Obsah (5)

§ 68§ 66§ 103§ 143§ 151

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gerty Pau, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-08-2012

§ 68lg-st 5 on kostja soovinud kustutada N.

Gluhhova kui omanik ehitusregistri kandes ja kanda nimetatud ehitise omanikuna ehitisregistrisse N. Timoševa. Teise hagi esemena on kostja taotlenud AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel Tartumaal Peipsiääre vallas Kasepää alevikus paikneva elamu ja sauna väljanõudmist hageja ebaseaduslikust valdusest. 22.05.

1. a ostu–müügilepingust nähtub, et selle sõlmis A.P. esindaja L. Gluhhov A.P. volikirja alusel, mille on tõestanud Peipsiääre vallasekretär ja mis on registreeritud registris nr 14 all. Kohus leidis, et ekslik on hageja seisukoht nagu oleks A.P. müügivolituse teinud. A.P. pole vallasekretäri juures müügivolitust tegemas käinud ja see on tõendatud kriminaalasja 1-76/ 2000 materjalidega, millest nähtub, et Peipsiääre valla sekretär T. Kohtova on süüdi tunnistatud KrK § 162 järgi ametialases lohakuses ja seda seetõttu, et ta väljastas A.P. nimel volikirja nr 14 L. Gluhhovile ilma A.P. juuresolekuta isiku tegelikku tahet kontrollimata ning võimaldas volitajale kuuluvate hoonete müümise N. Gluhhovale, kes on L. Gluhhovi abikaasa. Vallasekretär, omades notariaadiseaduse § 60 alusel õigust vormistada, tõestada ja väljastada volikirju, rikkus NotS § 47 lg 1 ja 2 § 48, § 49 lg 1 ja 2 sätteid jättes tuvastamata isikusamasuse, õiguse ja teovõime, ei selgitanud notariaaltoimingu sisu ja tagajärge ja rikkus notariaaltoimingu allakirjutamise ja ettelugemise korda. VÕS RakS § 2 ja § 11 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.
2. a tekkinud asjaoludele, võlasuhetele ja tehtud toimingutele enne 01.07.
3. a kehtinud seadust. T. Kohtova poolt L. Gluhhovile väljastatud volikiri on dateeritud 31.03.
4. a notariaalregistri numbriga
5. Tehingu tegemise aja

§ 66

lg 1 ja lg 2 alusel on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud juhul, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on

§ 66

lg 3 alusel kehtetu algusest peale, lg 4 alusel ei pea tühist tehingut täitma ja lg 5 alusel tuleb tühise tehingu järgi saadu tagastada, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Kostja on vastuväidetes leidnud, et L. Gluhhov on sõlminud lepingu ilma vorminõuetele vastava volikirjata.

§ 103

lg 1 kohaselt oli tegemist volituseta esindusega, mille tulemusena on selle alusel tehtud müügileping tühine ja sellega tuleb nõustuda. Tehingu tegemisega omandas N. Gluhhova A.P. elamu ja sauna ja kuna tegemist on L. Gluhhovi abikaasaga, siis omandas poole abikaasaade ühisvarast võltsitud volitusega ka L. Gluhhov. Tekkis ühisomand PKS § 14 lg 1 tähenduses. Kohus leidis, et N. Gluhhovi kui L. Gluhhovi abikaasa heausksust antud asjas ei esine. Kohus leidis, et tehingu tegemise ajal kehtiva

§ 66lg-te 2, 3, 4 ja 5 nõudeid on rikutud.

Volikirja nr 14 tõestamisel ei ole kinni peetud mitte ühestki notariaaldokumendi tõestamise nõudest. Tegemist on olulise seaduse rikkumisega. 22.05.1998. a sõlmitud ostu – müügileping on kehtetu algusest peale. Kohus osundas, et ostu-müügilepingu p-le 7, s.o lepingu asjaõiguslik osa ehk omandi ülekandmistehingule, kohalduvad samuti

§ 66sätted.

Antud lepingus on tegemist nn võlaõigusliku osa identsusega ja asjaõigusleping on kehtetu algusest peale. Kohus leidis, et asjaõigus võimaldab seejuures esitada vindikatsiooninõude ja kinnistusraamatu parandamise nõude. Omanik võib analoogiat kohaldades nõuda ka informatiivsete registrite parandamist. 5 Asja materjalidest nähtub, et kostja N. Timoševa on A.P. pärijaks. Pärandvara koosneb „Serva“ kinnistust registriosa nr 9777 (vastavalt pärimisõiguse tunnistusele tl 14). N. Timoševa on 05.04.

1. a avalduse alusel omanikuna kantud kinnistusraamatusse 11.
3. a. AÕS § 6 järgi sai N. Timoševast kinnistu omanik. Kinnistusraamatu III jakku on 23.03.
4. a kantud märge hoonestusõiguse sissekandmise tagamiseks N. Gluhhova kasuks vastavalt 11.12.
5. a kokkuleppele. Asjaoludest nähtub, et kokkulepe A.P. ga on sõlmitud enne esmakinnistamist, mis toimus 23.03.
6. a. Kohus leidis, et õigusteoreetiliselt on märge kinnistusraamatus AÕS § 63 tähenduselt nõude tagamisvahend, millel on teatud asjaõiguslik toime. Eelmärge on suunatud alles hiljem taotletava asjaõigusliku õigusmuudatuse saavutamisele. Eelmärke võib seada ka tulevase ja tingimusliku nõude tagamiseks ja seejuures on oluline, et tagatav nõue, antud juhul ost-müük, peab alati olema ise kinnistusraamatusse sissekantav. Kohus selgitas, et eelmärke saab kanda kinnistusraamatusse kehtiva nõude tagamiseks. Eelmärge teenib võlaõigusliku kohustuse alusel asjaõigusliku õigusmuudatuse tagamist. Seega peab eksisteerima põhjuslik seos võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguse vahel. Kehtiv nõue 22.05.
7. a ostu – müügileping A.P. ja N. Gluhhova vahelise kokkuleppe sõlmise ajal arvestades MaaRS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 erisusi ka esines. Märke kinnistusraamatusse kandmine toimus samal päeval kui esmakinnistamine surnud A.P. le. Kostjale kui pärijale jäi eelmärge kinnisasja koormatisena püsima. Kohus ei nõustunud hageja esindaja väitega selle kohta, et 11.12.
8. a kokkuleppega on A.P. heaks kiitnud varasema ostu–müügilepingu N. Gluhhovaga. Kohus leidis, et kokkuleppe tahteavaldused sellele ei viita. N. Gluhhova ei soovinud hoonete alust maad ja kokkuleppe sisu on ikkagi hoonestusõiguse tingimustes, mille alusel kanti kinnistus-raamatusse esmakinnistamisel ka märge N. Gluhhova kasuks. Kohus leidis, et kostja kui puudutatud isik ja kinnistu omanik, omab õigust ise vaidlustada ja esitada vastuväiteid päritava varaga seotud tehingute kohta. Asjaõiguses on eelmärge õiguslikult seotud tagatava nõudega (aktsessoorsus). Kohus osundas, et see seotus tähendab seda, et eelmärge püsib seni kuni eksisteerib tagatav nõue. Eelmärge saab lõppeda koos nõudega. Arvestades seda, et 22.05.
9. a ostu–müügileping on tühine, sest tegemist on seadusega vastuolus oleva tehinguga, mis on sõlmitud ametialase lohakuse koosmõjul, puudub hagejal, kes on käitunud pahauskselt, kehtiv võlaõiguslik nõue kandmaks hoonestusõigust kinnistusraamatusse. Neil asjaoludel ei kuulu hagi rahuldamisele, sest eelmärke aluseks olev leping, nii selle võlaõiguslik osa kui ka asjaõiguslik, s.o omandi ülekandmistehing, on tühised. Kuna leping on tühine puudub hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise alus. Kohus rahuldas vastuhagi. Tartu maakohtu kinnistusameti registriosa 9777 (uus registriosa 977704) kandest nähtub, et N. Timoševa on 05.04.
10. a avalduse alusel pärijana kantud kinnistusraamatusse 11.12.
11. a. AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Hageja N. Gluhhoval puudub otsuse jõustumisel õiguslik alus Tartumaal Peipsiääre vallas Kasepää alevikus paiknevale elamule ja saunale. Kostja on kinnistu omanik. Soov kanda kostja ka ehitusregistrisse on kooskõlas omaniku esitatud omandiõiguse tunnustamise nõudega ehitistele ja ehitiste väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. N. Gluhhova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi ja jätta rahuldamata vastuhagi. Apellant palub menetluskulud jätta N. Timoševa kanda. 6 Apellatsioonkaebuses esitatud kohaselt: 1) ei pööranud kohus tähelepanu sellele, et Tartu Maakohtu 25.08.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24/2001 on tuvastatud vaidlusaluse volikirja õigsus ja seaduslikkus. Kohus eiras TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut; 2) ei ole otsuses selgeks tehtud, kas notariaaldokumendi tõestamise nõudeid on oluliselt rikutud või mitte; 3) tuleb volikirja nr 14 tühisuse tuvastamisel kindlaks teha, kas volikirja nr 14 väljastamisega avaldas A.P. oma tõelist tahet. Kriminaalasjas nr 1-24/2011 on tunnistajate ütlustega tõendatud, et A.P. tegelik tahe oli suunatud vara võõrandamisele N. Gluhhovale. A. P. ei ole avaldanud tahet tühistada 31.03.
14. a volitus; 4) kohaldub

§ 103

lg 2, mille alusel loetakse tehing kehtivaks, kui isik, kelle nimel tehing tehti, kiidab selle hiljem heaks, sest vaidlusaluse volikirja alusel on tehtud rohkem kui üks tehing (07.05.

1. a pärandvara vastuvõtmine, 13.05.
2. a õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise vormistamine). Lisaks on A.P. ja N. Gluhhova vahel 11.12.
3. a sõlmitud kokkulepe hoonestusõiguse seadmiseks. 11.12.
4. a sõlmitud kokkuleppe puhul on tegemist heakskiiduga

§ 103

lg 2 mõttes; 5) palub apellant kohaldada vastustaja tehingute tühisuse nõude osas aegumist

§ 143

järgi.

§ 151

lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. N. Timoševa võttis A.P. pärandvara vastu 05.04.

1. a, mis ajast on ta teadlik, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega pidi alusetust rikastumisest tulenev hagi olema esitatud hiljemalt 05.04.
2. a; 6) palub apellant kohaldada TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt kohus võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda; 7) puudub antud vaidluses ese, mis kuulub üleandmisele, sest ehitist käesoleval ajal enam sellisel kujul ei eksisteeri.
3. N. Timoševa vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on väär apellandi väide, et asjas on tuvastatud A.P. poolt L. Gluhhovile volikirja nr 14 väljastamine. Sellist volikirja pole A.P. vallasekretäri juuresolekul ja viimase poolt tõestatuna L. Gluhhovile kunagi väljastatud. Kuna esindatav ei ole esindajale volikirja 22.05.
4. a müügitehingus osalemiseks ning esindatava eest ja nimel tegutsemiseks andnud, ei eksisteeri müügilepingut, see on kehtetu algusest peale; 2) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et 31.03.
5. a volikiri, mille allkirjastas A.P. , on õige ja seaduslik. Tartu Maakohtu 24.08.
6. a otsusest kriminaalasjas nr 124/2001 nähtub, et eksisteeris kaks eksemplari volikirjast nr 14, mille ühe eksemplari allkirjastas A.P. eest L. Gluhhov ning teise allkirjastas teadmata ajal, teadmata kohas A.P. , kuid mitte vallasekretäri juuresolekul. Seega õiguslikult kehtivat volikirja nr 14, mis oleks väljastatud A.P. poolt 31.03.
7. a, ei eksisteeri; 7 3) on notariaaldokumendi tõestamise nõudeid oluliselt rikutud. Vallasekretär on kriminaalkorras karistatud NotS § 49 lg 1 p-s 2 sätestatud notariaaldokumentide allakirjutamise korra rikkumise eest. Veelgi enam NotS § 60 lg 2 kohaselt ei olnud valla- ja linnasekretäril õigust tõestada tehingu tegemiseks antavat volikirja. L. Gluhhov sõlmis müügilepingu ilma vorminõuetele vastava volikirjata.

§ 103

lg 1 kohaselt oli tegemist volituseta esindusega, mille tulemusena on selle alusel tehtud müügileping tühine. Järelikult ei tekkinud apellandil ehitise kui vallasasja suhtes mitte kunagi omandiõigust; 4) on apellandi väited A.P. tahte väljaselgitamisest asjakohatud, sest nõuetekohast volikirja ei ole vallasekretär A.P. tahet välja selgitades tõestanud; 5) ei leidu Maakohtu 25.08.

1. a lahendis tunnistajate ütlusi sellest, et A.P. soovis maja müüa just L. Gluhhovile. Vastustaja on seisukohal, et teistes kohtuasjades protokollitud tunnistajate ütlused ei saa olla tõsikindlaks tõendiallikaks; 6) on tõendamata apellandi väide, et volikirja nr 14 alusel on A.P. pärandvara saanud. A.P.l polnud mingit vajadust pärandvara vastuvõtmiseks kedagi volitada. Vastustaja esitab 17.01.
2. a A.P. poolt vastustajale väljastatud volikirja maa tagastamise toimingute läbiviimiseks ning Peipsiääre Vallavalitsuse 13.05.
3. a korralduse nr 88, mille p-st 2 nähtub, et tagastataval maal asuvad hooned kuuluvad A.P. le ning aluseks on seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, mis on välja antud 07.05.
4. a; 7) ei ole apellandi väide sellest, et

§ 103lg 2 alusel on A.P.

volikirja nr 14 hiljem heaks kiitnud, tõsiseltvõetav. Apellandi väited sellest, et A.P. võttis volikirja nr 14 alusel vastu pärandvara ning sama volikirja alusel vormistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, on paljasõnalised; 8) ei oma tähendust apellandi väited aegumise kohaldamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Vastuhagi on esitatud AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 alusel.

155 lg 1 kohaselt on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõue aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest; 9) on vastustaja seisukohal, et apellandi huvides menetluskulude jagamine maakohtu otsuses toodust erinevalt, ei oleks põhjendatud ega õiglane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab N. Gluhhova hagi N. Timoševa vastu hoonestusõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks, mille kohaselt tuleb kinnistusraamatu registriossa nr 9777 kinnistu Serva kanda hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat N. Gluhhova kasuks vastavalt 11.12.1998 kokkuleppele. Kande tegemine hoonestusõiguse sissekandmiseks kinnistusregistriossa nr 9777 kinnistu Serva asendab N. Timoševa nõusolekut kande tegemiseks. Kuna N. Timoševa on surnud 28.10.2011, siis käesolev kohtuotsus asendab N. Timoševa pärija(te) nõusolekut kande tegemiseks. Ringkonnakohus jätab rahuldamata N. Timoševa vastuhagi N. Gluhhova vastu elamu ja sauna väljanõudmiseks N. Gluhhova ebaseaduslikust valdusest N. Timoševa valdusesse ning läbi vaatamata N. Timoševa vastuhagi N. Gluhhova vastu ehitisregistris omaniku kande muutmiseks. 8
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et 22.05.1998 ostu-müügileping, millega N. Gluhhova omandas A.P. lt vallasasjadena elamu ja sauna, on tühine. Maakohtu otsus selles osas vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamisnõuetele ning ringkonnakohus ei korda neid oma otsuses. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole põhjendatud ning ei anna alust tuvastada nimetatud ostu-müügilepingu kehtivust.
3. Samas on maakohus ebaõigesti leidnud, et ostu-müügilepingu tühisuse tõttu tuleb jätta rahuldamata N. Gluhhova hagi hoonestusõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Maakohus ei ole pööranud küllaldast tähelepanu N. Gluhhova vastuväitele, et A.P. on kiitnud 11.12.1998 kokkuleppega hoonestusõiguse seadmiseks N. Gluhhova kasuks heaks varasema ostu-müügilepingu. 11.12.1998 kehtinud

§ 103lg 2 esimese lause kohaselt kui isik, kelle nimel 1.

lõikes nimetatud tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Tehingu heakskiit on esindatava ühepoolne tahteavaldus teisele poolele, millega esindatav kinnitab kas selgesõnaliselt tehingu kehtivust või millest võib järeldada, et esindatav soovib, et tehing kehtiks tema suhtes hoolimata esindajal puudunud esindusõigusest. Asja materjalidest nähtub, et 11.12.1998 sõlmisid A.P. ja N. Gluhhova notariaalse kokkuleppe hoonestusõiguse seadmiseks. Tegemist on eelkokkuleppena hoonestusõiguse seadmiseks ning selle alusel on kinnistusraamatusse kantud eelmärge hoonestusõiguse sissekandmise tagamiseks N. Gluhhova kasuks. Nimetatud kokkulepe on tõestatud notari poolt ning kokkuleppest nähtuvalt on sellele notari juuresolekul alla kirjutanud teo- ja otsustusvõimelised A.P. ja N. Gluhhova, enne allakirjutamist on kokkulepe tekst suuliselt tõlgitud eesti keelest vene keelde, kokkulepe tekst on osalistele ette loetud ja vastab nende tahtele. Kokkuleppe kohaselt N. Gluhhova ei soovi temale kuuluvate hoonete alusest ning nende teenindamiseks vajalikust maast eraldi kinnistu moodustamist ning A.P. kohustub seadma temale tagastatavale maale hoonestusõiguse sellel maal paiknevate ehitiste omaniku N. Gluhhova kasuks ühe aasta jooksul arvates maaüksuse kandmisest kinnistusraamatusse. Samuti nähtub kokkuleppest hoonestusõiguse seadmise tingimused. Seega nähtuvad kokkuleppe tingimustest, et A.P. käsitles N. Gluhhovat hoonete omanikuna ning ta soovis N. Gluhhova kui elamu ja sauna omaniku kasuks seada hoonestusõigust. Kui A.P. ei oleks käsitlenud N. Gluhhovat kui hoonete omanikku, ei oleks tal olnud põhjust nimetatud kokkulepet sõlmida. Eelnevast järeldub üheselt, et A.P. kiitis kokkuleppega heaks varasemalt sõlmitud ostu-müügilepingu, millega N. Gluhhova oli omandanud elamu ja sauna ning tähendust ei oma asjaolu, et 22.05.1998 tehing oli tühine L. Gluhhovil volituse puudumise tõttu.

§ 103lg 2 järgi on 22.05.1998 ostu-müügileping kehtiv algusest peale.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et poolte vahel puudub vaidlus 11.12.1998 notariaalse kokkuleppe kehtivuse üle. Maakohtu seisukoht, et poolte tahteavaldused 11.12.1998 kokkuleppes ei viita heakskiidule, ei ole eelmärgitu alusel õiged. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et eelmärke saab kinnistusraamatusse kanda kehtiva nõude tagamiseks. Samas on maakohus käsitlenud ekslikult tagatava nõudena ostumüügilepingut. AÕSRakS § 15 kolmandast lausest, milline sisaldub ka 11.12.1998 kokkuleppes, tuleneb, et kui maa omanik keeldub hoonestusõiguse seadmisest, kuid eelnevalt oli sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe hoonestusõiguse seadmiseks, on ehitise omanikul õigus esitada ühe aasta jooksul, arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse, hoonestusõiguse tunnustamist ja vastavat kinnistusraamatu kannet taotlev hagi. Eelmärgitud sättest, samuti kinnistusraamatusse tehtud märkest, nähtub, et eelmärkega tagatavaks nõudeks on 11.12.1998 kokkuleppe, mitte 22.05.1998 ostumüügileping. Pooltel puudub vaidlus, et hagi hoonestusõiguse sissekandmiseks on esitatud 9 AÕSRakS §-s 15 sätestatud tähtaja jooksul ning N. Timoševa keeldus nõusoleku andmisest hoonestusõiguse sissekandmiseks. Eeltoodud põhjendustel tuleb N. Gluhhova hagi N. Timoševa vastu rahuldada. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et kuigi hoonestusõigus piiratud asjaõigusena koormab tervet kinnisasja, ulatub selle õiguse tegelik teostamine AÕS § 241 lg 2 kohaselt ainult ehitisealusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. N. Gluhhova kinnitas ringkonnakohtu istungil, et sellises ulatuses ta tegelikult maad ka kasutab. Võimalike vaidluste ärahoidmiseks on maaüksuse omanikul ja hoonestusõiguse omanikul otstarbekas kokku leppida ehitiste kasutamiseks vajaliku maa-ala ulatus.

1. Maakohus on vastuhagi rahuldamisel ning elamu ja sauna N. Gluhhova ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisel lähtunud eeldusest, et N. Gluhhova valdus elamule ja saunale on ebaseaduslik. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 12 leidis, on N. Gluhhova kasuks seatud hoonestusõigus kehtiv ning selle kohta tuleb teha kanne kinnistusraamatusse. Seega valdab N. Gluhhova vaidlusalust elamut ja sauna seaduslikul alusel ning elamule ja saunale ei laiene maatüki omandiõigus. Seetõttu on maakohus põhjendamatult rahuldanud vastuhagi, tunnustanud N. Timoševa omandiõigust elamule ja saunale ning nõudnud elamu ja sauna N. Gluhhova ebaseaduslikust valdusest välja N. Timoševa valdusesse.
2. Maakohus on kustutanud N. Gluhhova kui omaniku ehitisregistri kandes vaidlusaluse elamu ja sauna suhtes ning kandnud ehitiste omanikuna ehitisregistrisse N. Timoševa ja põhjendanud seda kui omaniku õigust nõuda informatiivsete registrite parandamist. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt Riikliku ehitusregistri asutamise ja pidamise põhimääruse §-st 24 on registriandmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Vastuhagi esitaja ei ole tõendanud, et ta oleks eelnevalt pöördunud ehitisregistri pidaja poole kande parandamise avaldusega ning ehitisregistri pidaja oleks kande tegemisest keeldunud. Juhul, kui ehitisregistri pidaja oleks keeldunud kande tegemisest, olnuks vastuhagi esitajal õigus vaidlustada ehitusregistri pidaja kui ametniku tegevus halduskohtus. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus leiab, et N. Timoševa vastuhagis ehitisregistri kande parandamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse.
3. Maakohus on menetluskulude jaotamisel jätnud tähelepanuta, et N. Gluhhova hagi esitati Tartu Linnakohtusse 26.08.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. TsMS § 60 lg 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Ringkonnakohus selgitas menetluskuludega seonduvat pooltele kohtuistungil ning andis pooltele täiendava tähtaja 14.11.2011 kell 17.00 vastavate dokumentide esitamiseks. 10 N. Gluhhova esindaja 14.11.2011 kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud ning seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta N. Gluhhova esindaja poolt 15.11.2011 esitatud menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui N. Gluhhova esindaja oleks esitanud menetluskulude nimekirja tähtaegselt, ei oleks selle alusel võimalik menetluskulusid teiselt poolelt välja mõista, kuna menetluskulude nimekirjale ei ole lisatud TsMS § 60 lg-s 3 (kuni 01.01.2066 kehtinud redaktsioon) märgitud kuludokumente. TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuigi otsus tehti N. Gluhhova kasuks, ei ole tal TsMS § 60 lg 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) alusel õigust kulude hüvitamist teiselt poolelt nõuda ning seetõttu jäävad N. Gluhhova kohtukulud tema enda kanda. Seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega jäävad N. Timoševa kohtukulud tema enda kanda. Gerty Pau Andra Pärsimägi 11 Üllar Roostoja