KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2012 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-43 Haldusasi K.K`i kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seoses asjaoluga, et alates 01.08.2011 kuni 28.11.2011 ei lülitatud E5 osakonnas peale kella 08.00 vett sisse Kaebuse tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON
- Tagastada K.K`i kaebus;
- Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Kaebuse materjalid tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. ASJAOLUD
- 05.01.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja K.Ki kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seoses asjaoluga, et alates 01.08.2011 kuni 28.11.2011 ei lülitatud E5 osakonnas peale kella 08.00 vett sisse. K. Katšan märgib, et kambris oli palav ja umbne ning sellepärast oli vaja käia dušši all või vanglal oleks tulnud tagada vähemalt pesukauss veega. Kaebuse esitaja soovib teada, mille alusel enam hommikuti vett sisse ei lülitata. Kaebuse esitaja märgib, et tema probleemidele ei pööratud tähelepanu, tema ees ei vabandatud, Viru Vangla ei vaadanud tema vaiet läbi seaduses sätestatud 2 kuu jooksul ning vaideotsus esitati eestikeelsena rikkudes tema õigust saada riigiasutustelt vastuseid oma pöördumistele vene keeles. K. Katšan leiab, et tema õigusi on rikutud ja talle on põhjustatud moraalseid läbielamisi ning taotleb talle põhjustatud kahju hüvitamist. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Sisuliselt sama sätestab ka käesoleval hetkel kehtiva redaktsiooni § 121 lg 2 p
- Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.2009 määruses asjas nr 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.
- juuni 2010 Riigikohtu halduskolleegiumi määruses asjas nr 3-3-1-20-10 on Riigikohus märkinud, et HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.
- Kaebusest nähtuvalt on kaebaja nõude näol tegemist mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudena, mis on riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-st 1 tulenevalt võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebajal on õigus vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui talle oli saabunud vähemalt üks RvastS § 9 lõikes 1 loetletud tagajärgedest ja see pidi olema saabunud Viru Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel. K. Katšan on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuid ei ole konkreetselt tõendanud ühegi RvastS §-s 9 lg-s 1 toodud aluse esinemist. Kaebaja kahjunõudest võib järeldada, et kaebaja soovib kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest, mida on talle põhjustatud peale kella 08.00 dušši mittevõimaldamisega, tema ees mittevabandamisega ning tema vaide mittetähtaegselt läbivaatamisega. Kohus selgitab, et mitte iga hingeline üleelamine ja kannatus ning pettumine ei ole väärikuse alandamine, mille rahalist hüvitamist on võimalik nõuda. Euroopa Inimõiguste kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi täielik sotsiaalne isolatsioon, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked kehavigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta jne.
- Viru Vangla 19.12.2011 kahjunõude rahuldamata jätmisest nähtub, et vangla on kaebajale juba selgitanud, et vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatele vähemalt üks kord nädalas vann või dušš. Viru Vangla E5 osakonnas võimaldatakse sooja vett igapäevaselt kell 12.30–13:30 ja 17:30–19:
- Selgituse kohaselt tagas Viru Vangla seoses suvise kuumaperioodiga vangla dušši kasutamise võimaluse tihedamini kui tavapäraselt, kuid pärast kuuma taandumist augustis ei peetud täiendavat dušši all käimise võimalust enam otstarbekaks. Viru Vangla tagab E5 osakonnas sooja vee kasutamise võimaluse märgatavalt tihedamini kui VangS-s sätestatuga on kinnipeetavatele minimaalselt ette nähtud. Lisaks on külma vee kättesaadavus E5 osakonna kambrites olemas ööpäevaringselt. Viru Vangla selgitas, et kuna K. Katšan esitas vanglale kahjunõude venekeelsena ja vangla edastas selle tõlkimisse, siis seetõttu pikenes ka menetlemise tähtaeg. Kohus leiab, et vangla ei ole oma tegevusega K. Katšan`i inimväärikust alandanud, tema õigusi rikkunud ja talle kahju tekitanud. VangS § 50 lg 2 sätestatu kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, dušš või vann. Vangla ei ole nimetatud sätet rikkunud. Et vangla suvel kuuma tõttu kinnipeetavatele vastu tulles võimaldas dušši all käimist sagedamini, kui VangS-s ette nähtud, ei tähenda, et tal oleks kohustus seda teha ka olukorra muutumisel. Kuna nähtuvalt vangla vastusest võimaldati suve lõppedes kinnipeetavatele edaspidi sooja vett kindlatel kellaaegadel ja külm vesi oli olemas ööpäevaringselt, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt ega ülemäära piiranud kinnipeetavate õigusi ja ei saa olla tekkinud kahju. Kohus selgitab, et kinnipeetav on ise oma käitumisega asetanud end olukorda, kus tema õigused on piiratud ning tal tuleb taluda ebameeldivusi, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega.
- Oma kaebuses viitab K. Katšan lisaks ka põhiseaduse (edaspidi PS) § 51 rikkumisele, mis sätestab, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Samuti märkis kaebaja, et Viru vangla rikkus tema õigusi, kuna ei vastanud vaidele tähtaegselt. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta keeleseaduse §-s 10 sätestatu, kus on samu põhimõtted täpsustavalt kehtestatud, et paikkonna all tuleb mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht, asub vastavas vallas või linnas ning määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta
- jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Venekeelse asjaajamise nõudmine võimaldab eeldada, et K. Katšani on vene rahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6340 vene rahvusest elanikku 01.01.2011 seisuga 49% selle omavalitsusüksuse 12934 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Et Eesti riigi keel on eesti keel ja ametiasutustes menetletakse dokumente riigikeeles ning kaebaja venekeelne pöördumine oli vajalik eelnevalt tõlkida, peab kohus seetõttu põhjendatuks ka menetlustähtaja pikenemist.
- Tulenevalt eeltoodust ei ole K.Kile tekkinud mittevaralist kahju, tema õigusi ei ole rikutud ning tema kaebus on täies ulatuses ilmselgelt perspektiivitu. Tulenevalt eeltoodud sätetest ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tagastab kohus kaebuse. Mare Krull kohtunik