3-12-192/7

MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit

1. veebruar
2. a, Tallinn 3-12-192 M. L. kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebuse esitaja – M. L. Vastustaja – Tartu Vangla
3. Tagastada M. L. kaebus selle esitajale.
4. Saata määrus kaebajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD
5. M. L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud toiming seisnes selles, et Tartu Vangla ei teavitanud kaebajat õigeaegselt Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise otsusest. Kaebuse kohaselt sai Tartu Vangla ümberpaigutamise otsuse juba
6. detsembril 2011, kuid kaebajale tutvustati otsust alles
7. detsembril
8. Sellega võttis Tartu Vangla kaebajalt võimaluse taotleda kohtult esialgset õiguskaitset. Kaebaja soovib tulevikus esitada Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju nõude ning kaebusel on ka preventiivne eesmärk, sest motiveerib haldusorganit edaspidi õigusakte täitma.
9. Kohus palus Tartu Vanglal esitada kaebuses märgitud haldusaktid. Tartu Vangla märkis kohtunõudele vastates lisaks, et kaebajal ei saa olla tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. KOHTU PÕHJENDUSED
10. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus leiab, et kaebaja tuvastamiskaebus ei ole HKMS § 45 lg 2 alusel lubatud.
11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et ümberpaigutamise otsuse tutvustamisega viivitamine võiks rikkuda kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigusi. Kohus märgib täiendavalt, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt on kahjunõude üheks eelduseks isiku õiguste rikkumine avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes. Vangistusseaduse (VangS) § 19-21 sätestavad kinnipeetava ümberpaigutamise alused ning ümberpaigutamise täpsem kord on reguleeritud justiitsministri
12. märtsi
13. a määruses nr 9 „Täitmisplaan“. Täitmisplaani § 12 p 2 kohaselt teatatakse kinnipeetavale ümberpaigutamisest, kuid vangistusseadus ega ükski muu õigusakt ei sätesta teavitamiseks konkreetset tähtaega. Seetõttu tuleb kinnipeetavat ümberpaigutamisest teavitada mõistliku aja jooksul. Tartu Vangla poolt kaebajale
14. jaanuaril 2012 antud selgituse kohaselt (tl 16) ei tutvustatud kaebajale Justiitsministeeriumi
15. detsembri
16. a ümberpaigutamise otsust (tl 13) viivitamatult põhjusel, et otsuses esines ilmne ebatäpsus vangla nimes, kuhu kaebaja plaaniti ümber paigutada. Tartu Vangla teavitas ebatäpsusest Justiitsministeeriumit, kes parandas vea oma
17. detsembri
18. a otsusega (tl 14). Kaebajale tehti
19. detsembri
20. a ümberpaigutamise otsus koos
21. detsembri
22. a parandusega teatavaks
23. detsembril
24. Ilmse ebatäpsusega otsuse teatavaks tegemine oleks kaebajat asjatult eksitanud. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et vangla on teinud toimingu mõistliku aja jooksul ja Tartu Vangla tegevust ei saa ilmselgelt pidada õigusvastaseks. Eeltoodud põhjustel oleks mittevaralise kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu ja HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus talle praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
25. Kaebusel on ka preventiivne eesmärk, sest kaebaja arvates motiveeriks toimingu õigusvastasuse tuvastamine Tartu Vanglat edaspidi õigusakte täitma. Kohus leiab, et selline preventiivne huvi ei ole samuti tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav. Kaebaja ei viibi enam Tartu Vanglas ja seetõttu ei ole tõenäoline, et Tartu Vangla rikub tulevikus kaebaja õigusi seoses tema teise vanglasse ümberpaigutamisega. Õigusvastase olukorra tekkimisel tulevikus saab kaebaja eeldatavalt oma õigusi kaitsta tõhusamate vahenditega, nt tühistamis- või kohustamiskaebusega.
26. Kuna kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada, ei ole kohtul vaja võtta seisukohta, kas kaebaja tuleks vabastada riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Samuti ei ole vaja kaaluda käesoleva haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-11-
28. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (HKMS § 121 lg 4).
29. Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt on kinni peetava isiku ümberpaigutamine käsitatav haldusaktina (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
30. veebruari
31. a otsus asjas nr 3-3-1-76-10). Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise vaidlustamiseks on kaebajal soovi korral võimalik esitada uus kaebus, pidades muuhulgas silmas VangS § 11 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõudeid. Monika Laatsit