← Eesti

2-11-44057/19

Obsah (8)§ 404§ 438§ 230§ 367§ 3§ 173§ 162§ 163

2-11-44057 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 15. veebruar 2012.a kell 16.00 Tsiviilasja number 2-11-44057 Tsiviilasi Tim

§ 404

lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 07.02.2012.a.

  1. Pooled täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi ei ole kohtule esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
  3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingud, mille alusel andis hageja kostjale laenu. Hagiavalduse juurde lisatud laenukonto väljavõtte kohaselt kandis hageja kostjale üle 28.11.2006.a 10 000 krooni, 05.09.2007.a 10 000 krooni ja 13.10.2008.a 7 000 krooni. Kokku 2

(4)2-11-44057 27 000 krooni ehk 1 725.61 eurot (t. lk. 33). Hageja ei ole laenulepinguid kohtule esitanud. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt laenu andmise ja saadud laenu suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on tõendatud, et kostja on saanud hagejalt laenu kokku summas 1 725.61 eurot. 9. Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostja on jätnud tagastamata laenu põhisummas 1 725.61 eurot. Samuti on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 11.08.2011.a -24.11.2011.a määraga 0.07.% päevas arvestatud intressi summas 126.79 eurot ja sama ajavahemiku eest määraga 0.023 % päevas arvestatud viivist summas 41.66 eurot.

§ 438

lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kuigi kostja ei ole vastuväiteid hagile, kontrollib kohus, kas ja millises ulatuses hageja nõuded on põhjendatud ja millises ulatuses hagi tuleb rahuldada.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 tulenevalt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  2. jaanuari ja
  3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja laenulepingud üles 10.08.2011.a. Kostjale 10.08.2011.a saadetud meeldetuletuses palus hageja tasuda koguvõlgnevus (t. lk 35). Kuna leping on üles öeldud, siis ei ole hagejal õigust alates 11.08.2011.a kostjale vastavalt lepingule intressi arvestada, tal on vaid õigus arvestada viivist sellest ajast alates. Kuni 10.08.2011.a hageja ei ole kostjale intressi arvestanud. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue kostjalt 126.79 eurot intressi saamises ja selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta.
  4. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja väidab, et hagejale on tekitatud kahju summas 145.01 eurot, mis on hageja poolt OÜ-le Incure Inkasso Agentuur võla sissenõudmiseks tasutud summa.

§ 230

lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kahju tekitamise ja tekitatud kahju suuruse tõendamiskoormis on hagejal. Hageja ei ole tõendanud temal kahju tekkimise fakti. Hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid väidetava kahju kohta. Ei ole hageja seda esitanud ka kirjaliku menetluse teatega määratud tähtaja jooksul, so hiljemalt 07.02.2012.a. Tõendamata jätmise tõttu ka selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta. 12. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on hagis nõudnud küll

§ 367

alusel viivise väljamõistmist alates 11.08.2011.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid hagiavalduse resolutsioonis hageja ei ole sellist nõuet esitanud.

§ 367alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel 3

(4)2-11-44057 sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on tegelikult nõudnud viivise väljamõistmist kuni põhinõude taieliku tasumiseni, siis hagi selles osas tuleb rahuldada. 13.

§ 3

lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kostja vastuväited temal sissetulekute puudumise kohta ei ole hagi osaliselt rahuldamata jätmise aluseks. Ei ole hagi rahuldamata jätmiseks ka kostja poolt riigi õigusabi saamise taotluse esitamine. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni järgi Viru Maakohtu kohtunikuabi 12.09.2011.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-33883 rahuldati T K riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kostja vajas riigi õigusabi seoses võlakaitsega. Käseoleva otsuse tegemise ajani ei ole kohtute menetlustes kostja võlgadest vabastamise avaldust. 14. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja kokku 1 767.27 eurot, s.h laenu põhisumma 1 725.61 eurot ja kuni 24.11.2011.a arvestatud viivis 41.66 eurot. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 25.11.2011.a kuni põhinõude 1 725.61 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kohtukulud kostja kanda. Kuna hagi rahuldatakse põhisummas 1 725.61 eurot, mis on 92.25% hagist, siis jätab kohus 92.25% ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda ja 7.75% kostja menetluskulud hageja kanda.

  1. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 405 lg 1, § 434, § 438 lg1, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Kantselei juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ Monica Siim Kohtuotsus jõustus
  2. märtsil 2012.a Kantselei juhataja Monica Siim 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.