2-05-13500/17

Tsiviilasi nr.2-05-13500 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-13500 Tsiviilasi AK hagi RR vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 174 000 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja RR(isikukood XXX elukoht XXX) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 01.06.2011 RESOLUTSIOON Rahuldada AK hagi RR vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista RR põhivõlg 3694,09 eurot ja kõrvalnõuded 3694,09 eurot, kokku 7388,19 eurot AK kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja esitas kohtule ai, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 57 800 krooni, intress kuni 12.07.2000 eest summas 7904 krooni ja viivis alates 13.07.2000 kuni 108 296 krooni hagi täpsustamise aja seisuga. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.11.1999 laenulepingu nr 22, millega hageja laenas kostjale 36 000 krooni, raha kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga. Laenu tagastamise tähtaeg oli 21.12.1999, pooled leppisid kokku intressis 6 % kuus. Pooled sõlmisid 09.12.1999 laenulepingu nr 25 millega hageja laenas kostjale 40 000 krooni, raha kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga. Laenu tagastamise tähtaeg oli 21.12.1999, pooled leppisid kokku intressis 6 % kuus. Hageja sõlmis kostjaga 12.05.2000 laenulepingu nr 12, millega hageja laenas kostjale 41 000 krooni, raha kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga. Laenu tagastamise tähtaeg oli 12.07.2000, pooled leppisid kokku intressis 6 % kuus. Pooled on kokku leppindu viivises 1 % võlgnetavast summast päevas. Poolte vahel oli sõlmitud koostööleping, kuid sellega ei vabastatud kostjat laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Poolte vahel ei ole kunagi olnud laenusuhet. Pooli sidusid ühised ettevõtmised, mille raames sõlmiti 30.11.1999 a koostööprojekt. Koostöö eesmärgiks oli erastada füüsiliste isikute kaudu riigi metsamaad ja need hiljem realiseerida, jaotada tehingupartnerite vahel kasum ja kahjum. Poolte ülesandeks oli leida sobivad isikud ja aidata neil vormistada end füüsilisest isikust ettevõtjateks, toetada neid erastamise asjaajamisel ning ka finantseerida erastamistehinguid. Hageja nõudis koostööprojekti raames kostjalt laenulepingu sõlmimist, ähvardades omapoolsetest investeeringutest vastasel juhul taganeda. Kostja arvates oli tegu väljapressimisega, kuid pooled olid koostöösse juba panustanud ning selle jätkumiseks allkirjastas kostja laenulepingu. Hageja ei ole tõendanud, et oleks raha kostjale üle kandnud ning ka ülekande tegemine ei tõenda laenusuhte olemasolu. Hageja on väljastanud kostjale omakäeliselt allkirjastatud dokumendi, milles väidab, et on saanud tagasi 59 200 krooni koostöölepingu raames. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud kostja vastu laenu tagastamise nõude. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud laenuleping. Asja lahendamiseks tuleb eelkõige välja selgitada, millise lepinguga on poolte vahel tegemist, kas raha on kostjale üle antud laenulepingu või koostöölepingu alusel ning kas koostööleping välistab laenusuhte. Kohtule esitatud laenulepingutest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 21.11.1999 laenulepingu nr 22, millega hageja laenas kostjale 36 000 krooni, raha kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga 25.11.

1. Laenu tagastamise tähtaeg oli 21.12.1999, pooled leppisid kokku intressis 6 % kuus. Pooled sõlmisid 09.12.1999 laenulepingu nr 25 millega hageja laenas kostjale 40 000 krooni, raha kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga. Laenu tagastamise tähtaeg oli 21.12.1999, pooled leppisid kokku intressis 6 % kuus. Hageja sõlmis kostjaga 12.05.2000 laenulepingu nr 12, millega hageja laenas kostjale 41 000 krooni, raha kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga. Laenu tagastamise tähtaeg oli 12.07.2000, pooled leppisid kokku intressis 6 % kuus. Pooled on kokku leppindu viivises 1 % võlgnetavast summast päevas. Hageja on 17.06.2005 esitanud kostjale märgukirja, milles on nõudnud kohustuse täitmist ja andunud selleks täiendava tähtaja. Tegemist on lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsKS § 272 lg 1 mõttes laenulepinguga, mis on kehtiv, sest raha on üle antud. Kohtule esitatud 30.11.1999 koostöölepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud, et tegutsevad koos riigi metsamaa erastamisel. Kohus leiab, et tegemist on lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsKS § 438 lg 1 mõttes ühises tegutsemise lepinguga. Tunnistaja TV ütlustest nähtub, et hageja, kostja ja tunnistaja tegutsesid koos ja nende eesmärgiks oli riigi metsamaa erastamine füüsilisest isikutest ettevõtjate kaudu, kusjuures koostöölepingu poolte põhilisteks kohustusteks oli sobivate isikute leidnime, nende abistamine asjaajamisel ja erastamise finantseerimine. Kohus asub seisukohale, et koostöölepingut ja laenulepinguid tuleb nende sisu tõlgendamisel vaadelda kui ühtse majandusliku eesmärgiga seotud lepinguid. Tunnistaja ütlustest selgus kas, et hageja osales koostöölepingus eelkõige just finantseerijana. Kohus leiab, et ühine tegutsemine ei välista koostöölepingule lisaks laenusuhete olemasolu. Hageja poolt allkirjastatud kinnitus koostöölepingu alusel raha kättesaamise kohta kinnitab kohtu arvamust, et hageja finantseeris koostöölepingut ning lepingu raames raha üleandmine vormistati laenulepingutena. TSk § 173 lg 1 järgi tuli kohustus täita nõuetekohasel viisil. Pooled on laenulepingus kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas. Kostja on laenu tagastanud üksnes osaliselt ja seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 57 800 krooni e 3694,09 eurot. TsK § 191 lg 1 järgi võisid pooled kokku leppida viivise kohustuses. Pooled on lepingus kokku leppinud viivises 1 % tasumata makselt päevas. Pooled on kokku leppinud intressi 6 % aastas tasumises. Kostjalt tuleb seega välja mõista ka intress hageja poolt näidatud määras st kuni lepingu lõppemiseni 12.07.2000 summas 7904 krooni. Hageja on arvestanud viivist nii tasumata intressilt kui ka põhinõudelt alates 12.07.
2. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et tsiviilkoodeksis ei ole otsest keeldu nõuda intressilt viivist, on selline nõue hea usu põhimõtte vastane. Hea usu põhimõtte vastane on ka hageja nõue põhivõlga ületavate kõrvalnõuete sissenõudmiseks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress ja viivis kogusummas 57 800 krooni e 3694,09 eurot. TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude kindlaksmääramise taotlus otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik