← Eesti

2-08-72028/11

Obsah (7)§ 168§ 158§ 162§ 165§ 1§ 157§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-72028 Tsiviilasi STEOÜ pankrotimenetlus Menetlusosali

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud järgmised kulutused kogusummas 4 115,47 eurot: Pankrotimenetlusega seoses tehtavad väljamaksed on: • Ajutise pankrotihalduri tasu: 22 500 krooni ehk 1438,01 eurot, • millele lisandub 33 % sotsiaalmaksu 7 425 krooni ehk 474,54 eurot (alus: Harju Maakohtu 15.12.2008.a. otsus); • Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 2500 krooni ehk 159,78 eurot (alus: Harju Maakohtu 15.12.2008.a. otsus); • Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile, faksipaberile; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, bürooruumi kasutamine võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks ja võlgniku raamatupidamise ajutiseks ladustamiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, postikulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele teadaannetele elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded, transpordikulud, jmt): 700 eurot; 2 • Notari tasud volituse vormistamiseks 1351,2 krooni ehk 86,36 eurot. Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 2858,80 eurot.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Eesti Töötukassa hüvitas STEOÜ (pankrotis) töötaja BIW saamata jäänud töötasu summas 37 536 krooni ehk 2398,99 eurot.
  2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga tagatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei olnud.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivaraks on sõiduauto SAAB 3-9 (reg. märk XXX , ehitusaasta 2003.a.), mida võlgniku esindaja vaatamata halduri korduvatele nõudmistele haldurile üle andnud ei ole.
  4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Selgitamaks välja STEOÜ (pankrotis) kuuluva sõiduki asukohta on haldur teinud järelepärimised Eesti Liikluskindlustuse Fondile ja Põhja Prefektuurile. Põhja Prefektuur vastas oma 05.02.2010 a. teatisega nr 10,2301,01797, et halduri arvamus nagu oleks sõiduk ärandatud on ennatlik ja seega ei saa algatada kriminaalmenetlust ja kuulutada sõidukit tagaotsitavaks. Et siiski välja selgitada sõiduki asukoht, sõlmis OÜ STE (pankrotis) haldur lepingu eraõigusliku isikuga, kes tegi kindlaks, et sõiduk SAAB 3-9 asub Taani Kuningriigis ja sõidukit kasutab CFE. Nimetatud isik ei soovi teha halduriga koostööd, et vormistada sõiduki ostu-müüki.
  5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I järgu nõudeid ei esitatud II järgu nõue: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu- 9412 krooni ehk 601,54 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud
  6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur ei kavatse hagisid esitada.
  7. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
  8. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud ühelegi nõudeavaldusele vastuväiteid. Haldur väljastas 02.01.2012 järelepärimise ainukesele võlausaldajale - Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, milles palus informatsiooni, kas Maksu- ja Tolliamet on nõus tasuma STEOÜ (pankrotis) masskohustuste ja 3 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat (

§ 158lg 6).

Haldur küsis järelepärimises, et juhul, kui Maksu- ja Tolliamet ei ole nõus kohtu poolt määratavat summat tasuma, kas ta on nõus pankrotimenetluse lõppemisega raugemise tõttu. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastusest nr 13-12/538-1 annab Maksu- ja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus teada, et ei ole nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat ning nõustub pankrotimenetluse lõppemisega raugemise tõttu. 11. Maksejõuetuse põhjus STEOÜ (pankrotis) tegeles põhiliselt laevaehituse ülevaatamisega ja kontrollimisega Eestis. Maksejõuetuse põhjustas emaettevõtte ST AB pankrotistumine Rootsi Kuningriigis ja välismaalastest juhatuse liikmete suutmatus leida Eesti Vabariigis uusi koostööpartnereid. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 162

lg 3 järgi peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Vastavalt

§ 165

lg 3 tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur halduri ülesannete täitmisest. Kohus leiab, arvestades eeltoodut ning tuginedes halduri aruandele ja tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik

§ 1

lg 2 tähenduses maksejõuetu ning kuna võlgnikul puudub vara ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 157p 2 alusel.

Pankrotihalduri poolt aruandes väljendatud hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud võlgniku emaettevõtte ST AB pankrotistumine Rootsi Kuningriigis ja välismaalastest juhatuse liikmete suutmatus leida Eesti Vabariigis uusi koostööpartnereid, seega peab haldur maksujõuetuse põhjuseks muud asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kohus nõustub pankrotihalduri kui maksejõuetuse eksperdi hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Pankrotimenetluses on tehtud pankrotivara arvelt kulutusi kokku summas 2858,80 eurot (sellest ajutise halduri tasu ja maksud tasult kokku 2072,33 eurot, notari tasud volituste vormistamiseks 86,36 eurot, kulutused bürootarvetele, paberile, faksipaberile; faksi- ja 4 telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine jms. kokku 700 eurot). Kohus leiab, et käesolevas menetluses tehtud kulutused summas 700 eurot on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Pankrotihaldurile tasu määramiseks pankrotimenetluses vahendid puuduvad. Ainus võlausaldaja käesolevas menetluses, Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskus on nõustunud pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu ning on andnud selle kohta kirjaliku nõusoleku.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust § 158 lg lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus on 13.01.2012 määrusega teinud STEOÜ (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda 14 päeva jooksul arvates määruse avalikult teatavakstegemisest STEOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse kulude kattes kohtu tagatiste kontole ettemaks pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.01.2012. Käesolevaks ajaks raha pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole.

§ 130

lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb STEOÜ (pankrotis) likvideerimine ja äriregistrist kustutamine teha ülesandeks pankrotihaldur Ly Müürsoo´le.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab halduri taotluse vabastada Ly Müürsoo STEOÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihaldur Ly Müürsoo´l tuleb vabastada STEOÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pärast STEOÜ (pankrotis) kustutamist äriregistrist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et STEOÜ (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda võlgniku juhatuse liikmele CJFN’ile (sündinud XXX) vastutavale hoiule. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Maie Seppo kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.