) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt välja mõista, kusjuures alates 12.04.2011.a palub hageja mõista kostjalt välja seadusjärgse (
Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele 13.06.2011 esitas kostja kohtule vastuse (tl 70), milles ta tunnistab hagi õigeks võlgnevuse põhisummas 4888.39 eurot ning leiab, et kohus võiks menetluse lõpetada kui ta saavutaks kompromisslahenduse, mille kohaselt ta tasub võlgnevust 100 eurot kuus, mis võiks koosneda põhivõlast ja viivisest 8 % aastas väljamaksmata osa pealt. Menetluse käigus on pooled pidanud kompromissläbirääkimisi (tl 75-77, 83-87), mis aga tulemuseni ei viinud. 25.01.2012 a teatas kostja, et vahemikus 1.03.2009.a -28.07.2009.a täitis kostja kohustused korrektselt (kostja esitas oma pangakonto väljavõtte – tl 100), v.a juunikuus 2009.a, ja kostjale jääb arusaamatuks lepingute ülesütlemise alus. 2
) § 8 lõikele 2 on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik ning lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel on võlausaldajal
lg 1 p 1 ja 6 ning lg 2 kohaselt nõuda samaaegselt nii kohustuse täitmist kui viivist. Antud juhul ongi hageja esitanud oma nõuded, mis on tekkinud kuni 11.04.2011.a (k.a) ning sealt edasi palunud arvutada viivist seaduse kohaselt. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuete arvutusi intressi ja viiviste osas (intressi võlgnevus on korrektselt arvutatud vaid lepingute ülesütlemiseni) ning tema vastuväited jäävad paljasõnaliseks.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures antud juhul tuleb rõhutada seda, et võlausaldaja soovib viivise väljamõistmisel lähtuda seaduses sätestatud viivisest (
lg 1 teise lause kohaselt
§-s 94 sätestatud intressimäär pluss 7 protsenti aastas), mitte aga lepingulisest intressimäärast, mis oleks oluliselt suurem – ühe lepingu puhul 16% aastas, teise puhul 18% aastas. Seega on võlausaldaja viivise nõue tuginev õiguslikule alusele. Kostja on väitnud, et vahemikus 1.03.2009.a - 28.07.2009.a täitis ta kohustused korrektselt, v.a juunikuu makse. Hageja poolt esitatud materjalidest (lepingu sooritatud operatsioonid mõlema lepingu puhul – tl 47-55) nähtub aga, et - Väikelaenulepingu osas ei ole kostja alates 20.01.2009.a kuni lepingu ülesütlemiseni tasunud igakuiseid intressi makseid. Põhiosa maksete osas on tekkinud võlgnevus alates 2009.a aprillikuu maksetest ning kostja edasised maksed on olnud suvalistes summades (kaks korda 985 krooni). Seega oli hagejal õigus laenuleping 08-145738-VL 24.07.2010 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles öelda, sest kostja oli viivituses 4 üksteisele järgneva laenusumma põhiosa maksega. - Krediitkaardi kasutamise lepingu osas on alates 20.04.2009.a igakuised intressimaksed tasumata, võlgnevus oli tekkinud juba alates 20.01.2009.a (ainus makse 2009.a on kostja poolt tasutud 08.04.2009.a). Seega oli hagejal õigus 27.07.2009.a sulgeda lepingu 06-077087-RK kasutuslimiit ja kanda võlgnevus uue lepingu nr 09-058640-KX alla. Vastavalt 2009.a kehtinud
lõikele 1 võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul lepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuigi hageja on arvestanud kõiki kostja poolt tehtud makseid, mis kajastuvad tema esitatud kontoväljavõttel, olid need siiski ebapiisavad või jäeti osad maksed tegemata ning seega olid kõik eeldused lepingute ülesütlemiseks täidetud, kui arvestada ka hageja esitatud 07.07.2009.a avaldust. Tulenevalt eelpool toodust tuleb haginõue rahuldada täies ulatuses, mis loomulikult ei välista võla tasumist osadena või kokkuleppe sõlmimist võla tasumiseks pärast kohtuotsust või täitemenetluse raames. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.