Obsah (7)

§ 1059§ 1056§ 1043§ 139§ 128§ 127§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-28792

§-dest 1056 ja 1059 tuleneb, et

§ 1059

kohaldatakse ehitise kui suurema ohu allika omaniku suhtes, kes valitseb selle ehitise üle. Kostja on Kiriku 6 hoone ehitisealuse maa omanik, kuid kogu hoone ja ehitisealune maa on antud rendile AS-le Erahariduskeskus, kes tegutseb hoones ja ehitisealusel maal Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskusena. Kostjal ei ole tegelikku võimu asja üle, seetõttu üürilepingu kehtivuse ajal kostja ei ole hoone ja ehitusealuse maa valitseja ning lähtudes

§ 1056

lg-st 1 ei saa kostja suhtes kohaldada

§ 1059

.

§ 1043

kohaselt peab hoone ja ehitusaluse maa valdaja hüvitama kahju, kui ta on süüdi kahju tekitamises õigusaktide rikkumise tõttu. Kui kohus leiab, et kostja siiski peab hagejatele varalise kahju hüvitama, siis palus kostja vähendada kahju hüvitist 50% võrra

§ 139

lg 1 ja 2 alusel, kuna hagejad on ise süüdi kahju tekkimises ning kahju põhjustas hagejate tegevus. Hagejad mõistlike inimestena pidid ette nägema, et lumerikka talve kestel viilkatusele kogunenud lumi võib igal ajal alla kukkuda, mistõttu oleks tulnud autod ümber parkida. 3 MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus võttis
2. mai 2011 otsusega vastu hagejate hagist loobumise mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ning lõpetas menetluse N. Niženskaja ja A. Nordeni hagis AS Viru Gerberei vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus rahuldas hagejate hagi varalise kahju hüvitamiseks täies ulatuses ning mõistis välja AS-lt Viru Gerberei N. Niženskaja kasuks 984,18 eurot (15 399 krooni) ja A. Nordeni kasuks 191,73 eurot (3000 krooni). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejate hagist loobumine protokollitud, menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed seoses hagist osaliselt loobumisega on neile arusaadavad. Kohus leidis, et hagist osaliselt loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi ning võttis hagist loobumise mittevaralise kahju hüvitamise osas vastu ja lõpetas antud nõude osas menetluse. Kohus leidis, et hagi varalise kahju hüvitamise osas kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 27.02.2010 olid kõnealused sõiduautod pargitud Narvas Kiriku 6 asuva ning kostja omandis oleva hoone juures, mida tervikuna rendib AS Erahariduskeskus, kes tegutseb hoones Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskusena, ning et hoone katuselt kukkus lumi ja kahjustas autosid. Hagejate esitatud fotodelt (tl 102) on näha, et A. Nordeni vastutavas kasutuses oleva sõiduauto (hall) katusel on lumi, esiklaas on kriimustatud ja kapotil on mõlk. Sõiduauto Opel Corsa omanikuks on AS Hansa Liising Eesti. Kohus luges üldtuntuks fakti, et liisingus olevatel sõiduautodel peab olema KASKO kindlustus ja KASKO kindlustuse leping võib ette näha omavastutuse. Vaidlus puudub selle üle, et A. Nordeni vastutavas kasutuses olev sõiduauto on remonditud. Omalt poolt raha maksmist summas 3000 krooni tõendas A. Norden 12.03.2010 kaardimakse kviitungiga (tl 11). Toote nimetusse on pandud „omavastutus“. Kostja väide, et arvest ei saa kindlaks määrata, et tegemist on remonditöödega, mis olid vajalikud sõiduki taastamiseks pärast lume kukkumist 27.02.2010, on paljasõnaline. Hageja esitas tõendi kahju olemasolu ja selle suuruse kohta, kostja ei esitanud ei seda ümberlükkavaid tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks TsMS § 236 alusel. Kohus leidis, et käesolevas asjas on A. Norden kahjustatud isikuks vaatamata sellele, et ta ei ole sõiduki omanikuks. Hagejal oli õigus kasutada sõidukit Opel Corsa vastutava kasutajana. Hageja on esitanud tõendid tema poolt raha maksmise kohta. Kui hageja kasutuses olevale varale kahju põhjustanud sündmust ei oleks esinenud, ei oleks hageja pidanud viidatud kulusid kandma. Seega oli hagejal õiguslik alus pöörduda oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse. Hagejate esitatud fotodelt (tl 103) on näha, et N. Niženskaja omandis oleva sõiduauto (oranž) katusel ja esiklaasil on lumi ning katusel on mõlk. N. Niženskaja esitas kohtule Carstudio OÜ 02.03.2010 sõiduki KIA Picanto remondi esialgse väärtuse akti, mille kohaselt tööd on järgmised: kere- ja lukksepatööd, demonteerimine, montaaž ja remont; katuse värvimine, sh ettevalmistustöö ja materjalid; väljavahetamist vajavad varuosad: katus, klaasi ehisliist ja kinnitusdetailid. Tööde ja materjalide maksumus koos käibemaksuga on 15 399 krooni. Kostja väide, et esitatud tõendist ei tulene, et eelkalkulatsioon on koostatud seoses remonditöödega, mis on vajalikud sõiduki parandamiseks seoses lume kukkumisega 27.02.2010, on paljasõnaline. Hageja esitas tõendi kahju olemasolu ja selle eeldatava suuruse kohta, kostja ei esitanud ei seda ümberlükkavaid tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks TsMS § 236 alusel. Elektroonilise Äriregistri andmete kohaselt on Carstudio OÜ põhitegevusalaks mootorsõidukite hooldus ja remont; äriühing on asutatud 17.12.
3. Seega saab Carstudio OÜ-t pidada asjatundjaks, kellel on sõidukite remondi ja hoolduse osas eriteadmised ja kogemused ning tegemist on dokumentaalse tõendiga (TsMS § 229). Asjaolu, et N. Niženskaja sõiduauto ei ole remonditud ehk ta ei ole veel kandnud remondikulutusi, ei oma tähtsust.

§ 128

lg-st 3 ja § 132 lg-st 3 lähtudes on asja kahjustamise korral asja 4 parandamise kuludes väljenduv kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest (3-2-1-139-05, 3-2-1-75-07). Kui N. Niženskaja sõiduautot ei oleks rikutud, ei oleks tal vajadust selle remontimiseks. Seega on N. Niženskaja kahjunõue summas 15 399 krooni

§ 127

lg-st 1 tulenevalt põhjendatud.

§ 1059

sätestab kõrgendatud vastutuse ehitisealuse maa omanikule ehitisest lähtuva kahju põhjustamise eest. Kohtu hinnangul peab antud juhul kahju tekitamise eest vastutama hoone omanik ehk kostja, kuna

§ 1059

sätestab, et jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus. Hoone üürimine ei ole asjaõigus. Asjaolu, et kostja sõlmis Erahariduskeskus AS-ga üürilepingu, ei vabasta kostjat vastutusest hagejate ees, kuna kostja ei saa vastusest vabaneda süü puudumise ettekäändel. Kuivõrd faktiliselt kukkus lumi katuselt hagejate kasutuses ja omandis olnud sõidukite peale, oli lumi jäänud katuselt koristamata. Samuti ei oma

§ 1059

kohaldamisel tähendust hagejate väidetav hooletus parkimisel, kuna

§ 1059

puhul välistaks kostja vastutuse vaid hageja tahtlik enesekahjustamine (3-2-1-64-06), mida kostja ei ole väitnud ning mis ei ole ka tõendamist leidnud. Kuna asjas on tõendatud, et lumi kukkus Kiriku 6 asuva ehitise katuselt hagejate autode peale, mille tõttu said sõidukid vigastusi, on tõendatud kahju tekitav tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, samuti kahju tekitamise õigusvastasus, kuna sõiduautod on rikutud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. AS Viru Gerberei esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. mai 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võttis kohus hagejate loobumise mittevaralise kahju hüvitamise nõudest vastu mitte kohtumäärusega, vaid kohtuotsusega, rikkudes oluliselt TsMS § 429 lg 1
3. lauses sätestatud menetlusnormi, mistõttu tuleb kohtuotsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada; 2) juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohtul oli õigus vastu võtta haginõudest loobumine kohtuotsusega, siis tuleb muuta menetluskulude jaotust. Kohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja ei rahuldanud hagejate nõudeid pärast hagi esitamist, peavad TsMS § 168 lg 4 alusel selles osas, milles hagejad hagist loobusid, hagejad kandma nii enda kui ka kostja menetluskulud. Apellant leiab, et menetluskulud tuleks jätta asjas poolte endi kanda; 3) on kohus hinnanud ebaõigesti fotosid (tl 102), kuna nendelt ei ole selgelt nähtavad kohtuotsuses kirjeldatud vigastused; 4) ei saa lugeda üldtuntuks fakti, et liisingus olevatel sõiduautodel on KASKO kindlustus ja KASKO kindlustuse leping võib ette näha omavastutuse. Liisingulepingu sõlmimisel võivad pooled kokku leppida, et KASKO kindlustuslepingu olemasolu ei ole auto suhtes kohustuslik; 5) jaotas kohus ebaõigesti tõendamiskoormuse, viidates, et kostja ei ole esitanud hagejate tõendeid ümberlükkavaid tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks TsMS § 236 alusel. Tegemist on kostja jaoks negatiivsete asjaoludega ning seetõttu pidid hagejad tõendama, et tegemist on KASKO kindlustuslepingu ja sõiduauto remonditöödega, mis olid vajalikud sõiduki taastamiseks pärast lume kukkumist 27.02.2010, ning lõpliku eelarvega sõiduauto remondiks, mis oli vajalik sõiduki taastamiseks pärast lume kukkumist 27.02.2010; 6) rakendas kohus ebaõigesti

§ 1059

. Kahju olemasolul peab selle hüvitama mitte kostja, vaid Kiriku 6 hoone üürnik Erahariduskeskus AS. Kuna

§ 1059

on 5 võlaõigusseaduse kahju õigusvastast tekitamist reguleerivas peatükis alajaotuses „vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest“, tuleb

§ 1059

tõlgendada seoses

§-ga 1056, mis sätestab üldised alused vastutuseks suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest.

§ 1056

lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.

§-dest 1056 ja 1059 tuleneb, et

§ 1059

kohaldatakse ehitise kui suurema ohu allika omaniku suhtes, kes valitseb selle ehitise üle. Kostja on Kiriku 6 ehitisealuse maa omanik, kuid ta ei ole hoone ja ehitisealuse maa valitseja. Kogu Kiriku 6 hoone ja ehitisealune maa on andnud rendile AS-le Erahariduskeskus, kes tegutseb hoones ja ehitisealusel maal Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskusena. Kostjal ei ole tegelikku võimu asja üle ning seetõttu üürilepingu kehtivuse ajal kostja ei ole ja ei saa olla hoone ja ehitusealuse maa valitseja. Asja lahendamisel peab kohus kontrollima, kas kahju hüvitamise nõue on esitatud õige kostja vastu ja kas nõude rahuldamiseks on vaja kasutada mõnd muud õiguslikku alust – näiteks

§ 1043

, mille kohaselt hoone ja ehitusaluse maa valdaja peab hüvitama kahju, kui ta on süüdi kahju tekitamises õigusaktide rikkumise tõttu; 7) ei ole õige kohtu seisukoht, et

§ 1059kohaldamisel ei oma tähendust hagejate väidetav hooletus parkimisel.

Mõistlik inimene pidi ette nägema, et lumerikka talve kestel viilkatusele kogunenud lumi võib igal ajal alla kukkuda, mistõttu oleks tulnud hagejatel oma sõidukid ümber parkida. Hagejate hooletust tuleb hinnata tahtliku enesekahjustamisena, kuna nende tegevus andis ehitisele võimaluse realiseerida oma iseloomulik oht. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-64-06, et kannatanu tegevus kui

§ 1059

kohaldamist välistav asjaolu tähendab loogiliselt võttes kannatanu tahtlikku enesekahjustamist, sest üksnes selline kannatanu tegevus välistab ehitisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise. Küll üksnes kannatanu hooletus (sh raske hooletus) talle kahju tekkimises ei välista kolleegiumi arvates kahjustaja vastutust

§ 1059

alusel, kuid kannatanu hooletus võib anda alust vähendada kahjuhüvitist

§ 139lg 1 alusel.

Kui ringkonnakohus leiab, et kostja peab hüvitama hagejatele varalise kahju, siis hagejate hooletuse tõttu tuleb kahjuhüvitist

§ 139lg-test 1 ja 2 lähtudes vähendada 50% võrra.

5. N. Niženskaja ja A. Norden vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastustajad paluvad apellandilt välja mõista vastustajate kohtukulud teise astme kohtus. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant kohatult viidanud TsMS § 428 lg 1 p-le 3 ja § 429 lg-le 1, kuna tegemist ei ole mitte hagist loobumisega, vaid loobumisega ühest nõudest. Kohus võis selle loobumise vastu võtta nii kohtumäärusega kui ka kohtuotsusega. Kostja õiguseid ei ole sellega rikutud; 2) reguleerib TsMS § 168 lg 4 menetluskulude jaotamist hagist loobumisel. Hagejad ei loobunud hagist, vaid loobusid enne kohtuistungi algust ühest teisejärgulisest nõudest, mis ei toonud kostjale kaasa mingeid kulusid. Kohus, rahuldades hagejate ülejäänud nõuded täies ulatuses, pani seaduslikult ja põhjendatult menetluskulud kostja kanda; 3) tekkis küsimus omavastutuse olemasolust ja suurusest KASKO kindlustuslepingu puhul kohtuistungil ootamatult. Vastuses hagile ega kohtuistungi alguses kostja seda küsimust ei puudutanud. Seetõttu kohus põhjendatult ei kohustanud A. Nordenit esitama tõendeid taolise vastutuse olemasolust tema kindlustuslepingus. A. Norden esitas kohtule Ascar Auto AS 02.03.2010 arve omavastustusest summas 3000 krooni. Seda tõendit ei ole kostja ümber lükanud. Kuna apellant püstitab antud probleemi apellatsioonkaebuses, esitab A. Norden ringkonnakohtule kindlustuslepingu koopia, mis kummutab apellandi väite; 6 4) juhindus kohus TsMS § 230 lg-st 1, mille järgi on kumbki pool kohustatud tõendama oma arvamusi või vastuväiteid. Hagejad tõendasid oma väited kahju olemasolust ja selle suurusest dokumentaalsete tõenditega, kostja ei esitanud mingeid tõendeid käsitletava kahju ja/või selle suuruse kohta. Kohus ei ole siinkohal rikkunud menetlusõiguse normi; 5) ei ole apellant märkinud, millest menetlusõiguse normi on kohus rikkunud, tunnistades vastuvõetavaks tõendiks OÜ Carstudio esialgse hindamisakti N. Niženskaja auto remondi kohta (TsMS § 631 lg 1, 2). Samuti ei ole apellant märkinud, kas nimetatud dokumendi vastuvõetavus tõi kaasa põhjendamatu ja ebaseadusliku otsuse tegemise või mitte; 6) tõlgendab apellant ekslikult

§ 1056

ja § 1059 vahekorda.

§ 1059

on erand

§-s 1056 sätestatud üldnormist. See nähtub antud paragrahvi selgest ja ühemõttelisest tekstist: kahju eest on vastutav maa omanik. Sätestatu on seletatav ka hoone paljude kaasvaldajate võimaliku olemasoluga (üürnikud, allüürnikud), kus on raske või üldse võimatu teha kindlaks konkreetset süüdlast kahju tekitamises. Sellepärast sätestas seadusandja erandina vastutuse hoone puhul eraldi normis –

§-s 1059, mis on loogiline, ratsionaalne ja mõistlik; 7) mõistab apellant vääralt kannatanu tegevust tahtliku enesekahjustamisena. Kui hagejad parkinuks autod piirde märgistusega „Ohtlik!“ taha või väljapoole parklat katusekalde alla (mille peal on lumi), siis võiks rääkida hagejate ettevaatamatusest, aga mitte tahtlusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse on vaidlustanud kostja ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsust kostjalt varalise kahju ja menetluskulude väljamõistmise seaduslikkuse ja põhjendatuse osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud menetluskulude täies ulatuses AS Viru Gerberei kanda jätmise osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, millega jäeti menetluskulud täies ulatuses AS Viru Gerberei kanda ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus N. Niženskaja hagi osas 93,90% ulatuses kostja ja 6,10% ulatuses N. Niženskaja kanda ning A. Nordeni hagi osas menetluskulud maakohtus 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses A. Nordeni kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
3. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja N. Niženskaja kostja vastu hagi varalise kahju 984,18 euro ja mittevaralise kahju 63,91 euro väljamõistmiseks ning hageja A. Norden kostja vastu hagi varalise kahju 191,73 euro ja mittevaralise kahju 63,91 euro väljamõistmiseks. Maakohtus loobusid mõlemad hagejad mittevaralise kahju väljamõistmise osas hagist ning maakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse. Iseenesest õige on apellandi väide, et kooskõlas TsMS 429 lg-ga 1 oleks kohus pidanud mittevaralise kahju osas hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise vormistama määruse, mitte otsusega. Samas ei anna nimetatud menetlusõiguse normi rikkumine alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud asjas ei loobunud hagejad mittevaralise kahju nõudest seoses kostja poolt nõude rahuldamisega. Järelikult peavad hagejad kandma menetluskulud, mis on seotud mittevaralise kahju nõudega. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus arutas ühes menetluses ja tegi ühe lahendi nii mittevaralise kahju kui varalise kahju kohta ning mõlema hageja nõuded on 7 rahaliselt piiritletavad, siis on võimalik menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 163 lg 1 teist alternatiivi ja jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja N. Niženskaja loobus mittevaralise kahju nõudest 63,91 eurot ning tema nõue rahuldati varalise kahju väljamõistmise osas 984,18 eurot. Hageja A. Norden loobus mittevaralise kahju nõudest 63,91 eurot ning tema nõude rahuldati varalise kahju väljamõistmise osas 191,73 eurot. Sellest tulenevalt rahuldati hageja N. Niženskaja hagi 93,90% ulatuses ja hageja A. Nordeni hagi 75% ulatuses ning vastavalt sellele tuleb määrata kindlaks menetluskulude jaotus.
4. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja N. Niženskaja kasuks välja 984,18 eurot varalise kahju katteks ja hageja A. Nordeni kasuks välja 191,73 eurot varalise kahju katteks, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses. Õige ei ole apellandi väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 1059

.

§ 1059

kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise või allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Antud juhul on hagejate poolt esitatud kahju hüvitamise nõue kostja vastu seoses sellega, et kostjale kuulunud ehitiselt allalangenud lumi tekitas varalise kahju N. Niženskajale kuulunud autole ja A. Nordeni kasutuses olnud autole. Ehitis, mille katuselt lumi alla langes, kuulus kostjale ning kohaldamisele kuulub

§ 1059

. Vastutus

§-des 1057-1060 nimetatud suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest allub vastavates paragrahvides sätestatud erinormidele, mistõttu ei ole sellise suurema ohu allikaga tekitatud kahju puhul

§ 1056lg-s 1 nimetatud üldnormi täiendav kohaldamine erinormi kõrval vajalik.

Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et vastutuse kohaldamisel tulnuks lähtuda

§ 1056

lg-s 1 märgitud suurema ohu allikat valitsenud isikust ning kahju hüvitamise nõue esitada ehitise üürniku vastu.

§ 1059

järgi vastutab kahju eest ehitise omanik ning vastutuse seisukohalt ei ole tähtsust sellel, et ehitis oli kostja poolt üürilepingu alusel antud üürile Erahariduskeskuse AS-le. Kostja ei ole tuginenud sellele, et kahju oleks põhjustanud vääramata jõud ega tõendanud, et kahju põhjustas kannatanute tegevus. Maakohus on õigesti märkinud, et kannatanu tegevusena

§ 1059

tähenduses saab käsitleda kannatanu tahtlikku enesekahjustamist ning asjas esitatud tõendid seda ei kinnita. 10. Maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud õigesti esitatud tõendeid ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Vastavalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatule peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid hagejad oma nõude tõendamiseks Carstudio OÜ arve (t.l 28), Ascar Auto AS arve ja kaardimakse kviitungi (t.l 11) ning fotod (t.l 7, 102-104). Kostja ei ole oma vastuväidete kohta nõude suurusele tõendeid esitanud ning nähtuvalt vastusest hagile ja kohtuistungi protokollist ei ole kostja taotlenud ei hagejatelt ega kohtult tõendite kogumist (TsMS § 236 lg 2 ja 3). Sellest järelduvalt on paljasõnalised apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ta kahtleb A. Nordeni kasutuses oleva sõiduki kohta sõlmitud kindlustuslepingus omavastutuse olemasolus ning N. Niženskajale kulunud sõidukile põhjustatud kahju suuruses. Ringkonnakohus märgib, et

§ 132

lg 3 järgi on kannatanul õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja 8 kordategemist. Kuivõrd kostja ei esitanud tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks ega esitanud taotlust täiendavate tõendite kogumiseks, siis on asjakohatu tema apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et tal puudus võimalus tõendada negatiivset asjaolu. 11. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et hagejad on ise osaliselt põhjustanud kahju ning

§ 139lg 1 alusel tuleb väljamõistetud kahju vähendada.

Asja materjalidest nähtuvalt parkisid hagejad oma autud kostjale kuuluva ehitise juurde parkimiseks ettenähtud kohtadele. Kostja ei ole tuginenud sellele, et 27.02.2010 (vaidlusaluse sündmuse aeg) oleks eelnenud suur lumesadu ning see ei ole ka nähtav esitatud fotodelt. Kuivõrd parkimiseks ettenähtud ala ei olnud piiratud ohtu tähistava märgistusega ning hagejad eeldasid, et ehitise omanik on täitnud Narva Linna Heakorraeeskirja §-s 8 ettenähtud kohustuse eemaldada katuselt varisemisohtlik lumi ja jää, siis ei saa väita, et kannatanud ei järginud käibes vajalikku hoolt ja suurendasid kahju tekkimise riski, parkides autod kostjale kuuluva ehitise lähedale parkimiseks ettenähtud kohtadele.

1. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 alusel tähelepanuta vastustajate poolt 19.09.2011 ringkonnakohtule esitatud tõendid, s.o Analan Auto OÜ arve nr 507, Carstudio OÜ arve/saatelehe nr 196 ja A. Nordeni kaskokindlustuse poliisi 16.10.2009, ja tagastab need vastustajatele.
2. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes N. Niženskaja hagi osas 93,90% ulatuses AS Viru Gerberei kanda ja A. Nordeni hagi osas 75% ulatuses AS Viru Gerberei kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 9 Üllar Roostoja