Obsah (5)

§ 127§ 6§ 620§ 626§ 95

2-07-47395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. märts 2011 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 1

) § 115. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Kahju hüvitamiseks peab äriühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et äriühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause kohaselt vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, äriühingu põhikirjast, osanike ja juhatuse otsustest ja võimalikest lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja

§ 6tulenev üldine hea usu põhimõtte järgmise kohustus.

Kuna juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut, siis juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena.

§ 620

lg 1 ja 2 sätestavad eelnimetatud sätetega sarnaselt nii lojaalsus-kui ka hoolsuskohustuse, samuti nõude täita oma kohustusi vastavalt oma teadmistele ja võimetele parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimist.

§ 626

lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida käsundi täitmiseks ei kasutanud. 21. Riigikohtu lahenditest 3-2-1-26-99 ja 3-2-1-24-02 tulenevalt on võla tasumise tõendamise kohustus võlgnikul ja kohustise täitmise üldisest mõttest tuleneb, et võlgnik võib ja peakski end varustama tõendiga täitmise kohta. Et võlgnik saaks oma kohustuse täitmist tõendada, on tal õigus nõuda võlausaldajalt kirjalikku tõendit kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta (

§ 95lg 1).

Kohus leiab, et olukorras, kus kostja sarnaselt käsundisaajaga oli kohustatud enda kui hageja juhatuse liikme ülesannete täitmisel tegutsema hageja suhtes kõrgendatult lojaalselt ja hoolikalt, oli kostja enda huvides kindlustada, et tal oleks juhatuse liikmena hagejalt saadu tagastamisel vormistatud selle kohta kõik vajalikud tõendid. 6 2-07-47395

1. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et temapoolset juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja käsundisaaja väljaandmiskohustuse täitmist tõendab piisavalt asjaolu, et hageja 2005 ja 2006 majandusaasta aruannete kohaselt ei nähtu hagejal rahaliste vahendite puudujääki. Kohtu hinnangul ei saa majandusaasta aruande andmetele vaidluses, kas võlgniku poolt on tsiviilõiguslik kohustus täidetud, omistada olulist tõenduslikku tähendust. Riigikohus on lahendis 3-2-1-98-07 märkinud (p 11), et kohustis ei teki tehingu dokumenteerimisest raamatupidamisregistrites. Analoogiliselt ei tõenda tehingu dokumenteerimine raamatupidamisregistrites ka kohustise lõppemist. Kuigi kohus nõustub täielikult Raamatupidamise Toimkonna seisukohaga, et bilansikirje „raha“ peab kajastama reaalset raha kassas või pangakontol, ei saa sellest vältimatult järeldada, et hageja uus juhatus oli seisuga 31.12.2006 summa 7666 915 krooni kassas ja pangakontol reaalselt üle lugenud ja kinnitanud selle kassa faktilist seisu. Kohus leiab, et summa 1900 319 krooni kassas on vaadeldav bilansis hageja reaalse rahana ka siis kui ta asub füüsiliselt ajutiselt väljaspool hageja valdust ja on hageja finantsvaraks senikaua kuni hageja kaotab õiguse sellest tulenevatele rahavoogudele.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud hageja juhatuse liikmena ÄS § 187 lg 2 ja

§ 626lg 1 tuleneva hoolsuskohustuse ja väljaandmiskohustuse, mistõttu kohus rahuldab hagi. . Menetluskulude jaotus 24. Ts

MS § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, samuti hüvitab see pool teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viktor Brügel kohtunik 7