Kohtuasi 2-08-91744 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 6. märts 2012 Kohtuasja number 2-08-91774 Tsiviilasi Osaühing M

§ 168lg 3).

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused I. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-08-91774 - osaühingu M (registrikood XXX , aadress XXX Tallinnas) hagi mittetulundusühingu XXX(registrikood XXX, aadress XXX Tallinnas) vastu 93 382,32 € nõudes. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni kompromissiga lõpetada ning poolte eesmärgiks kompromissi sõlmimisel on lõpetada tsiviilasja nr 2-08-91774 esemeks olev vaidlus kompromissiga. 1. Kohtule 5.03.2012 edastatud kompromisslepingu kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud menetluse lõpetamises kohtuliku kompromissiga (

§ 41g3, § 2061g 2, § 430 alljärgnevatel tingimustel: 1.1.

MTÜ XXXtasub kompromissi määruse tegemisel OÜ-le M 120 000 €, (millest 100 000 € on põhivõlg ja ülejäänud täiendav võlg), MTÜ XXXeest on OÜ N kandnud nimetatud summa Harju Maakohtu deposiitkontole. 1.

1. OÜ M käesolevaga avaldab, et loobub käesoleva kompromissi kinnitamisel
2. veebruaril
3. a. esitatud määruskaebusest Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas 2-08-91774, millega asendati hagi tagamise abinõud. OÜ M palub kompromissi kinnitava määrusega ühtlasi jätta nimetatud määruskaebus läbi vaatamata. 1.
4. Kompromissi jõustumisel kantakse MTÜ XXX eest OÜ N poolt kohtu deposiitkontole deponeeritud raha OÜ M näidatud pangakontole nr. XXXXXXXXXXXX. 1.
5. OÜ M ja MTÜ XXX kinnitavad, et käesoleva kokkuleppe jõustumisest on lõppenud kõik OÜ M ja MTÜ XXX vahelised varalised või mittevaralised nõuded, sealhulgas kõik olemasolevad, võimalikud ja tulevikus tekkivad tsiviil-ja muud nõuded ja pretensioonid. Samuti puuduvad pooltel vastastikkused igasugused nõuded ja pretensioonid MTÜ XXX ja OÜ M liikmete, osanike ja juhatuse suhtes. OÜ M kinnitab, et ta ei ole mingeid nõudeid enne käesoleva kokkuleppe sõlmimist osaliselt ega tervikuna käsutanud ega võõrandanud, ega koormanud ning ühelgi kolmandal isikul ei ole tekkinud tsessioonist ega muust analoogilisest instrumendist käesolevas kokkuleppes käsitletud või seonduvate võimalike nõuetega mistahes õigusi MTÜ XXX suhtes. 1.
6. P-s 1.4 nimetatud kinnituste rikkumisel tasub rikkunud pool teisele poolele leppetrahvi 5000 € iga rikkumise eest eraldi. 2.

§ 150

lg 2 p 1 alusel palub hageja OÜ-le M tagastada pool tsiviilasjas nr 2-08-91774 esitatud hagi esitamisel tasutud riigilõivust, kandes nimetatud summa üle OÜ M arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. 3. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 430lg 1 ja 2 ping § 428 lg 1 p 4 paluvad pooled Harju Maakohtul kinnitada käesolev kompromiss ning lõpetada 3

§ 432ja § 457).

5. Pooled lühendavad kokkuleppel

§ 64

lg 2 alusel

§ 661lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale ühe

§ 430

lõigetest 1 ja 2 ning § 428 lõike 1 punktist 4 paluvad pooled Harju Maakohtul kompromiss kinnitada, kajastada kompromissi kinnitavas kohtumääruses kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-11-25896 menetlus. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. III. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. IV. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte huvidest ning nende heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. V. Kohus leiab, et hageja nõue saada tagasi pool esitatud hagilt tasutud riigilõivust on kooskõlas

§ 150lg 2 p 1.

Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 41 250 EEK 31.12.2008 oma kontolt nr XXXXXXXXXXXX rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072123, selgitus „Riigilõiv OÜ M hagiavalduselt). Arvestades kurssi 1€=15,6466 on hageja poolt tasutud riigilõivu suurus 2636,36 €, millest

§ 150lg 2 p 1 alusel on ta õigustatud tagasi saama poole, st 1318,18 €.

VI. Seonduvalt käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1.4 märgib kohus, et nagu nähtub kohtule esitatud maksekorraldusest, on OÜ N (registrikood XXX ) tasunud 22.02.2012 oma kontolt nr XXXXXXXXXXXX rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 120 000 € selgitusega „Kohtu deposiidi kanne MTÜ XXX eest tsiviilasjas nr 2-08-91774 hagi tagamise abinõu asendamiseks“). Seega on raha kohtu deposiitkontol olemas ja käesoleva määruse jõustumisel tuleb see hageja kontole kanda, vastavalt resolutsiooni p 1.1 ja 1.4. VII.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Ka

§ 661lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 4

§ 661

lg 2 viisteist päeva.

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 432

alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 28.02.2012 tegi kohus kostja poolt 20.01.2012 esitatud hagi tagamise ühe abinõu teisega asendamise taotluse alusel määruse, millega tühistas Harju Maakohtu 28.05.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-91774 määratud hagi tagamise abinõu, millega arestiti MTÜXXX(registrikood XXX) kuuluv garaaž 6 boksiga (ehitisregistri kood XXX) asukohaga Harjumaa, Tallinn, XXX ja garaaž 13 boksiga (ehitisregistri kood XXX ) asukohaga Harjumaa, Tallinn, XXX Osaühing M (registrikood XXX ) kasuks ning kanti käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge ehitisregistrisse. Sama määrusega asendati eelnimetatud hagi tagamise abinõu Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank MTÜXXX eest OÜ N poolt 22.02.2012 tasutud 120 000 (ükssada kakskümmend tuhat) euroga. Ühtlasi märkis määruses kohus, et kohtumääruse täitmiseks tuleb kostjal pöörduda ehitisregistrisse. 28.02.2012 esitas hageja viimatinimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse, kus palus kohtumäärus tühistada või alternatiivselt kohustada kostjat tasuma kohtu deposiiti suurem tagatis. Kohtule 5.03.2012 esitatud kompromisslepingu p 1.2 avaldab hageja, et ta loobub kompromissi kinnitamisel 28.02.2012 esitatud määruskaebusest ning palub poolte kompromissi kinnitavas kohtumäärusega jätta juba kohtule esitatud määruskaebus läbi vaatamata. Kooskõlas

§ § 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 644

lg 1 kohaselt apellant võib apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

§ 644

lg 3 kohaselt, apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

§ 644

lg 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse.

§ 659ja § 644 lg 4 koosmõjus lõpetab kohus esitatud määruskaebuse menetluse. 5