3-10-1303/73

3-10-1303 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-1303 Haldusasi J. S’e kaebus nõudega tuvastada töötamine T tsehhis pealejootjana, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus perioodil: 18.12.1973 kuni 09.10.1975 ning T tsehhis nr 1 15.09.1977 kuni 16.01.1980 ja 01.10.1989 kuni 15.03.1994 tsehhi- ja vanemenergeetikuna Asja läbivaatamise kuupäev 21.02.2012 Menetlusosalised Kaebaja: J. S Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON
2. Rahuldada J. S´e kaebus.
3. Tuvastada J. S´e (isikukood …, eluk …) töötamine T tsehhis perioodil 18.12.1973 kuni 09.10.1975 pealejootjana, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus ning T nr 1 15.09.1977 kuni 16.01.1980 ja 01.10.1989 kuni 15.03.1993 tsehhi- ja vanemenergeetikuna.
4. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama J. S´e töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest s.o 14.01.2010 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). 1 3-10-1303 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. veebruaril
6. ASJAOLUD 24.05.2010 saabus Tallinna Halduskohtusse J. S’e kaebus nõudega tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe – töötamine perioodil 18.12.1973 kuni 09.10.1975 pealejootjana, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus (nimekiri 2 kood 15062) ning 15.09.1977 kuni 16.01.1980 ja 01.10.1989 kuni 15.03.1994 tsehhi- ja vanemenergeetikuna (tl 5-6). 07.07.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 20). 15.09.2010 esitas kaebaja kaebuse täienduse (tl 30). 19.10.2010 võttis kohus asja menetlusse (tl 46). 21.10.2010 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andja (tl 49). 01.11.2010 esitas arvamuse andja koopia pensionitoimikust (tl 51-78). 04.11.2010 esitas arvamuse andja seisukohad kaebusele ning nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 80). 24.05.2011 esitas OÜ S seisukohad vastavalt kohtunõudele (tl 90). 27.09.2011 teatas kaebaja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 101). 29.09.2011 määrusega määrati asi läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 102). 29.09.2011 esitas kaebaja küsimused tunnistajale (tl 104). 28.10.2011 määrusega uuendati asjas menetlus täiendavate tõendite kogumiseks (tl 108). 07.11.2011 määrustega esitati küsimused tunnistajatele (tl 112-119). 10.11.2011 esitas vastused küsimustele P. R (tl 131-135). 15.11.2011 esitas vastused küsimustele A. T (tl 136-139). 15.11.2011 esitas vastused küsimustele M. A (tl 140142). 17.11.2011 esitas vastused küsimustele J. G (tl 143-146). 08.02.2012 määrusega määrati asi läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 152-153). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt on kaebaja tööraamatusse sissekandena nr 7 tehtud märge tööle võtmise kohta T tsehhi jootja-monteerijana (18.12.1973-09.10.1975), mis vastab loetelus nr 2 VII osas Metalli töötlemine
7. alaosas Termotöötlus koodi 15062 all märgitud kutsealale „pealetootja, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus“. J. Se tööks jootja-monteerijana oli lusika kaha ja varre ühendamine ning noapea ja tera ühendamine jootmise teel. Jootmine toimus propaangaasi püstoliga, sellega kuumutati jootekoht üles, pandi sinna tükikene valget vaske ja sulatati see jootekohta. Hangunud messing jäi hoidma lusika kaha ja vart. Jootekoht tehti enne kokku jootevedelikuga, mis puhastas joodetava pinna ja soodustas pärast sulajoodise valgumist. Jootevedelik on booraksi vesilahus. Lusikad peitsiti pärast jootmist väävelhappes. Jootekoht puhastati enne jootmist viiliga, peale jootmist eemaldati viiliga ülearune joodis jootekohalt. Noapea ja tera ühendati kokku sulatinaga. Sulatina on segu inglistinast, antimonist ja seatinast. Seatina ehk plii oli põhikompnent. Vähemal määral tegi kaebaja ka küünlajalgu, kus detailid joodeti omavahel kokku sama tehnoloogia alusel. 2 3-10-1303 Pealejootmisega ja toorikute kuumutamisega propaangaasi leegis tegeles kaebaja kogu tööpäeva. Päevas tegi sadu nuge. As oli kümmekond jootja-monteerija ametinimetusega töölist, kes tegid sama tööd. Noad olid kuni 1/3 ja lusikaid 2/3 toodangust. See oli tervistkahjustav töö töökohas levivate kantserogeensete seatina aurude tõttu. J. S tööraamatusse sissekandena nr 11 tehtud märge üleviimise kohta insener-energeetiku ajutiseks kohusetäitjaks (15.09.1977-16.01.1980) ja sissekandenda nr 20 tehtud märge peaenergeetikuks määramise kohta (01.10.1989-15.03.1993) vastab loetelus nr 2 VII osas Metallli töötlemine
8. Alaosas Termotöötlus koodi 15062 all märgitud ametinimetusele „tsehhienergeetik.“ T tsehhis töötas ainult üks tsehhienergeetik. Peaenergeetik oli ainult Tallinna emafirmas. Ametinimetused insener-energeetik ja peaenergeetik olid tööandja poolt formuleeritud ainult eesmärgil leida võimalus kõrgema töötasu maksmiseks. J.S töötas perioodil 24.03.198830.09.1989 energeetikuna vastavalt tööraamatu lk 42 tehtud sissekandele. Peaenergeetikuks nimetamisega kaebaja tööülesanded ei muutunud, ta tegi endiselt tsehhienergeetiku tööd. Kaebajal oli keskharidus ja seetõttu ei saanud keskharidusega töötaja teha inseneri ja peaenergeetiku tööd. Energeetikutel tuli käia kõikides tsehhi osakondades, kus oli tervistkahjustav töö, ta oli pidevalt tsehhis- töökeskkonnas. Lihvimisjaoskonnas oli abrassivtolm, galvanojaoskonnas tsüaniidi aurud ja happeaurud. Kaebaja tegi kõiki töid, alluvateks olid 2-3 elektrikut. Tihti tuli elektriseadmeid remontida- peale
9. aastat isegi mähkis mootoreid (kasutati lakiaure, mis on kantserogeenne, laki sees on atsetoon lahustiks). Arvamuse andja olles tutvunud asja materjalidega ei vaidle J. S kaebuse rahuldamisele vastu. J.S töötas perioodil 18.12.1973-09.10.1975 pealejootjana, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus ning perioodidel 15.09.1977-16.01.1980 ja 01.10.1989-15.03.1994 tsehhija vanemenergeetikuna. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes kuni 01.01.2012 redaktsioonist on HKMS § 6 lg 3 p 3 viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 8-12), mille kohaselt tööraamatusse sissekandena nr 7 tehtud märge tööle võtmise kohta jootja-monteerija (18.12.1973-09.10.1975) (tl 9); tööraamatusse sissekandena nr 11 tehtud märge üleviimise kohta insener-energeetiku ajutiseks kohusetäitjaks (15.09.1977-16.01.1980)(tl 9 pöördel) ja sissekandena nr 20 tehtud märge peaenergeetikuks määramise kohta (01.10.198915.03.1993)(tl 10). 3 3-10-1303 Kaebaja poolt on ka esitatud täiendavate tõenditena OÜ S poolt 08.09.2010 järgnevad tõendid: 1) Juhataja 08.09.1988 korraldus nr 25-p , mille kohaselt määratakse kaebaja tsehhi energiamajanduse, kompressorijaama, survemahutite ja katlamaja seadmete töö eest vastutavaks isikuks (tl 34); Direktori 12.07.1990 käskkiri nr 164-k, mille kohaselt lubati kaebaja kui peaenergeetik puhkusele 24 tööpäevaks (tl 36); Direktori 21.01.1991 käskkiri nr 13k, mille järgi lubatakse kaebajal 4 tundi päevas töötada elektrimootorite mähkijana (tl 37); puhkusegraafikud (tl 38-43); ettevõtte „S“ juhtimisstruktuur (tl 44); OÜ S poolt 08.09.1988 korraldus nr 25-p , mille kohaselt 15.01.2010 välja antud kiri nr 3, milles kirjeldatakse tööülesandeid, mis vastavad Nimekirjas 2 toodule (tl 17). Sama ettevõtte poolt on ka 09.04.2010 väljastatud õiend nr 6, mille kohaselt on firmas eksisteerinud vaid üks energeetiku ametikoht vastavalt ametinimetusega insener-energeetik ning peaenergeetik aastatel 19771980 ning 1988-1993 (tl 17-18). Dokumente, millest nähtuks J. S´e töötamine pealejootjana, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus ning tsehhi- ja vanemenergeetikuna säilinud ei ole. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine tsehhi- ja vanemenergeetikuna ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 VII osa Metalli töötlemine,
10. alaosa termotöötlus, eriala koodi 25476 märgitule. Samuti taotleb kaebaja tuvastada töötamine pealejootjana, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus pealejootjana, ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 VII osa Metalli töötlemine,
11. alaosa termotöötlus eriala koodi 15062 märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja T tsehhis jootja-monteerijana (18.12.1973-09.10.1975), mis vastab loetelus nr 2 VII osas Metallli töötlemine
12. alaosas Termotöötlus koodi 15062 all märgitud kutsealale pealejootja, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus. J. Se tööks oli jootja-monteerijana lusika kaha ja varre ühendamine ning noapea ja tera ühendamine jootmise teel. Jootmine toimus propaangaasi püstoliga, sellega kuumutati jootekoht üles, pandi sinna tükikene valget vaske ja sulatati see jootekohta. Hangunud messing jäi hoidma lusika kaha ja vart. Jootekoht tehti enne kokku jootevedelikuga, mis puhastas joodetava pinna ja soodustas pärast sulajoodise valgumist. Jootevedelik on booraksi vesilahus. Lusikad peitsiti pärast jootmist väävelhappes. Jootekoht puhastati viiliga enne jootmist, peale jootmist eemaldati viiliga ülearune joodis jootekohalt. Noapea ja tera ühendati kokku sulatinaga. Sulatina on segu inglistinast, antimonist ja seatinast. Seatina ehk plii oli põhikompnent. Vähemal määral tegi kaebaja ka küünlajalgu, kus detailid joodeti omavahel kokku sama tehnoloogia alusel. Pealejootmisega ja toorikute kuumutamisega propaangaasi leegis tegeles kaebaja kogu tööpäeva. Päevas tegi sadu nuge. As oli kümmekond jootja-monteerija ametinimetusega töölist, kes tegid sama tööd. Noad olid kuni 1/3 ja lusikaid 2/3 toodangust. See oli tervistkahjustav töö töökohas leviva kantserogeense seatina aurude tõttu. 15.09.1977 viidi kaebaja tööraamatu kohaselt üle insener-energeetiku ajutiseks kohusetäitjaks, kus ta töötas kuni 16.01.
13. T tsehhis töötas ainult üks tsehhienergeetik. Peaenergeetik oli ainult Tallinna emafirmas. Ametinimetused insener-energeetik ja peaenergeetik olid tööandja poolt formuleeritud ainult eesmärgil leida võimalus kõrgema töötasu maksmiseks. Peaenergeetikuks nimetamisega kaebaja tööülesanded ei muutunud, ta tegi endiselt 4 3-10-1303 tsehhienergeetiku tööd. Kaebajal oli keskharidus ja seetõttu ei saanud keskharidusega töötaja teha inseneri ja peaenergeetiku tööd. Energeetikutel tuli käia kõikides tsehhi osakondades, kus oli tervistkahjustav töö, ta oli pidevalt tsehhis- töökeskkonnas. Lihvimisjaoskonnas oli abrassivtolm, galvanojaoskonnas tsüaniidi aurud ja happeaurud. Kaebaja tegi kõiki töid, alluvateks olid 2-3 elektrikut. Tihti tuli elektriseadmeid remontida- peale
14. aastat isegi mähkis mootoreid (kasutati lakiaure, mis on kantserogeenne, laki sees on atsetoon lahustiks). Tunnistaja P R (kaebaja endine töökaaslane, töötas A tsehhis alates 1967 kuni 09.12.1987 insener-tehnoloogina, insener konstruktorina, tsehhi juhatajana) ütluste kohaselt töötas J.S jootjate-monteerijate brigaadis, kus teostasid kõik töötajad eri operatsioone korda mööda. Tsehhis oli kaks monteerijate brigaadi. Üks brigaad jootis ja monteeris lusikaid ja muid tooteid, teine monteeris ja jootis nuge. Lusikate monteerijad jootsid lusikate detaile kokku gaasipõletiga, nugade monteerimine toimus hapendumisvaba keskkonnaga ahjus. Nii jootja kui monteerija sisuline töö oli samalaadne. J.S täistööpäev oli vahelduv. Üks päev jootmist ahju ees, teine päev kulus jootmiseks detailide ettevalmistamisele. Kuna tehnoloogiline protsess toimus samas ruumis, siis töötingimused olid kogu brigaadile analoogsed. Töö toimus kahes vahetuses ja pidevalt. J.S valmistas toodangut materjalist nimega uushõbe (koostis Ni 15%, Zn 20% Cu 65%). Joodeti vaskjoodisega (vase ja tsingi sulam) ning spetsjoodisega (vase ja hõbeda sulam). Brigaad ise purustas joodise, valmistas räbusti (booraksi ja boorhappe kontsentreeritud lahus), freesis noapeapoolte ühenduspinnad ja kinnitas pooled vastakuti. Jootmine toimus ahjus ( temp 900 kraadi) hapendumisvabas keskkonnas (lagundatud NH3). Toorikuid enne jootmist ei kuumutatud. Pärast jootmiseks ettevalmistamist avati ahi ja ettevalmistatud tooted asetati ahju, kus siis joodis ühendas peapooled. Töö oli tol ajal tervistkahjustavate tööde nimistus. Freesimisel eraldus põhimetalli tolm. Jootmise käigus ahju avamisel tuli paratamatult ruumi 850-900o kuumutatud detailide ja jootekeskkonna aure. Noapea ja tera ühendati Pb, Sn ja Sb sulamiga. Kogu ruumis oli seetõttu tervistkahjustav keskkond. Töötajaile olid ette nähtud soodustused: said eripiima ja marmelaadi, samuti oli neil sooduspuhkus. T tsehhis töötas kogu eksisteerimise ajal vaid üks energeetik. J. Se tööülesanneteks oli tsehhi energeetiliste vajaduste kindlustamine (soojavarustus, elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsiooni hooldus, ja muude energiakandjate korrashoid). Peaenergeetikuks nimetati J. S mitte edutamise mõttes vaid sellisel moel leiti võimalus talle suuremat tasu maksta, tööülesanded jäid samaks. Sisuliselt oli ta elektrike ja lukkseppade brigadir. Insener-energeetiku ametinimetus muutus vaid peaenergeetikuks, tööülesanded ja töökohad jäid samaks. Tsehhi energeetikule allusid elektrikud (2-3), katlakütjad (3-4), lukksepad. Sama olukord jätkus ka tema töö ajal peaenergeetikuna. Tehase mitmekordne ümbernimetamine ei muutnud tsehhi töös ja toodangus midagi. Tunnistaja A. T (endine töökaaslane, töötas stantsijana, ettevalmistusjaoskonnas, meistrina, normeerijana, normeerimise insenerina) ütluste järgi oli T tsehhis 13 osakonda ning A tsehhis töötas üks energeetik. J.S tööülesanded insener-energeetikuna oli hoida A tsehhi elektrisüsteemid korras ja tagada tõrgeteta töö katlamajas ja pumbajaamas. Ta tegeles ka majavalitsuse ja ehitusega. Pärast J.S nimetamist peaenergeetikus, ei töötanud kedagi insenerenergeetikuna, toimus vaid ametinimetuste muutused, töösisu jäi samaks. J.S töö insenerenergeetikuna ja peaenergeetikuna võis olla tervistkahjustav tema tööiseloomu tõttu, kuna ta viibis palju aega ruumides, kus tehti tervistkahjustavat tööd. Õhtuses vahetuses galvaani jaoskonnas ja ettevalmistus jaoskonnas töötas J.S vajadusel üksi nii päeval kui öösel. 5 3-10-1303 Tunnistaja M. A (endine töökaaslane, töötas T tsehhis ajavahemikul 1962-1994 galvaniseerijana, režiimikontrolörina, galvaani brigadirina, kaadritöötajana) ütluste kohaselt oli A tsehhis 9 brigaadi. J.S töötas monteerimise jaoskonnas jootjana 8 tundi päevas iga päev. J.S kasutas oma töös seatina jootmise põhikomponendina. J.S töö oli tervistkahjustav pliiaurude tõttu, mille eest anti lisapuhkust ja eripiima. Insener-energeetikuna olid J.S tööülesanneteks elektrikute ja katlamaja töö organiseerimine. Peale ametinimetuse ümbernimetamist peaenergeetikuks jäid tööülesanded samaks. Insenerenergeetikuid peale seda enam A tsehhi tööle ei jäänud. Peaenergeetiku töö toimus ruumides, kus toimus kogu tootmine elektriga töötavate seadmetega. Keskkond oli tervistkahjustav, nii galvaani-, lihvimise-, kui monteerimisejaoskonnas ning katlamajas. Kaebaja sai 12 päeva lisapuhkust. 80- ndate lõpus toimus üldine palgatõus ning selleks, et saaks palka tõsta, pandi töötajatele, mitte alati töösisule vastavaid ametinimetusi. Tunnistaja J G (endine töökaaslane, töötas J.S´ega alates 01.1978-16.01.1980 insenertehnoloogina, tsehhijuhataja asetäitjana tootmise ettevalmistamise alal) ütluste kohaselt toodeti tehases toodeti uushõbedast ja hõbedast lauaserveerimise vahendeid. Tööpäeva pikkuseks oli 8 tundi. Kiireloomuliste remonditööde tegemiseks ka tööpäeva väline aeg. Tsehhis olid erinevad jaoskonnad, millistes lõplik toode valmis. Tallinnas oli peaenergeetiku osakond. J.S töötas insener-energeetikuna, kes vastutas tsehhis elektritööde, veevarustuse ja katlamaja töö eest 24 tundi ööpäevas, seega allusid talle katlakütjad ja elektrikud. Tööülesannete tõttu viibis kaebaja tervistkahjustavas keskkonnas. Arvamuse andja oma seisukohtades ei vaielnud vastu kaebaja taotluse rahuldamisele kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži tuvastamisele ning leidis, et asjas esitatud tõendite ja tunnistaja ütluste alusel võib lugeda tõendatuks, et kaebaja töötas T tsehhis perioodil 18.12.1973 kuni 09.10.1975 pealejootjana, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus ning T tsehhis nr 1 15.09.1977 kuni 16.01.1980 ja 01.10.1989 kuni 15.03.1994 tsehhi- ja vanemenergeetikuna. Kaebaja poolt viimase taotletava ajavahemiku (01.10.1989 kuni 15.03.1994 tsehhi- ja vanemenergeetikuna tl 6 pöördel) viimase aasta osas esinevad ebatäpsused, mis tuleb otsusega kõrvaldada. Asjas kogutud tõendite kohaselt töötas kaebaja tsehhienergeetikuna ajal, mil ta oli tööle vormistatud peaenergeetikuna. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti otsuses nr 33159/1 tuvastatud asjaolude kohaselt ei vasta kaebaja töötamine peaenergeetikuna ajavahemikus 01.10.1989 kuni 15.03.1993 töötamisele soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale töökohal (tl 52). Tõendid kaebaja poolt taotletaval ametikohal töötamise kohta on kogutud 1993 aasta osas: OÜ S 09.04.2010 õiend; J. S´e tööraamatu kanne nr 20 (01.10.1989 määratud peaenergeetikuks), kanne 24 (16.03.1993 tööle asunud tegevdirektorina, kanne 25 (tööleping lõpetatud 31.07.1994); kohtumääruste alusel on tunnistajatelt P R´ilt, J G´ilt, A T´lt, M A´lt võetud ütlused kaebaja töötamise ajavahemiku kohta 01.01.1989 kuni 15.03.1993 (tl 10, 11, 18, 112, 113, 115, 117, 119). Lähtudes eeltoodust töötas kaebaja asjas kogutud tõendite kohaselt peaenergeetikuna ajavahemikul 01.10.1989-15.03.1993, mitte kuni 15.03.
15. Kohus nõustub arvamuse andja seisukohaga, et esitatud tõenditest nähtub kaebaja töötamine pealejootjana, kes kuumutab toorikuid ääsil ja gaasiahjus ning tsehhi- ja vanemenergeetikuna. Nimetatud ametikohad kuuluvad soodustingimustel vanaduspensioni andvate ametikohtade nimekirja. 6 3-10-1303 Kuna kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel oli soodustingimustel vanaduspensioni andvatel ametikohtadel töötamise tuvastamine kaebuses märgitud ajavahemikel, on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 7