Obsah (7)

§ 11§ 19§ 46§ 16§ 7§ 26§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2010, Tartu Haldusasja number 3-08-1804 H.L. i kae

) § 93 lg-le 1 ei mõisteta menetluskulusid välja, kui kohtule ei esitata enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ja kuludokumente.

1. b)Vaidematerjalidest ei tulene, et H.L. lepinguline esindaja oleks vaidemenetluses osalenud, samuti on halduskohtule esitatud kaebuse koostanud H.L. ise, mistõttu on alusetu viidata H.L. ja tema esindaja vahel toimunud kokkusaamistele enne kohtumenetlust ja kohtumenetluse algfaasis. Vaidemenetluses tehtud kulutuste hüvitamist haldusmenetluse seadus ja maksukorralduse seadus ette ei näe.
2. c)Halduskohtu otsuses on asutud õigele seisukohale, et kaebus on rahuldatud osaliselt. H.L. 27. veebruari 2009. a täiendavast seisukohast tuleneb, et sisuliselt ei nõustunud H.L. ka Justiitsministeeriumi vaideotsusega. 9. Justiitsministeeriumi vastuses palutakse rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus ja jätta H.L. apellatsioonkaebus rahuldamata. Justiitsministeerium nõustub täielikult Viru Vangla apellatsioonkaebuses toodud väidetega ja märgib H.L. apellatsioonkaebuse osas järgmist:
3. a)Asjaolu, et esindaja külastas haldusasja menetluse ajal H.L. vanglas seitse korda, oli õigusabi osutaja vaba valik, mitte hädavajalik tegevus. Asjas lükati kohtuistungi toimumise aega edasi H.L. esindaja taotlusel ning kui see tingis täiendavate kohtumiste vajaduse, ei pea seda hüvitama vastustajad.
4. b)Õigusabi tasu arvestus ei vasta tegelikkusele ja on hüpoteetiline. Õigusabi eest tasumine toimus 1. aprillil 2009. Jääb arusaamatuks, kuidas oli H.L. esindajal sel ajal võimalik ette teada tulevikus toimuvate kokkusaamiste arvu ning nende või kohtuistungi ajalist kestvust ja nende eest tasu ette võtta.
5. c)H.L. osales kuni 2009. a veebruarini haldusasja menetluses iseseisvalt. Jääb arusaamatuks, miks lasi esindaja H.L. esitada kohtule ebakorrektseid dokumente, kui ta väidetavalt oli H.L. esindaja selles haldusasjas alates 2008. a juunikuust. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. 11. Käesolev vaidlus on analoogne Riigikohtu halduskolleegiumi 7. aprilli 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-5-10 lahendatud vaidlusega. Ka käesolevas asjas takistab kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamist Viru Vangla direktori 25. märtsi 2009. a käskkirjaga nr 1.1./61 kehtestatud kodukorra p 12.2 kolmas lause (http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/ action=preview/id=50130/Viru+Vangla+kodukord.pdf). Halduskohus oleks

§ 11

lg 1 p-st 3 tulenevalt pidanud juhtima kaebaja tähelepanu selle kodukorra sätte vaidlustamise vajadusele. Kuna apellatsiooniastmes ei ole kaebust võimalik täiendada uue nõudega (

§ 19

lg 8), saadab ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule (

§ 46lg 1 p 3).

Riigikohtu ülalviidatud otsuse p-s 14 toodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus kaebaja

1. juuni
2. a avalduses toodud seisukohaga, et kui kohtumenetluse ajal vastustaja muudab haldusakti esitamise ajal olnud haldusakti või olukorda selliselt, mis raskendab kohtuotsuse täitmist, tuleb menetlus viia lõpuni haldusakti sellise redaktsiooni alusel, mis kaebuse esitamise ajal kehtis. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et uue kodukorra kehtestamine ei muutnud antud juhul kohtuotsuse täitmist võimatuks. Halduskohtu otsus oleks jõustumise korral kuulunud täitmisele ka vaatamata uue kodukorra kehtestamisele. Küll aga on halduskohtu otsus õigusvastane, sest ta kohustab vanglat tegema toimingut, mis kehtiva haldusaktiga on keelatud. Kohus oleks käesoleval juhul reaalselt saanud uue õigusliku olustikuga arvestada. Uue kodukorra kehtestamisele oli kaebaja juhtinud tähelepanu
3. aprilli
4. a avalduses (tl 130). Kohustamisnõue on oma sisult tulevikku suunatud õiguskaitsevahend ning seda rahuldav kohtulahend ei tohi riigivõimu seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg-st 1) tulenevalt ignoreerida kohtumenetluse käigus ilmnenud uusi õigusliku tähendusega asjaolusid. Küll aga ei saa välistada, et kohtumenetluse käigus antud haldusakt jääb arvesse võtmata, kui menetlusosalised ei esita seda

§ 16

lg 2 esimest lauset rikkudes õigeaegselt kohtule ja kohus ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. 12. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et kaebuse muutmise teel lisanduva nõude puhul peavad olema täidetud kõik kaebuse protsessuaalse lubatavuse eeldused. Mittelubatava nõudega kaebuse täiendamist ei tohi kohus

§ 19lg 8 kohaselt otstarbekaks pidada.

Muuhulgas peab vangla haldusakti vaidlustamisel olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 11lg 31 p 1, Vang

S § 11 lg 5). Kohus peab käesoleval juhul enne asja uut läbivaatamist andma kaebajale vajadusel võimaluse vangla kodukorra vaidlustamiseks kohtueelses korras. 13. Halduskohus on rahuldanud vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõude, andmata oma otsuses hinnangut, milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi säärase tuvastuse suhtes. Põhjendatud huvist sõltub, kas isikul on tuvastamisnõude esitamisel kaebeõigus (

§ 7lg 1 teine lause).

Kohus ei või piirduda vaid selle kontrollimisega, kas kaebuses on põhjendatud huvi ära märgitud. Kohus peab kaebuse lahendamisel omal initsiatiivil kontrollima ka seda, kas isikul on tegelikult kaebeõigus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul selgitada, kas kaebajal on põhjendatud huvi iseseisva tuvastamisnõude esitamiseks või soovib ta õigusvastasuse kindlakstegemist vaid seoses kaebuses esitatud kohustamisnõudega. Viimasel juhul tuleb tuvastamisnõue lugeda hõlmatuks kohustamisnõudega. 5 14. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida veel seda, et halduskohtu otsuse resolutiivosa p 3 ei vasta

§ 26lg 1 p-le 2.

Kohtuotsusega ei saa haldusorganit kohustada abstraktselt seadust järgima. Otsuse resolutsioonist peab nähtuma üheselt, millise toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks haldusorganit kohustatakse. Kohustused peavad tulenema resolutsioonist, mitte otsuse põhjendusest. Tõsi, kohus saab teha haldusorganile ka ettekirjutuse otsustada haldusakti andmine või toimingu tegemine uuesti, kuid ka sellisel juhul peab olema selge, millise konkreetse haldusakti andmine või toimingu sooritamine tuleb uuesti otsustada.

1. Halduskohtule esitatud esialgses kaebuses (tl 1) ja selle täienduses (tl 31) vaidlustati ka Justiitsministeeriumi
2. augusti
3. a vaideotsust. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks sellest nõudest loobunud ja et kohus oleks loobumise vastu võtnud. Seega tuli halduskohtul teha lahend ka vaideotsuse suhtes.
4. Menetluskulud tuleb jaotada asja uuel läbivaatamisel uuesti (

§ 93lg 4).

Seetõttu on kaebaja apellatsioonkaebus muutnud ainetuks ning see tuleb jätta rahuldamata. Einar Vene Maili Lokk 6 Ivo Pilving