← Eesti

3-09-737/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-737 Haldusasi H.L. kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. juuni 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - H.L. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  3. juuni 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. 08.04.2009 esitas H.L. Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus tema poolt 16.02.2009 esitatud vaide menetlemisel, õhusaaste tekitamisel ja arstiabi mittevõimaldamisel. Viru Vangla õigusvastased toimingud seisnesid selles, et 15.12.2008 kella 13.20 paiku toimusid Viru Vangla elusektsioonis E7 ehitus- või lammutustööd, mille käigus kasutati ketaslõikurit. Metalli lõikamisel tekkis metalli, värvi ning teiste materjalide põlemisel suits ja ving, mis levis eluosakonnas ning 5 minuti jooksul oli esialgu lõhnana leviv saaste muutunud silmaga eristatavaks suitsuks, mis levis kambrisse ukse vahedest. Kaebajal hakkas pea valutama ja süda läks pahaks ning ta oksendas mitu korda. Suits oli nii tugev, et käivitus tuletõrjesignalisatsioon ja selle tagajärjel seiskusid automaatselt sundventilatsiooni süsteemid. Kaebaja palus valvuril kutsuda arst, kuid arsti ei tulnud ja kaebajale ei osutatud arstiabi. Viru Vangla käsitles kaebaja poolt järgmisel päeval esitatud kaebust selgitustaotlusena ning vastas sellele 16.01.2001 jättes kaebuse alusel menetluse alustamata. 16.12.2009 esitas kaebaja vaide, kuid vangla ei edastanud seda Justiitsministeeriumile 7 päeva jooksul, hoides vaiet meelevaldselt kinni kuni 19.03.2009 ja andes seejärel vaide puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebuses märgiti, et haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 78, § 80 lg-le 1 ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-le 5 tuginedes pidi vangla kaebaja vaide edastama 7 päeva jooksul, kuid hoidis seda üle kuu aja kinni, andis alles siis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ega abistanud kaebajat sealjuures. Õhusaaste tekitamise ja arstiabi mitteosutamise osas kirjeldas kaebaja 15.12.2008 sektsioonis E 7 toimunut ning väitis põhiseaduse (edaspidi PS) § 18 lg-le 1 ja § 24 lg-le 1, mitmetele rahvusvaheliste konventsioonide sätetele ning VangS § 41 lg-le 1, § 52 lg-le 2 ja § 53 lg-le 1 tuginedes, et remonditööde käigus piinas vangla teda meelevaldselt, kohtles ebainimlikult ja väärikust alandavalt, ei täitnud vaatamata korduvatele pöördumistele arstiabi võimaldamise kohustust, andis enda oletustel põhineva hinnangu tema terviseseisundile, käsitles esitatud kaebust selgitustaotlusena ega algatanud menetlust süüdlaste väljaselgitamiseks. Oma huvi põhjendas kaebaja sooviga tuvastada vaidlustatud toimingute õigusvastasus ja esitada nõue nendega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahju oli mittevaraline, vaimne ja hingeline.
  5. Viru Vangla palus kaebust mitte rahuldada. Vastustaja võttis omaks, et vaiete suure hulga tõttu ei jõuta neid alati tähtaegselt menetleda. Tegemist ei olnud kaebaja vaide tahtliku kinni hoidmisega, mis saanuks tema olukorda halvendada. Vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks polegi otseselt tähtaega määratud. Õhusaaste tekitamise ja arstiabi mittevõimaldamise osas kirjeldati remonditööde sisu ja nende teostamise ajal osakonnas valitsenud olukorda. Vastustaja juhtis tähelepanu teiste samalaadsete kaebuste puudumisele. Kuigi kaebaja ei saanud koheselt meditsiinilist abi, tagati see talle hiljem ja mingeid negatiivseid tagajärgi tema tervisele ei saabunud. HALDUSKOHTU LAHEND
  6. Tartu Halduskohus jättis
  7. juuni 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt saab asjaolu, et Viru Vangla vaiet koheselt tagastamiseks ei edastanud, vaid selgitas H.L. ile vaide esitamise võimalusi ja andis talle aega taotluste muutmiseks, käsitleda seadusest tulenevate asjaolude väljaselgitamise ja abistamise kohustuste täitmisena. Nõue edastada vaie selle saamisest 7 päeva jooksul kehtib HMS § 80 lg 1 kohaselt ainult kõigile nõuetele vastavate vaiete suhtes, tähtaega vaide puudustes selgusele jõudmiseks ja nende kõrvaldamise tähtaja määramiseks pole seaduseandja kehtestanud. Käesoleval juhul möönab Viru Vangla, et ei jõua vaiete suure arvu tõttu neid alati koheselt menetleda, kuid eitab kaebaja vaide tahtlikku kinnihoidmist. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et kuu aega oli ebamõistlikult pikk aeg selleks, et vaie läbi vaadata ja selle edasise menetlemise suhtes selgusele jõuda, on vähetõenäoline, et lahenduse ootamine sai kinnipeetava tervisele tekitada sellist mittevaralist kahju, mille rahalist hüvitamist saab kohtu vahendusel nõuda. Käesoleval juhul ei kinnita miski, et H.L. i poolt viidatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudel võiks olla perspektiivi ja seega ei anna tema selline põhjendus ka piisavat alust tuvastamisnõude rahuldamiseks. Ühtegi muud põhjendust peale tervisekahju kaebaja ei nimetanud ja neid pole halduskohus ka iseseisvalt leidnud. 2 Viru Vanglas 15.01.2009 vormistatud tõendi kohaselt ei esitanud H.L. kolmandal päeval pärast väidetavat tervise kahjustamist mingeid kaebusi vingumürgituse kohta ning kohtuistungil möönis ta ka ise, et ei saa oma tervisele tekkinud kahju tõendada. PS §-s 28 sätestatud igaühe õigus tervise kaitsele ja VangS § 53 lg 1 kohustus tagada ööpäevaringne vältimatu abi, et tähenda seda, et kinnipeetavale peab iga tema nõudmise peale tingimata arsti kutsuma. A.K. tunnistas kohtuistungil, et H.L. sai vanglaametnikelt veel samal õhtul ravimit. Seega ei saa kaebaja väita, et abi üldse puudus. Seda aga, et tegemist olnuks olukorraga, mis nõudis meditsiinilise haridusega spetsialisti sekkumist, ei tõenda ükski kohtule esitatud dokument, seletus või ütlus. Kinnitust ei ole leidnud väited ka väärikuse alandamise ja piinamise kohta. Sel puhul saaks hüvitus olla põhjendatud vaid siis, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on inimese piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine, tema au ja väärikustunde riivamine. Käesoleval juhul ei nähtu, et Viru Vanglas aset leidnud remonditööd teenisid H.L. i tervise halvendamise või väärikuse alandamise eesmärki ja olid ette võetud just tema tahtlikuks alandamiseks, kahjustamiseks või piinamiseks. Kohtuistungil möönis kaebaja seda ka ise ning kaebusele antud vastuse ja sellele lisatu kohaselt olid temaga samas olukorras kõik osakonnas E7 viibinud kinnipeetavad ja vanglaametnikud. Lisaks on H.L. märkinud ära Viru Vangla tegevuse tema kaebuse selgitustaotlusena käsitlemisel ja süüdlaste karistamata jätmisel. Kuna vastavate väidete juurde pole ühtegi nõuet esitatud, jätab kohus need tähelepanuta. VangS § 148 ja § 149 lg 1 kohaselt saab vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatada vaid ametiisik, kellel on tema ametisse nimetamise õigus ning justiitsminister või tema poolt volitatud ametiisik. Kinnipeetavatele pole seaduseandja andnud õigust nõuda vanglaametnike karistamist. Halduskohus ei tuvastanud, et H.L. il saaks olla käesolevas kaebuses esitatud tuvastamisnõuete rahuldamiseks vajalikku huvi. Seega pole kaebus põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  8. H.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  9. juuni 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud need tähelepanuta, millega rikkus kohtumenetluse norme. Halduskohtu otsus rajaneb üksnes Viru Vangla seletustele ja väidetele. Tähelepanuta ja hindamata on jäetud kaebaja seisukohad, põhjendused ning tunnistajate ütlused. Kohtuotsus on motiveerimata ning rikutud on HKMS § 25 lg-te 2, 3, 5 nõudeid. Halduskohus on moonutanud tunnistaja A. Korjuse ütlusi Viru Vangla kasuks ning tõlgendanud PS §-st 28 ja VangS § 53 lg-st 1 tulenevat kaebaja õigust arstiabile ebaõigeks. Vanglal puudus õigus keelduda kaebajale arstiabi osutamisest ning arst oli kohustatud reageerima kui kaebaja esitas väite, et tal on terviseprobleem ning võimalik mürgistus. Arusaamatuks jääb halduskohtu öeldu, et kinnipeetavale ei pea iga nõudmise peale arsti kutsuma. Antud juhul palus esimesena abi kaebaja kambrikaaslane ja seejärel mitmel korral kaebaja, seega polnud tegu väljamõeldisega, millele arst võis jätta reageerimata. Kaebaja ei ole esitanud väidet, et toimunu oli suunatud tema vastu, vaid remonditöid jätkati tahtlikult peale terviseprobleemide ilmnemist ning jäeti õigusvastaselt arstiabi andmata. Vangla ei järginud remonditöid tehes terviseohutuse nõudeid, tekitati õhusaaste, mille tulemusel sai kaebaja tervisekahjustuse. Vangla rikkus kaebaja subjektiivseid õigusi ning alandas kaebaja inimväärikust, kuna vangla suhtus kaebaja tervisesse ükskõikselt, tekitades kaebajale nii füüsilisi kui ka vaimseid kannatusi ja üleelamisi. Asjaolu, et kaebaja sai õhtul 3 valvurilt peavalu tableti, ei puutu asjasse, kuna vaidlus ei ole tableti andmise või andmata jätmise üle. Ehitustööd viiakse läbi etteplaneeritult ja seega oli vangla teadlik, et metalli lõikamisel võib kinnises ruumis tekkida õhusaaste. Vaatamata sellele ei võtnud vangla tarvitusele meetmeid, et vältida isikutele ebameeldivuste ja tervisehäirete tekitamist. Tegemist on ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemisega. Kaebajal ei ole õigust vanglaametniku karistamiseks, kuid tema õiguste rikkumisel on tal õigus nõuda menetluse algatamist asjaolude väljaselgitamiseks ning tuvastatud asjaolude alusel kui need on õigusvastased, otsustab vanglaametniku karistamise üle vangla direktor. Antud asjas on tõendatud nii vanglaametnike kui ka tunnistajate ütlustega, et õhusaaste tekitamise tagajärjel tekkisid kaebajal tervisehäired ning ta palus arstiabi, mida talle ei võimaldatud. Viru Vangla on ebaõigesti tõlgendanud vaidemenetluse tähtaegasid ning kohus on ekslikult nendega nõustunud. Ekslik on vangla ja halduskohtu tõlgendus, et seadusandja pole tähtaega vaide puudustes selgusele jõudmiseks ja nende kõrvaldamise tähtaja määramiseks kehtestanud. Seadusandja on kehtestanud vaide edastamiseks tähtaja, kui vaie vastab HMS-i nõuetele. Kui vaie ei vasta nõuetele, siis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb tähtaeg anda samadel alustel või aidata puudused kõrvaldada samadel tähtaegadel. Viru Vangla toiming, mis seisnes kaebaja vaide menetlemisel ja selle edastamise tähtaegade ületamises oli õigusvastane, millega rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi heale, efektiivsele ja tõhusale menetlusele enda õiguste kaitseks. Põhiseadus keelab kitsendada isiku õigusi rohkem kui see tuleneb seadusest.
  10. Viru Vangla vaidles H.L. i apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei tulene seadustest kinnipeetavatele õigust iga nõudmise peale kohe saada arsti vastuvõtule. VangS sätestab, et vanglal on kohustus tagada ööpäevaringne vältimatu abi, kuid iga terviseprobleemi lahendamine ei ole vältimatu abi andmine ning iga terviseprobleemi lahendamiseks ei ole vajalik just arsti vastuvõtt. Arsti vastuvõtu võimaldamisel on oluline võimaliku terviseprobleemi tõsidus ning H.L. i puhul ei olnud tema kaebused sellised, mis oleks vajanud kohest meditsiinilist sekkumist. Kohtu viide H.L. ile tableti andmisele ei ole asjakohatu, kuna see näitab, et vangla poolt oli tagatud apellandile ravimid ning teda ei jäetud ilma abita. Vangla võttis remonttööde ajaks tarvitusele vastavad meetmed. Kinnipeetavate kambrid olid remonttööde ajal lukustatud, et vältida remondi teostamise takistamist kinnipeetavate poolt ja tagada vangla julgeolek. Samuti vähendas kambrite lukustatuna hoidmine remonttöödega kaasneval müral, lõhnal ning tolmul kambritesse sattumise võimalust. Remonttööde läbiviimise aeg oli lühiajaline ning samaaegselt viibisid osakonnas ka vanglateenistujad, kellel seoses remondiga kaebusi ei olnud. Seoses remonttöödega H.L. i tervisele negatiivseid tagajärgi ei saabunud, samuti ei kaevanud H.L. vingumürgituse üle 18.12.2008 arsti vastuvõtul viibides. Vangla möönab, et remonttööd võisid olla ebamugavad, kuid iga ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse alandamine.
  11. Apellandi täiendavas seisukohas ja vastuses vastustaja vastusele on märgitud, et halduskohus ja vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud VangS § 53 lg-t 1 ning moonutanud apellandi poolt öeldut. VangS-st ja PS-st tuleneb apellandi subjektiivne õigus nõuda tervisekahjustuse puhul arstiabi kättesaadavust ja vanglal lasub kohustus tagada kinnipeetavatele tervise kaitse. Nimetatud õigusi on vastustaja rikkunud ja apellandil on põhjendatud huvi sellise tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel. Apellant ei olegi väitnud, et ta nõudis just arsti vaid valvemeediku või valveõe kohale kutsumist, kes on samuti meditsiinitöötaja ehk arst ning kes on ööpäevaringselt valves. Tegemist oli eriolukorraga, mille tagajärjel oleks võinud vingumürgitus põhjustada 4 apellandi surma või püsiva tervisekahjustuse. Eriolukorda kinnitab asjaolu, et tuletõrje häiresüsteem käivitus ja seiskusid sundventilatsiooni süsteemid. Halduskohus on jätnud tähelepanuta apellandi väite, et talle anti 15.12.2008 õhtul liigesevalu rohtu, mis oli talle välja kirjutatud arsti poolt 04.12.2008 toimunud vastuvõtul. Ka ei ole tunnistaja A. K. väitnud, et apellandile anti rohtu õhusaaste mürgitusest tuleneva tervisehäire leevendamiseks. Ravimi andmist ei saa tõlgendada kui õhusaastega tekitatud tervisehäire leevendamiseks abi andmist. Arusaamatuks jääb, kes konkreetselt otsustas, et apellant ei vajanud erakorralist abi. Ka halduskohus on jätnud selle olulise asjaolu välja selgitamata. Arstile registreerimine toimub ainult kinnipeetavale määratud kontaktisiku vahendusel. Seega ei ole tõesed vastustaja väited, et 15.12.2008 lähtuti sellest, et apellant on juba registreeritud arsti vastuvõtule 18.12.2008, kuna kontaktisik on registreerinud apellandi arsti vastuvõtule alles 2 päeva peale õhusaastet ja vastuvõtt toimus järgmisel päeval peale registreerimist ehk 18.12.
  12. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  14. juuni 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel neid käesolevas otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. HMS § 80 lg 1 kohaselt, kui vaie vastab HMS-s sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Seega oleks vastustaja olnud kohustatud kaebaja 16.02.2009 esitatud vaide edastama Justiitsministeeriumile seitsme päeva jooksul juhul, kui selles ei esinenud puudusi. Antud juhul leidis vastustaja, et kaebaja esitatud vaie on puudustega ja andis kaebajale aja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud ja seejärel saatis vastustaja vaide edasi Justiitsministeeriumile selle lahendamiseks (tagasisaatmiseks). Toimingu õigusvastasust saab nõuda juhul, kui selleks on põhjendatud huvi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vaide edastamise puhul on tegemist menetlustoiminguga, mida on võimalik iseseisvalt vaidlustada ainult siis, kui see rikub kaebaja õigusi iseseisvalt. Põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Kuna kaebaja ei ole välja toonud oma põhjendatud huvi, siis on halduskohus õigustatult kaebuse selles osas rahuldamata jätnud. Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukoha apellatsioonkaebuse sellele osale, mis käsitleb õhusaaste tekitamist ja arstiabi mittevõimaldamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt sai kaebaja õhusaaste tagajärjel tervisekahjustuse ja samuti alandati tema inimväärikust, kuna vangla suhtus kaebaja tervisesse ükskõikselt, tekitades kaebajale nii vaimseid kui füüsilisi kannatusi ning üleelamisi. Kaebaja soovis tuvastada nende toimingute õigusvastasuse, et esitada nõue tekitatud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus nimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja võttis ka ise halduskohtu istungil omaks selle, et tal 5 ei ole võimalik tema tervisele tekkinud kahju tõendada. Vastustaja esitatud õiendi kohaselt ei ole kaebaja esitanud kaebusi vingumürgituse kohta. Samuti ei olnud vanglas läbi viidud remonditööd suunatud kaebaja tervise halvendamisele või väärikuse alandamisele. Temaga samas olukorras olid kõik osakonnas E7 viibinud kinnipeetavad ja vanglaametnikud. Seda on möönnud kaebaja ka ise halduskohtu istungil. Kuna puuduvad põhjendused tuvastamisnõude rahuldamiseks, sest ka kahju hüvitamise nõue oleks perspektiivitu, siis on halduskohus õigesti jätnud kaebaja kaebuse ka selles osas rahuldamata. Samuti ei ole ka apellatsioonkaebuses esitatud selliseid andmeid, mis tingiksid halduskohtu otsuse muutmise. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.