Obsah (6)

§ 102§ 22§ 111§ 31§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-63717 Tsiviilasi Swedbank AS avaldus JS pankroti

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 1

1. Määrata JS ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot, kokku 893,76 eurot ja hüvitada ajutise halduri tehtud kulutuste katteks 92,81 eurot, millele lisandub käibemaks 18,56 eurot, kokku 111,37 eurot.
2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda JSajutise pankrotihalduri tasu kokku summas 893,76 eurot ja hüvitis vajalike kulutuste katteks kokku summas 111,37 eurot Peeter Sepper’i arvelduskontole Swedbank AS poolt 31.01.
3. a kohtu deposiiti tasutud summast 2 500 eurot.
4. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus Võlausaldaja Swedbank AS esitas 28.12.2011 avalduse JS pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 894 763,08 eurot. Kohus nimetas 01.02.2012 kohtumäärusega JS ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise halduri aruanne Võlgnik JS on perekonnaseisult lahutatud ja tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Võlgniku elukoht on XXX. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara nominaalselt kokku 21 499 euro ulatuses, sissenõutavaks muutunud kohustuste kogusumma aga moodustab 1 003 483,71 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku faktiliseks varaks pensionifondide osakud väärtusega 7 372,90 eurot. Võlgniku omandis olevate äriühingute DD D OÜ ja J A OÜ osadel turuväärtus puudub. Koduse vara ja isiklike tarbeesemete väärtust tulenevalt täitemenetluse seadustikus sätestatud piirangutele pankrotivarana arvesse võtta ei saa. Võlgnik saab hetkel vanemahüvitist ca 1 500 eurot kuus, vanemahüvitist makstakse võlgniku endisele elukaaslasele kuni aprillini 2012.a. Võlgniku kinnituse kohaselt plaanib ta pärast lapsehoolduspuhkust asuda tööle. Võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja seoses käenduslepingutest tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumisega: võlgnik käendas OÜ FK laenukohustusi, mida nimetatud äriühing täita ei suutnud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu, vaid muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Võlgnik on teatanud ajutisele haldurile, et võõrandas kinkelepinguga 20.12.2007.a temale kuulunud kinnisasja asukohaga XXXTallinn. Formaalselt on nimetatud tehingul kinkelepingu tagasivõitmise tunnused, tulenevalt

§ 111lg 2 sätestatust.

Ajutise halduri hinnangul vajab kinkelepingu tagasivõitmine pankrotimenetluses täiendavat õiguslikku analüüsi, sest käesoleval ajal ei ole selge, kas võlgnik muutus selle tehingu tagajärjel maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et JS on maksejõuetu, kuna temale kuuluv vara ei kata kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on teatanud ajutisele haldurile, et esitab kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvituse määramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 20.02.2012 jäi võlausaldaja esindaja esitatud avalduse juurde ja teatas, et nõustub ajutise halduri aruandega. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele. 2 Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulutuste katteks välja mõista võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud summast ja kanda Peeter Sepperi kontole. Võlausaldaja esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele ja nende väljamõistmisele kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kantud summast. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste arvestusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja Swedbank AS pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja JSpankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna temale kuuluv vara ei kata kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid. Ajutine halduri aruande kohaselt võlgnikul reaalset väärtust omav vara puudub ja kohustuste suuruseks on 1 003 483,71 eurot. 31.01.2012 on võlausaldaja Swedbank AS tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2 500 eurot. Kohus leiab, et kuna JS vara ei kata olemasolevaid kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul reaalset väärtust omav vara puudub, kohustuste suuruseks on aga 1 003 483,71 eurot. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimalustele.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,4 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 672 eurot (lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot) ning kulutuste katteks 92,81 eurot (lisandub käibemaks). Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja esindaja on nõus, et ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused tasutakse tema poolt kohtu deposiiti kantud summast, tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele ajutise pankrotihalduri tasu summas 893,76 eurot ja hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 111,37 eurot tasuda võlausaldaja poolt kohtudeposiiti kantud summast Peeter Sepper’i arvelduskontole. Tiia Mõtsnik kohtunik 4