) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui 3 2-11-60043 seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul on OÜ CR maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan ning mitmete negatiivsete asjaolude kokkulangemine, mille tulemusena ei ole võlgnikul võimalik täita kohustusi ega tekitada vahendeid kohustuste täitmiseks, kuivõrd võlgniku vara on kas hävinenud või realiseeritud kohustuste katteks. Teiseks põhjuseks nimetas haldur üldist majanduslikku olukorda, mis ei soosi luksuskaupade müüki. Eeltoodule ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri andmetel on võlgniku olemasolevaks varaks raha pangakontol 171,99 eurot, kohustusi on OÜ’l CR ca 100 000 euro ulatuses. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 18.01.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning teha ettepanek OÜ CR võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2012. Seisuga 12.02.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ CR pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ CR pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ CR tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri hinnangul võivad OÜ CR juhatuse liikme tegevuses esineda KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega: võlgniku bilansilised näitajad olid ajutise halduri arvates pöördumatult negatiivsed juba 2009.aastast. Sellele väitele on võlgniku esindaja 18.01.2012 kohtuistungil vastu vaielnud ja selgitanud, et pankrotiavaldust ei esitatud maksuametiga maksuvaidluse jätkumise tõttu. Võlgniku esindaja väitel on Riigikohus seisukohal, et maksuvaidluse korral ei ole tegemist maksejõuetusega ning võlgnik on otsustanud maksuvaidlust mitte jätkata vaid võlgniku omaniku isiklikel põhjustel. Ajutine haldur ei ole 18.01.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja väidet ümber lükanud, kuid on jäänud siiski arvamusele, et võlgnik oleks võinud pankrotiavalduse esitada ka täitemenetluse ajal. Aruande kohaselt on suurem osa käimasolevaid täitemenetlusi algatatud 30.05.2011, pankrotiavaldus on esitatud 06.12.
Martin Krupp on kohtule 16.01.2012 esitanud OÜ CR ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 20 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: võlgniku esindajaga suhtlemine, päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungil viibimine. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 600 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 48,40 eurot, s.h sidekulud, koopiad, bürooteenus. Võlgniku esindaja 18.01.2012 kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmisega võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1 600 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmelt välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 1 600 eurot maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 528 eurot. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 48,40 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmelt OÜ Cavere Õigusbüroo kasuks välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Martin Krupp on ajutise halduri aruandes taotlenud OÜ CR dokumentide hoidjana juhatuse liikme MP’u määramist. Kohus leiab, et OÜ CR dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ CR seaduslikule esindajale juhatuse liikmele MP’ule (isikukood XXX). Viktor Brügel Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.