C L, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxx xx, kostja esindajad C L ja Kunnar Korsten Kohtuistungi toimumise aeg 02.03.2012 Resolutsioon Lõpetada menetlus A L hagis C L vastu elatise suuruse vähendamiseks. Kinnitada A L ja C L esindaja C L vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: A L kohustub tasuma elatist C L ülalpidamiseks alates 01.01.2012 igakuiselt 145.- eurot iga kuu 10.ndaks kuupäevaks kuni C L täisealiseks saamiseni või täisealiseks saanuna põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses põhi- või keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vaatamata eelmises lõigus sisalduvale kohustub A L tasuma elatist igakuiselt vähemalt 100.eurot. Igakuiselt ettenähtust, s.o 145.- eurot, vähem makstud elatise kohustub A L tasuma esimesel võimalusel. Juhul kui A L täidab kompromissi, siis C L ega tema esindaja C L ei nõua kohtutäituri poolt arestitud vara võõrandamist. Menetluskulud jätta A L ja C L endi kanda. Pärnu Maakohtu 20.05.2009 otsuse alusel A L elatise kinnipidamine lõpetada alates 01.01.
- Tagastada C L arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx 95,86 eurot riigilõivu. A L tasus 10.11.2011 riigilõivu 191,73 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber
- Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Hagejal ja kostja esindajal C.L on ühine laps C, kes on xx-aastane ja elab oma ema juures. Pärnu Maakohus mõistus 20.05.2009 hagejalt välja elatise 2700.- kr kuus. Kuigi hageja kohtuotsusega ei nõustunud, ei kaevanud ta nimetatud otsust kõrgemasse kohtuastmesse ning on praeguseks minetanud kõik võimlaused otsuse vaidlustamiseks, mistõttu jääb hagejale üle hagi esitamine elatise suuruse vähendamiseks. Hageajl puudub kindel töökoht ja stabiilne sissetulek. Hageajl on alates 26.11.2009 tuvastatud püsiv töövõimetus ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension summas 149.- eurot, mistõttu tal puuduvad vajalikud majanduslikud võimalused kohtutosusega väljamõistetud ulatuses kostja ülalpidamiseks elatise maksmiseks. Hageja märgib, et ta ei ole võimleline lapse ülalpidamise kohsutust täitma ka seaduses ettenähtud miinimummääras, vaid taotleb kohtult väljamõistetud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära, s.o 70.- eurot kuus. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja I.Kaurit palub Perekonnaseaduse § 102 alusel vähendada hagejalt väljamõistetud elatise suurust igakuiselt 70.- euroni. Pooled sõlmisid kompromissi. Pooled paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada menetluse tsiviilasjas. Maakohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Samuti kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe. Hageja on vastavasisulise taotluse kohtule esitanud. Kohtunik