lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 07.02.2012.a.
) § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on tõendatud, et kostja on saanud hagejalt laenu kokku summas 1 725.61 eurot. 9. Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostja on jätnud tagastamata laenu põhisummas 1 725.61 eurot. Samuti on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 11.08.2011.a -24.11.2011.a määraga 0.07.% päevas arvestatud intressi summas 126.79 eurot ja sama ajavahemiku eest määraga 0.023 % päevas arvestatud viivist summas 41.66 eurot.
lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kuigi kostja ei ole vastuväiteid hagile, kontrollib kohus, kas ja millises ulatuses hageja nõuded on põhjendatud ja millises ulatuses hagi tuleb rahuldada.
lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kahju tekitamise ja tekitatud kahju suuruse tõendamiskoormis on hagejal. Hageja ei ole tõendanud temal kahju tekkimise fakti. Hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid väidetava kahju kohta. Ei ole hageja seda esitanud ka kirjaliku menetluse teatega määratud tähtaja jooksul, so hiljemalt 07.02.2012.a. Tõendamata jätmise tõttu ka selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta. 12. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on hagis nõudnud küll
alusel viivise väljamõistmist alates 11.08.2011.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid hagiavalduse resolutsioonis hageja ei ole sellist nõuet esitanud.
lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kostja vastuväited temal sissetulekute puudumise kohta ei ole hagi osaliselt rahuldamata jätmise aluseks. Ei ole hagi rahuldamata jätmiseks ka kostja poolt riigi õigusabi saamise taotluse esitamine. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni järgi Viru Maakohtu kohtunikuabi 12.09.2011.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-33883 rahuldati T K riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kostja vajas riigi õigusabi seoses võlakaitsega. Käseoleva otsuse tegemise ajani ei ole kohtute menetlustes kostja võlgadest vabastamise avaldust. 14. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja kokku 1 767.27 eurot, s.h laenu põhisumma 1 725.61 eurot ja kuni 24.11.2011.a arvestatud viivis 41.66 eurot. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 25.11.2011.a kuni põhinõude 1 725.61 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud 15.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kohtukulud kostja kanda. Kuna hagi rahuldatakse põhisummas 1 725.61 eurot, mis on 92.25% hagist, siis jätab kohus 92.25% ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda ja 7.75% kostja menetluskulud hageja kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.