KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1405 Haldusasi

) § 46 lg-s 1 sätestatud üldnormist. Vaidlustatud käskkiri ei riku kaebaja õigusi, käskkirja andmine on õiguspärane ja puudub alus üldkorralduse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja esitas 16.10.2008 vanglale taotluse sooja aluspesu kambrisse andmiseks tervislikel põhjendustel. Vangla vastas 05.12.2008, et meditsiiniliselt ei ole kaebajale soe aluspesu näidustatud. Antud juhul ei olnud tegemist kaebaja isiklike riideesemete kambrisse andmisest keeldumisega, vaid meditsiiniosakonna juhataja arvamusega, mis tugines kaebaja tervise näitajatele. Käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud ja kinni peetavatele isikutele, kellel on laos olemas oma isiklik soe aluspesu, on see kambrisse kätte antud. Viru Vangla 30.11.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/321 anti kinni peetavatele isikutele, v. a kartserikaristuse kandmise ajaks, luba ajavahemikul 01.12.2009 - 31.03.2010 kambris 1 komplekti isikliku sooja pesu omamiseks. H.L. ile anti soe pesu kambrisse tema taotluse alusel 15.12.2009. Samuti on talle vangla poolt algselt väljastatud müts ära vahetatud ning 2009 maikuus sai ta vanglalt uue mütsi. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 11. märtsi 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei saa vaide edastamata jätmine 7 päeva jooksul rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid neid saab rikkuda vaidemenetluses tehtud kaebaja jaoks ebasoodne lahend.

§ 11

lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. H.L. i vaie edastati Justiitsministeeriumile lahendamiseks 13.03.2009 ja vaideotsus tehti 21.05.2009. Lähtuvalt 25.02.2010 Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-100-09 võib kaebaja saavutada halduskohtus edu, kui vaidlustab Justiitsministeeriumi viivitust tema vaide lahendamisel, sest selline Justiitsministeeriumi viivitus vaide lahendamisel on Riigikohtu poolt tunnistatud õigusvastaseks. Antud juhul aga H.L. ei ole halduskohtus vaidlustanud Justiitsministeeriumi viivitust tema vaide lahendamisel. Kuigi Riigikohus on tunnustanud põhjendatud huvina preventiivset huvi, leiab halduskohus, et käesolevas asjas kaebajal põhjendatud huvi puudub. Riietusesemete kambrisse lubamine ei saa olla põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel. Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine ei too kaasa kaebajale riietusesemete lubamist. 2 Kohtumenetluse ajal on vastustaja Viru Vangla 30.11.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/321 antud kinni peetavatele isikutele luba ajavahemikul 01.12.2009 - 31.03.2010 kambris 1 komplekti isikliku sooja pesu omamiseks. Nimetatud käskkirja ei ole H.L. kohtus vaidlustanud, seetõttu jätab halduskohus tähelepanuta kaebaja vastuväited sooja pesu kandmise perioodi 11.12.2009 - 31.03.2010 määramise osas. Põhjendatud huviks võib olla küll kahjunõude esitamine, kuid kaebajale on tema poolt soovitud soe alusepesu kambrisse antud 15.12.2009 ning müts on välja vahetatud 2009 maikuus. 24.11.2008 kaebaja taotlusele antud vastus on kehtetuks tunnistatud. Seega ei ole täidetud ükski mittevaralise kahju hüvitamise tingimustest. Kaebuse osas ei ole täidetud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 teises lauses toodud nõue. Kaebaja poolt vaidlustatud Viru Vangla toimingud ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi. Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirja nr 208 kehtetuks tunnistamisega ei laiene H.L. ile nimetatud üldkorraldusega antud õigus kanda lisaks vangla riietusele ka teatud isiklikke riideid.

§ 46

lg 3 alusel ei ole justiitsministri poolt Viru Vangla kinnipeetavatele nähtud ette isiklike riiete kandmist. Kaebajal tuleb

§ 46lg 1 kohaselt kanda võrdselt teiste kinnipeetavatega vangla riietust.

Kinnipeetaval puudub seaduslik õigus nõuda Viru Vanglas täielikult isiklike riiete kandmise õigust. Asjaolu, et enne Viru Vangla 05.09.2008 käskkirja nr 208 lubati isiklikku riietust kanda, ei tähenda, et vanglal puudub õigus

ja Vangla sisekorraeeskirja nõuete järgimiseks. Käskkiri on soodustav üldkorraldus, millega antakse kõikidele avatud sektsioonide kinnipeetavatele õigus kanda teatud isiklikke riideid ilma vastavat taotlust tegemata. Käskkiri teeb

üldnormist erandid ja seda kinnipeetavate õigusi laiendades. Sooduskorra loomist ei saa tõlgendada kaebaja õigusi piiravana, ebamõistliku või ebaproportsionaalsena. Vaidlustatud Viru Vangla 05.09.2009 käskkiri nr 208 ei riku kaebaja õigusi, käskkirja andmine on õiguspärane ja puudub alus üldkorralduse kehtetuks tunnistamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. H.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
2. märtsi 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt jääb kaebaja oma varemesitatud seisukohtade juurde ja märgib, et vastustaja rikkus oma tegevusega kaebaja subjektiivset õigust heale haldusele, tõhusale menetlusele enda õiguste kaitseks, õiguspärast ootust, õigust tervise kaitsele ja õigust vabale eneseteostusele ning õigust olla mittekoheldud ebainimlikult. Viru Vangla rikkus põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lg-t 1; § 13 lg-t 2; §-i 14; §-i 18; § 19 lg-t 1; §-i 28 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-t 4; § 80 lg-t 1 ja

§ 41lg-t 1; § 46 lg-t 2.

Halduskohus on väljunud kaebuse piiridest, andes hinnangu, et alates 30.11.2009 kuni käesoleva ajani on vangla lubanud sooja aluspesu, mida kaebaja ei ole vaidlustanud, sest kaebus on esitatud Viru Vangla tegevusele, millega ei lubatud sooja aluspesu kandmist ja kambris omamist 2008 sügisest. Halduskohus on ebaõigesti jätnud kaebuse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub põhjendatud huvi. Kaebuse nõude osas, milles kaebaja palub kohustada Viru Vanglat andma uus üldkorraldus vähemalt ühe hooajale vastava peakatte ja alussärkide lubamiseks ilma direktori eraldi otsuseta, on jätnud halduskohus käsitlemata. Kaebajal on põhjendatud huvi, milleks on preventiivne eesmärk tervise kahjustamisest hoidumine ehk sooja aluspesu kandmine, et hoida keha soojas ja mitte saada külma, ning et vangla lõpetaks edaspidi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise. Samuti on põhjendatud huviks vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamisel kaebaja õiguste taastamine, kuna kaebajal on õigus eeldada, et ametiasutus käitub edaspidiselt õiguspäraselt ning ei korda õigusrikkumisi ka sooja aluspesu ja teiste vangla poolt mitteväljastavate riietusesemete ning peakatete osas, mis on sõltuvalt hooajast vajalikud tervise kaitsmiseks. 3 Halduskohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et vangla pole ebapädeva ametiisiku poolt taotlusele vastamisega, taotlusele vastamisel ja vaide edastamise tähtaegade rikkumisega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui vanglal puudub võimalus tagada kinnipeetavale talvisel või suvisel ajal kliimale vastav riietus, siis vangla direktoril lasub kohustus

§ 46

lg-st 2 tulenevalt lubada kanda isiklikke riideesemeid (soe aluspesu, peakatted, kindad, sall, sokid), mis on hädavajalikud ja mida saaks kanda vanglavormi all. Halduskohtu otsuse motiveerivas osas sisuliselt põhjendused puuduvad, mistõttu on rikutud HKMS § 25 lg-d 2,

2. Viru Vangla vaidleb H.L. i apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus kohustada vangla direktorit andma välja uus üldkorraldus, mis lubaks kambris omada sooja aluspesu, alussärke ning vähemalt ühte hooajale vastavat peakatet lisaks vangla väljastatud mütsile. Kohus võib teha vanglale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, kuid ei saa vanglale sisuliselt ette kirjutada, kuidas ja mil viisil kaebaja taotlus lahendada. Arusaamatuks jääb, milline on kaebaja põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamisel tema 24.11.2008 taotlusele mittepädeva ametniku poolt vastamises. 09.03.2009 haldusaktiga nr 6-1/64-KP tunnistati juba 15.12.2009 haldusakt nr 6-20.3/23756-1 kehtetuks, kuna selle oli läbi vaadanud ja otsustuse langetanud ametnik, kellel vastav pädevus puudus. Uue haldusakti nr 6-20.3/23756-2 andis välja selleks pädevust omav ametnik 10.03.
3. Kaebajale anti tema poolt soovitud soe aluspesu kambrisse 15.12.2009 ning müts vahetati välja 2009 maikuus. Täidetud ei ole ükski mittevaralise kahju hüvitamise tingimustest. Kaebuse osas ei ole täidetud HKMS § 7 lg 1 teises lauses toodud nõue. H.L. i esitatud vaie oli puudustega ja kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei kohaldu puudustega esitatud vaidele selle edastamiseks HMS § 80 kohaselt ette nähtud tähtaeg 7 päeva. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
5. märtsi 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu sellele, kas kaebajal on vastustaja vaide edastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Nagu nähtub kaebaja kaebusest, on ta õigusvastuse tuvastamisel põhjendatud huvina ära näidanud hilisem kahju hüvitamise kaebuse esitamise kavatsuse. Ringkonnakohus leiab, et vaide edastamisega viivitamine ja sellest tulenev ootamine ei saanud tekitada kaebajale sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel ei saa olla huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Samuti ei saanud vaide edastamisega viivitamine kuidagi mõjutada vaideotsuse sisu. Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebaja kaebuse vaide edastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukoha selles osas, kas vastustaja on kaebaja vaide tähtaegselt edastamata jätmisega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastustaja ei ole vaide edastamise tähtaega rikkunud 49 päeva võrra nagu seda väidab kaebaja. Kaebaja esitas vaide 21.01.2009 (tl 94). 4 16.02.2009 andis vastustaja kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 99). 18.02.2009 kõrvaldas kaebaja vaides olnud puudused (tl 100-102). Vaie edastati Justiitsministeeriumile 13.03.
6. Seega on kokkuvõttes vastustaja vaide edastamisega viivitanud tunduvalt vähem aega kui seda on väitnud kaebaja. Vastustajal puudus võimalus kaebaja vaiet edastada justiitsministeeriumile enne, kui kaebaja oli kõrvaldanud selles esinevad puudused. Edasi peatub ringkonnakohus sellel, kas halduskohus jättis õigustatult rahuldamata kaebuse Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirja nr 208 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks uue haldusakti väljaandmiseks.

§ 46lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.

Sama paragrahvi lg 2 alusel võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglitepärase vahetuse. Seega tuleneb seadusest, et kinnipeetaval puudub õigus nõuda endale meelepäraseid riideid, vaid ta on kohustatud järgima seadusest tulenevaid nõudeid. Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirjaga nr 208 on kinnitatud isikliku riietuse loetelu, mida kinnipeetav võib oma kambris omada. Tegemist on vangla direktori poolt seaduse alusel antud käskkirjaga, mis on antud talle antud volituste piirides ja puudub alus selle tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et Viru Vangla direktori 30.11.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/321 on kinnipeetaval lubatud omada kambri ühte komplekti isiklikku sooja pesu. Kaebajale on soe pesu väljastatud 15.12.2009 ning müts on välja vahetatud juba 2009. a maikuus. Seega ei saa kaebaja poolt vaidlustatud käskkiri enam kaasa tuua kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja on väitnud, et halduskohus on jätnud täielikult käsitlemata tema kaebuse selle osa, milles ta palus kohustada Viru Vanglat välja andma uut üldkorraldust, mis lubaks ühe hooajale vastava peakatte ja alussärkide lubamist ilma direktori eraldi otsuseta. Samas puudub halduskohtul volitus teha vastustajale ettekirjutus selles osas, millise konkreetse haldusakti peab ta välja andma. Halduskohus võib küll kohustada haldusorganit kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama, kuid ei saa ise asudes haldusorgani asemele ette kirjutada uue haldusakti sisu. Tegemist on vangla direktorile

§ 46

lg 2 alusel antud kaalutlusõiguse alusel vastuvõetava otsusega ja kaebaja ei ole välja toonud ka selliseid põhjendusi, miks halduskohus peaks kohustama vastustajat tema taotlust veelkordselt läbi vaatama. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi