2-11-16283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kl 14:00 Tsiviilasja number 2-11-16283 Tsiviilasi KR hagi VJ vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KR (IK XXX, elukoht XXX Kostja: VJ(IK XXX, elukoht: XXX). Kohtuistungi toimumisaeg Kohtuistungil osalenud isikud
- jaanuar 2012.a Hageja KR, Kostja VJ RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista VJ´ilt igakuine elatis tütrele KR´ile (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 100 (ükssada) eurot alates 01.09.2010.a kuni KR´i poolt keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui XXX.a.
- VJ´i poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused KR (edaspidi hageja) esitas 14.04.2011.a Harju Maakohtule hagi VJ(edaspidi kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja 19-aastane ja jätkab keskhariduse omandamist TT. Hageja on sündinud kostja ja PR kooselust XXX.a. Kostja lahkus pere juurest kui hageja oli 1
(3)2-11-16283 8-aastane. Kostja on pärast ärakolimist täitnud vanema ülalpidamiskohustust ebapiisavalt ja ebaregulaarselt, makstes lapsele elatist kostjale sobival ajal ja sobivas suuruses. Alates 2010.a algusest kostja hagejale ülalpidamist andnud ei ole ja kõik hageja ülalpidamise ja kasvamisega seotud kulud on kandnud hageja ema. Hageja oli tervisliku seisundi tõttu sunnitud katkestama õpingud gümnaasiumis. Alates 01.09.2010.a omandab hageja keskharidust TT rätsep-stilisti erialal. Eelnimetatud erialal õppimine eeldab kohustust soetada õppetöödeks vajalikud kangad, õmblustarvikud jmt. Hageja vajadused kuus on 343,10 eurot, millest eluasemekulud on 78,24 eurot, kulutused toidule 95 eurot, sidelukud 19,15 eurot, kulutused tervishoiule 17 eurot, kulutused hügieenitarvetele 22 eurot, kulutused transpordile 6,71 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused õppematerjalidele 20 eurot ning muud vältimatud kulud 25 eurot. Hageja ema keskmine brutotöötasu suurus kuus on 619,94 eurot. Hagejale ei ole teada kostja töötasu suurus, kuid hagejale teadaolevalt kostja töötab ja saab pensioni. Kostjale kuulub sõiduauto ja ta on uue elukaaslase nimele ehitanud elamu kinnistule, mille asukoht on XXX. Hageja taotleb kostjalt igakuist elatist alates 01.09.2010.a summas 159 eurot. Kostja vastus Kostja esitas 02.06.2011.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja sissetulek ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Kostja ainukene sissetulek on töövõimetuspension 141,37 eurot. Menetluse käik 12.04.2011.a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamise korras elatise väljamõistmiseks. Hagi tagamise korras kohustas kohus kostjat alates 12.04.2011.a kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni tasuma hagejale elatist summas 139 eurot kuus. 19.09.2011.a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt leppisid kokku elatises 100 eurot kuus. 19.09.2011.a määrusega kinnitas kohus poolte kompromissi, mille kohaselt kostja kohustub maksma hagejale elatist summas 100 eurot kuni keskhariduse omandamiseni. 23.09.2011.a esitas hageja kohtule määruskaebuse, mille kohaselt on kohus jätnud lahendamata hageja hagiavalduses esitatud taotluse igakuise elatise väljamõistmiseks alates 01.09.2010.a, st hetkest mil hageja asus õppima TT. Hageja märgib, et tulenevalt kohtuistungil arutatud kompromissi tingimustest nõustus ta igakuise elatise summat vähendama 100 euroni tingimusel, et kostja tasub elatise tagasiulatuvalt alates 01.09.2010.a. 23.11.2011.a määrusega rahuldas kohus hageja määruskaebuse, tühistas Harju Maakohtu 19.09.2011.a määruse ning jätkas tsiviilasja menetlust. 11.01.2012.a toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde, kuid oli nõus elatise summat vähendama 100 euroni kuus. Hageja soovib elatist tagasiulatuvalt alates 01.09.2010.a. Kostja jäi esitatud vastuväidete juurde, mille kohaselt on kostja nõus maksma 70 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 2
(3)2-11-16283 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist summas 100 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 01.09.2010.a. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ning on nõus maksma elatist 70 eurot kuus. Kostja ei ole nõus maksma elatist tagasiulatuvalt, kuna on endiselt töövõimetu 50%. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval juhul on hageja vähendanud oma nõuet ning palub välja mõista elatis summas 100 eurot kuus alates 01.09.2010.a. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja poolt hagejale tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid. Viktor Brügel Kohtunik 3
(3)