Obsah (14)

§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 367§ 173§ 162§ 138§ 144§ 483§ 177§ 178§ 468

Tsiviilasi nr 2-11-25747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.veebruar 2012, xxxxx kohtumaja, Võru

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (

§ 142lg 1 ja 2).

APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjatele 08.08.2011 kätte toimetatud, need on vastu võtnud A. S. B. juhatuse liikmena) (tl.16,17). Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses (tl.5).

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 2/4 VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidilepinguga kohustub üks isik (krediidiandja) andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Osundatud paragrahvi lg 3 sätestab, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras, s.o. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel 0,2% päevas.
2. Vastavalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole lisanduva viivise väljamõistmine põhinõuet ülatavas osas põhjendatud. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on vähendanud hagi esitamise ajaks (02.06.2011) sissenõutavaks muutunud viivist -786,47 eurot selliselt, et kõrvalnõuded (viivis ja intress) ei ületaks põhinõuet (637,83 eurot). Taotledes lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ei ole hageja nimetatud nõuet põhjendanud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mis on väljendatud 26.10.2010. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, ei ole võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Hageja ei ole viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata. 4.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi 3/4 menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostjate kanda.

Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl.5).Seega on võimalik tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka OÜ B. ja A. S. S. AS-i menetluskulud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 7 alusel muuhulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluses riigilõiv 47,93 eurot (tl.12 pöördel) ja hagi esitamisel 127,82 eurot (tl.13). Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel 19.04.2011.a.

kohtumäärusega. Seega on hagi esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ning maksekäsu kiirmenetluse kulusid (tasutud riigilõivu) ei saa arvata menetluskulude hulka. Nimetatud kulu kohtuväliste kulude hulka mittearvamisel võetakse

§ 144

p 7 järgi arvesse ajavahemik kuni hagi esitamiseni maksekäsu kiirmenetluse lõppemisest, mitte sellest hetkest, kui hageja on kinnitanud kohtumääruse kättesaamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 127,82 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist

§ 177lg 2 alusel.

Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas). 5.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4