hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 21.10.2010 esitas Intrum Justitia Debt Finance AG Harju Maakohtule hagi V V vastu võlgnevuse, kokku summas 7500 krooni, nõudes. 01.11.2010 määrusega saadeti hagi läbivaatamiseks kohtualluvuse korras Viru Maakohtule. Hagiavalduses esitatud asjaolud Ferratum Estonia OÜ (reg.-kood 11240701) ja kostja V V sõlmisid 07.06.2007 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu maksetähtajaga 07.07.2007 ning kostjal oli kohustus laen tagasi maksta tähtaegselt. Ferratum Estonia OÜ on nõuete loovutamise lepinguga loovutanud nõude Intrum Justitia Debt Finance AG-le. Seega on hagejaks Intrum Justitia Debt Finance AG. Kuna kostja ei tasunud oma nõuet tähtajaks, edastas hageja kostjale 24.07.2007 meeldetuletuskirja. Kostja oma võlgnevust vabatahtlikult tasuma ei asunud, mistõttu andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-ile. Kostja kohtuväliselt võlgnevust tasunud ei ole. Seega on kostja oma kohustuste täitmisel viivituses ning võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev lepingus kokkulepitud viivis 0,25% päevas. Hagi esitamisel esineb kostjal viivisvõlgnevus summas 3750 krooni (alates 08.07.2007). Hageja on teinud endast oleneva vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt, kuid kostja ei ole kohustust hageja ees täitnud. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja nii põhivõla 3750 krooni kui ka viivise summas 3750 krooni kostjalt väljamõistmist. Hageja tugineb nõude õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8; 9 lg 1; 76 lg 1; 82 lg 1 ja § 396 lg 1 sätestatule. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda ja hageja kulud (hageja tasutud riigilõiv) kostjalt välja mõista. Hagi tõendamiseks on avaldusele lisatud kirjalikud tõendid – võlgniku laenutaotlus, laenu ülekandekorraldus, laenulepingu üldtingimused, meeldetuletuskiri, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldus hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1000 krooni. II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega hagiavalduses esitatud nõudele vastuväiteid esitanud. 2 III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja registrijärgsele elukoha aadressile (xxxx, samuti kostja poolt xxxx registreeritud aadressile) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates; välismaale kättetoimetamisel - 28 päeva jooksul. Hagimaterjalid on kohtule korduvalt tagastatud, mistõttu on hageja ja kohtu poolt tehtud kostja aadressi tuvastamiseks päringuid erinevatele asutustele. 24.10.2011 rahuldas kohus hageja taotluse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, saates samal ajal hagimaterjalid veelkord välja kostja elukoha aadressile – xxxx. Kostja on hagimaterjalid viimatinimetatud aadressil isiklikult allkirja vastu kätte saanud 10.11.2011. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 24.11.2011.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse, et juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tähtaegseks tagastamiseks täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja laenuandjana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3 Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses märgitud võlgnevuse 479.34 eurot (7500 krooni) ulatuses, millest põhinõue moodustab summas 239.67 eurot (3750 krooni) ja viivisvõlgnevus - 239.67 eurot. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja esitatud menetluskulude taotluses on kuluna märgitud hageja poolt kostja vastu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni (63.91 eurot) (maksekorraldus nr 20144, 21.10.2010). Samuti on hageja tasunud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasuna 13.10.2011 riigilõivu 6.39 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud seega 6.39 + 63.91 = 70.30 eurot, milline kulu kuulub tagaseljaotsuse tegemisel kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.