Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni.
lg 1 toob välja
lg 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmete loetelu, mille järgi võib ohjeldusmeetmetena kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud käeraudade kasutamist vaid on vaidlustanud rahustusvoodisse fikseerimise põhjendatust, selle kohaldamise aega ja viisi. 13.
Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Antud juhul on ohjeldusmeetmed, seda nii käeraudade kasutamise kui fikseerimise kasutamise näol, kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna edasilükkamatul juhul, kuna nende kasutamine on toimunud koheselt konflikti tekkimise käigus. Ohjeldusmeetemete kohaldamine ei ole toimunud meetmete kasutamisele eelnevalt vastuvõetud haldusakti alusel. Ainus dokument, mis kajastab A.Kukke suhtes ohjeldusmeetmete kasutamist 10.09.2010, on samal päeval koostatud ohjeldusmeetmete kasutamise akt nr 46 (tlk.34). Selle akti kohaselt otsustas ohjeldusmeetmete kasutamise inspektor Andrei Ool, samuti kasutas ohjeldusmeedet Andrei Ool. Mõlemal juhul on A.Ool andnud ka aktile oma allkirja. 4 Tartu Vangla poolt 13.11.2009 saadetud vastuses kaebaja märgukirjale (tlk.44) on aga vangla märkinud, et kuna kaebaja käitus argessiivselt ja avaldas vanglaametnikele füüsilist vastupanu, kasutati Tartu Vangla korrapidaja Tanel Trolla korraldusel tema suhtes täiendava julgeolekuabinõuna rihmadega fikseerimist. Et suulise korralduse fikseerimise kasutamiseks andis korrapidaja T.Trolla, kinnitasid kohtuistungil nii T.Trolla ise, kui ka vanglaametnikud A.Ool, A.Lundalin kui H.Talts. Kohus on seisukohal, et kuigi ohjeldusmeetmete kasutamise akt ja tunnistajate ütlused selles, kes otsustas fikseerimise kasutamise, on vastuolus, ei ole selline vastuolu aluseks ohjeldusmeetme kasutamise õigusvastaseks tunnistamiseks.
lg 4 tähenduses võib edasilükkamatul juhul täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeedet kohaldada kõrgeim vahetult intsidendi juures viibiv vanglaametnik, sõltumata sellest, kas ja milline kõrgem vanglateenistuse ametnik vangla territooriumil viibib. Kui on tegemist edasilükkamatu juhtumiga, siis on vajalik vastav otsus samuti teha edasilükkamatult. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-06 on märgitud, et „Edasilükkamatuks juhuks
lg 4 teise lause tähenduses tuleb pidada olukorda, kus kinnipeetav oma agressiivse või ründava käitumisega seab vahetusse ja tegelikku ohtu enda, kaaskinnipeetavate või vanglaametnike elu ja tervise, püüab põgeneda või esineb kõrgendatud põgenemisoht või kinnipeetav tahtlikult kahjustab vangla vara või rikub muul sekkumist nõudval viisil oluliselt Vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju.“ Seega oli ka inspektor A.Oolil, kui vahetult intsidendi juures viibival vanglateenistuse ametnikul õigus otsustada kas ja millist ohjeldusmeedet kasutada.
lg 2 sätestab, et vangla sisekorraeeskirja täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistuse ametnik. 14. Edasi vajab lahendamist küsimus, kas täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine, see on ohjeldusmeetme kasutamine rahustusvoodisse fikseerimise näol oli vajalik ja sobiv abinõu antud olukorras.
§-s 69 loetletud abinõud on täiendavad vangla julgeoleku kindlustamiseks ettenähtud abinõud. Seega on
lg 2 tulenevalt ohjeldusmeetme kasutamine kõige rangem julgeolekuabinõu ning selle kasutamine täiendava julgeolekuabinõuna on õigustatud üksnes erandlikel juhtudel. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, millega oli põhjendatud fikseerimise kui ühe kõige rangema ja kõige intensiivsemalt isiku põhiõigusi riivava julgeolekuabinõu kasutamine kaebuse esitaja suhtes ja seda nelja tunni jooksul. Nähtuvalt kaebaja enda seletusest, distsiplinaarmenetluse materjalidest ja tunnistajate A.Ooli ja A.Lundalini ütlustest, tekkis kaebaja ja teda läbiotsivate vanglaametnike vahel vaidlus, kuna A.Kukk ei saanud aru miks ta peab Tartu vanglas ära andma geelpliiatsid. Vaidluse käigus tõstis A.Kukk häält, karjus ametnike peale, läks korrast ruumist välja, kuigi tuli kohe tagasi. Kui inspektor A.Ool lähenes kaebajale, oli kaebaja rünnanud A.Ooli, võttes temalt ümbert kinni, misjärel suruti kaebaja põrandale ning pandi tema käed raudu. Vastavalt
Seega kohaldati kaebaja suhtes intsidendi tekkimisel koheselt täiendava julgeolekuabinõuna
Kohtule ei ole aga esitatud ühtegi veenvat tõendit, miks rakendati seejärel koheselt kaebaja suhtes teist, veelgi intensiivsemalt isiku vabadusi riivavat ohjeldusmeedet - nn rahustusvoodisse fikseerimist. Nähtuvalt kambri 1001 videosalvestusest, toimetati kaebaja sellesse kambrisse kell 18.57, ehk koheselt peale intsidenti ja vahetult peale käeraudade kasutamist. Milles konkreetselt seisnes kaebaja edasine agressiivsus olukorras, kus ta oli mitmete vanglaametnike poolt põrandale surutud ja tema käed oli käeradadesse pandud, ei ole selgunud. Kuna kaebaja 5 toimetati koheselt edasi fikseerimisruumi, siis ei olnud jäetud aegagi kindlakstegemiseks, kas kinnipeetav on rahunenud või mitte ega saadud jõuda järeldusele, et käeraudade kasutamine ohjeldusmeetmena ei ole oma eesmärki kandnud.
Antud juhul oli kaebuse esitaja voodisse seotud 4 tundi, ehk kooskõlas
Kuid see ei tähenda, et alati tuleb alla 12 tundi kestnud ohjeldusmeetme kasutamist lugeda õiguspäraseks.
lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse, mis tähendab, et kui ohjeldusmeeteme kohaldamise eesmärk on saavutatud, tuleb abinõu kohaldamine lõpetada. Antud juhul kasutati ohjeldusmeetmeid seetõttu, et kaebuse esitaja oli agressiivne ja ründas vanglaametnikku. Seega oli ohjeldusmeetme kasutamise eesmärgiks anda võimalus tema rahunemiseks. Ka vastustaja on märkinud, et sellises asendis oli kõige tõenäolisem, et agressiivne inimene rahuneb. Samas ei nähtu ei videofilmilindilt, ega muudest tõenditest, kuidas ja mille pinnalt tehti kindlaks, et kaebaja rahunes alles nelja tunni pärast, mitte aga varem. Akti kohaselt käidi kaebajat kontrollimas iga tunni aja järel, kõikidel juhtudel on märgitud, et tuleb meedet jätkata, kuna on agressiivne. Samas oli aga kaebaja liikumatult voodi külge seotud, mis ei võimaldanud tal füüsiliselt agressiivne olla. See et isik, kes on liikumatult fikseeritud voodi külge, väljendab selle üle rahulolematust ning palub enda vabastamist ja arsti kutsumist, ei saa lugeda agressiivsuseks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja oli rahunenud juba enne kui ta uuesti kella 19.20 paiku seoti rahustusvoodisse. Agressiivsuseks ei saa lugeda seda, et kaebaja end rihmadest vabastas kell 19.05 paiku. Enda vabastamiseks ei purustanud kaebaja ühtegi eset ega nähtuvalt filmist, ei käitunud mingil moel agressiivselt. Vabanedes rihmadest kõndis kaebaja umbes 10 minuti jooksul kambris, koputas uksele või istus voodil. Kuna vastustaja väitel oli kamber korrapidaja juures kaamera abil jälgitav, oli korrapidajal 10 minuti jooksul võimalik ka veenduda, et kaebaja ei käitunud agressiivselt. Momendil kui valvurid sisenesid kambrisse, istus kaebuse esitaja rahulikult voodis, käed üles tõstetud. Filmilt nähtuvalt ei teinud kaebaja ühtegi agressiivset liigutust, mis oleks tinginud uuesti rahustusvoodisse sidumise. Ka ohjeldusmeetmete kasutamise aktis puudub märge, kes ja miks otsustas kell 19.20 paiku fikseerimise jätkamise. Nendest asjaoludest tulenevalt tekib kohtul veendumus, et rahustusvoodisse paigutamine ei toimunud mitte kinnipeetava rahustamiseks ega julgeoleku 6 tagamiseks, vaid kinnipeetava karistamiseks. Seda kinnitab asjaolu, et nelja tunnilise fikseerimise järel oli kaebaja olukorras, kus ta ei olnud võimeline umbes 10 minuti jooksul iseseisvalt rahustusvoodist tõusma ega liikuma, vaid voodist tõusmiseks osutati talle abi. 17. Vastustaja selgituse kohaselt arvestati ohjeldusmeetmena fikseerimise kohaldamisel asjaolu, et kaebajat on 7 korral karistatud kriminaalkorras, et vanglas viibimise ajal on teda korduvalt karistatud vangla vara lõhkumises, vanglaametnike sõimamises, keelatud esemete omamises ning kaaskinnipeetavatega kaklemises. Selge on see, et ohjeldusmeetme esialgsel kohaldamisel sellist kaalutlusotsust ei inspektor A.Ooli poolt ega ka korrapidaja T.Trolla poolt ei saadud teha, kuna otsus fikseerimise kasutamiseks tehti koheselt kohapeal ilma eelnevalt mingite andmete kogumiseta. Samas on vangla direktori 07.10.2009 käskkirjas, millega A.Kukke karistati sama 10.09.2009 toime pandud teo eest kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks, et A.Kukkel puuduvad eelnevad distsiplinaarkaristused. Seega on ebaõige, et kaebajat on eelnevalt vanglas viibimise ajal paljudel kordadel karistatud ning seega ei saanud vastustaja seda ka ei ohjeldusmeetme esialgsel kohaldamisel ega selle jätkamise otsustamisel arvestada. Ka juhul, kui seadus annab vanglateenistusele õiguse täiendavate ohjeldusmeetmete kasutamiseks, peab nende rakendaja tegutsema vanglateenistusele antud õiguste ja kohustuste piirides ning veenduma, et konkreetse ohjeldusmeetme kasutamiseks esinevad vajalikud faktilised ja õiguslikud eeldused. Antud juhul ei olnud märgitud nõuded täidetud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et õigusliku aluseta ohjeldusmeetmena fikseerimise kasutamine kaebaja suhtes 10.09.2009 oli õigusvastane ja selle kohaldamise asjaoludest tulenevalt ka inimväärikust alandav. Seega kuulub kaebus rahuldamisele. Kuna antud kaebuses ei ole A.Kukk kahju hüvitamise nõuet esitanud, vaid taotlenud ainult vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamist hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil (põhjendatud huvi), siis puudub vajadus hinnata, kas ja milliseid tervisekahjustusi või muid tagajärgi õigusvastane ohjeldusmeetme kasutamine põhjustas. Eda Muts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.