← Eesti

3-12-403/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 28.veebruaril 2012.a. Tallinnas 3-12-403 S. M. menetlusabi taotlus RESOLUTSIOON Jätta S. M. menetlusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-12-193 palus Tallinna Vangla kinnipeetav S. M., et Eesti Vabariigilt mõistetaks tema kasuks välja talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Kaebuse kohaselt tuvastas Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-93-11, et seisuga 19.12.2011.a. on kaebajalt alusetult vabaduse võtmise päevade arv 148. 1.02.2012.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 17.02.2012.a. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ja esitanud Rahandusministeeriumile avalduse hüvitise saamiseks. Samuti pidi kaebaja tasuma riigilõivu. 13.02.2012.a. saabus kohtusse kaebaja vastus, milles ta teatab, et esitas 7.02.2012.a. Rahandusministeeriumile avalduse hüvitise saamiseks, kuid ministeeriumilt vastust pole ta veel saanud. 20.02.2012.a. määrusega tagastas kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja pole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja on küll esitanud Rahandusministeeriumile avalduse hüvitise saamiseks, kuid kohtusse on kaebaja pöördunud ennatlikult. Kohus selgitas, et kaebaja võib kohtusse pöörduda alles pärast Rahandusministeeriumilt saadud vastust tema avaldusele ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet pole selles korras tähtaegselt rahuldatud, mitte avalduse kohtueelses menetluses läbivaatamise ajal. 22.02.2012.a. saabus kohtusse kaebaja taotlus, milles ta soovib menetlusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja pole taotlusele lisanud teatist enda ja oma perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta. Kaebaja märgib, et 16.02.2012.a. vastuses nr 4-4/2251 teatas Rahandusministeerium, et kompensatsiooni suuruse määrab kohus või teised riigiasutused ja nemad ainult teostavad väljamakseid. Vastavalt HKMS §-le 111 lg 1 antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus märgib, et isiku võimelisus kaitsta kohtumenetluses ise oma õigusi ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. 27.01.2012.a. kohtule esitatud kaebuse ja 22.02.2012.a. taotluse pinnalt on S.M. nõue kohtule arusaadav - ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses Eesti Vabariigilt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma, nõudeid esitama ja asjaolusid adekvaatselt kirjeldama. Lisaks sellele kohustab HKMS § 2 lg 4 kohut tagama kõigi nende oluliste asjaolude väljaselgitamise, mis on kaebaja nõude lahendamisel asjakohased – mis tähendab, et halduskohus on kohustatud abistama õiguslikult kogenematuid menetlusosalisi. Kohus selgitab, et kaebajale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks peab kaebaja esitama halduskohtule uue kaebuse, kuivõrd varasem kaebus oli esitatud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata ega saa seega olla aluseks kaebaja nõude lahendamisel pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Uuele kaebusele tuleb kindlasti lisada ka Rahandusministeeriumi vastus kaebaja poolt ministeeriumile esitatud hüvitise taotlemise avaldusele. Kohtunik: D.Maastik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.