kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja, s.o 06.07.2007, seisuga. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud
lg 3 kohaselt nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Vastavalt 30.06.2006 pandilepingu p-le 1.1 on pandiga tagatud nõude suuruseks 505 000 krooni. Hagihind on seega 505 000 krooni (32 275,38 eurot). Maakohus jättis
Maakohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud vähem kui seaduses sätestatud. Hagihind moodustab 505 000 krooni, hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt RLS lisale 1 tuli hagilt hinnaga kuni 550 000 krooni tasuda riigilõivu 24 250 krooni. Hageja tasus riigilõivu 1 000 krooni, s.o 23 250 krooni vähem kui seaduses sätestatud.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Maakohus otsustas, et ta lahendab tasumata riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg-le 1 ja määras hagininna summaks 15 000 krooni ning lähtuvalt riigilõivuseadusest tuli tasuda riigilõivu 1 000 krooni. Viru Maakohtu 18.10.2007 määrus on jõustunud ja kohtumenetluse käigus ei ole maakohus tõstatanud küsimust riigilõivu juurdemaksmise või hagihinna muutumise kohta; 2) on
kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kui hagi esitamisel oleks kohus kohustanud hagejat tasuma riigilõivu summas 24 250 krooni, siis hageja ei oleks kohtuvaidlust pidanud. Otsustades, et hageja peab pärast kaevatava kohtuotsuse jõustumist tasuma riigilõivu rohkem kui hagi esitamisel, käitus maakohus ebaõiglaselt. Hageja ei ole Viru Maakohtu 18.10.2007 määruse seaduslikkuses kahelnud ja täitis selle heauskselt. Samuti ei ole menetluse käigus tekkinud uusi asjaolusid, mis võiksid mõjutada riigilõivu suurust. 5. AS SEB Pank vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestas hagiavalduse esitamise ajal kehtinud
lg 3, et nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Kostja leiab, et antud asjas hagihinna määramisel tuleb juhinduda
Kostja nõustub maakohtu järeldusega, et käesolevas asjas hagihind moodustab 505 000 krooni ja riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt hagilt hinnaga kuni 550 000 krooni tuleb tasuda riigilõivu 24 250 krooni. Hageja huvi oli suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks ning hagi rahuldamise korral ei peaks hageja rahuldama täitedokumendis märgitud summat ja sundtäitmise kulusid. Järelikult hagihind ja riigilõivu suurus tuleb määrata ühishüpoteegi summa järgi; 2) võib kohus
lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Seega oli maakohtul õigus muuta kohtumäärusega määratud hinda ning muuta riigilõivu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 15. juuli 2011 otsus tuleb jätta muutmata käesolevas otsuses esitatud põhjendustel. Vastavalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus otsustas lahendada menetluskulude riigi kasuks väljamõistmiseks eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist (resolutsiooni punkt 3) ja määras otsuse põhjendavas osas tsiviilasja hinnaks 505 000 krooni ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas. 7. Apellandi väite kohaselt tasus ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu kohtu poolt nõutud suuruses ning seetõttu on maakohus vaidlustatud otsuses alusetult tuvastanud, et hageja on tasunud riigilõivu vähem 23 250 krooni ning jätnud riigilõivu väljamõistmise riigi kasuks lahendamiseks eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist. 4 Nähtuvalt asja materjalidest esitas hageja hagiavalduse AS SEB Pank vastu pandilepingu tingimuste muutmiseks ja hüpoteegi seadmise tühistamiseks. Vastavalt
lg-le 3 nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtuses. Antud juhul on nõude väärtuseks 505 000 krooni, kuid hageja poolt panditud korteriomandi väärtus on asja materjalide kohaselt 55 000 krooni (tl 3-6). Seega lähtudes
lg-st 3 tuli hagihinna suuruse määramisel aluseks võtta panditud korteriomandi väärtus 55 000 krooni. Hagihinna 55 000 krooni korral tuli hagiavalduse esitamise ajal maksta RLS lisa 1 kohaselt 8 500 krooni. Lähtudes eeltoodust on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, kuid vähemmakse ei ole maakohtu poolt tuvastatud suuruses. 8.
lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kuigi Viru Maakohtu
lg-le 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Maakohus on vaidlustatud otsustas otsustanud, et lahendab tasumata riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Kuna
lg 1 seda võimaldab, siis puudub alus maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 tühistamiseks. Samas peab maakohus hagejalt riigi kasuks väljamõistetava riigilõivu suuruse üle otsustamisel lähtuma ringkonnakohtu poolt määratud hagihinnast 55 000 krooni (s.o 3 515,14 eurot). 10. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt maakohtu poolt tsiviilasja hinna määramise osas, jätab ringkonnakohus
Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.