lg 1 eeldavad üksnes kinnistu kahjustumise tõenäolist ohtu, siis AÕS § 144 lg 2 järgi on nõutav tegeliku kahjustumise toimumine. Seega peab hageja igal juhul tõendama vähemalt asjaolu, et hageja kinnistule on tekkinud tõenäoline kahjustumise oht. Hageja on selgitanud, et kahulikud mõjutused hageja kinnistule tulenevad sellest, et hageja kinnistu pinnas surub müüri eest ära, müür võib variseda ja viia kaasa pinnase ning see võib kahjustada maja konstruktsioone, eelkõige vundamenti. Hageja väitel on kahjulikuks mõjutuseks ka see, et vee äravoolu ei ole. Kohus leiab, et teatud juhtudel võib vee loomuliku äravoolu takistamine kujutada endast kahjulikku mõjutust AÕS §
mõttes, kui see toob või võib kaasa tuua mingi negatiivse tagajärje, näiteks kinnistu ebaloomuliku niiskumise. Ka pinnase süvendamine võib kujutada endast kahjulikku mõjutust AÕS §
Hageja on esitanud tõendina kahjuliku mõjude kohta fotod müürist ja kinnistutest. Kohus leiab, et fotodelt ei nähtu, et kostja oleks taksitanud sadevee äravoolu selliselt, et see oleks kaasa toonud või võiks tuua negatiivse tagajärje hagejale. Fotodelt ei nähtu ka seda, et esineks varinguoht pinnase süvendamise tõttu. Fotodel kujutatud olukorra alusel ei ole põhjust eeldada, et hageja kinnistul tekiks selline kogus sadevett, et see ei saaks kinnistult ära valguda maapinda või et esineks hageja kinnistu ebaloomulik niiskumine. Samuti ei ole põhjust eeldada, et kinnistute kõrguste vahe oleks nii suur või müür nii nõrk, et esineks varingu oht. Pigem võib teha järelduse, et kinnistu kõrguste vahe ei ole märkimisväärne. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja kinnistule on tekkinud tõenäoline kahjustumise oht. Täiendavalt märgib kohus, et tõendamata on ka hageja väide, et rajatis on püstitatud ebaseaduslikult. Aprillis 2005 kehtinud ehitusseaduse § 16 lg 1 p1 sätestas, et kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.10.2009 otsusest nähtub, et müür on rajatud enne aprillis 2005, müür ei kujuta endast piirirajatist ning et müüri pindala on väiksem kui 20 m2. Seega ei olnud hagejal müüri rajamiseks vaja linna kooskõlastust. Müüri püstitamise osas ei ole asjakohane võimalik kehtiv detailplaneering või ehitusluba, sest nimetatud haldusaktid ei olnud vajalikud müüri püstitamiseks ning nimetatud aktidel puuduks pädevus müüri ehitamist keelata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.