lg 3), välja arvatud A L riigi poolt menetluse ajaks määratud esindaja kulud, mis võetakse riigi kanda. Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on A L hagi JL vastu elatise väljamõistmiseks Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil
) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2 Kohtuasi 2-10-62272 Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes eestkostetava hageja huvidest ning hageja esindajate ja kostja ning tema esindaja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.
lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka
lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt
lg 2 viisteist päeva.
’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist
lg 1-3 sätestatud korras.
lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus peab vajalikuks eraldi märkida, et kuna hagejale A L on Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 21.02.2011 määrusega määratud riigi õigusabi, jäävad hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Seoses sellega peab kohus vajalikuks selgitada, et sisuliselt on kostjal juba kogunenud elatisraha võlgnevus perioodi 18.11.2009 kuni veebruar 2012 (kaasa arvatud) eest, mis tuleb tal tasuda hageja seaduslikule esindajale nagu ka edaspidine igakuine elatusraha käesoleva kohtulahendi tegemisele järgnevast kuust, arvestusega, et elatist tuleb tasuda üks kalendrikuu ette. 3 Kohtuasi 2-10-62272 Raivo Einula 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.