Obsah (5)

§ 67§ 63§ 41§ 45§ 651

3-11-735 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2012, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-7

) § 41 lg 1 ning põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 51 tagatud õigusi, kuna ei vastanud tema pöördumistele vähemusrahvuse keeles. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidlustab esitatud kaebuse. 6.1 Vastutaja kinnitusel viis distsiplinaarmenetluse rikkumise läbi Viru Vangla inspektorkontaktisik R. Lembinen-Jefremova. Kaebajat teavitati 04.2011 menetluse alustamisest ning talle anti võimalus selgituse andmiseks. Vastustaja väidab, et menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 19.01.2011 distsiplinaarmenetluse protokolli. Karistuse määramisel arvestas vastustaja rikkumise raskusega, kaebaja varasema käitumisega ning eesmärgiga mõjutada kaebajat õiguskuulekalt käituma. 6.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kambris oli külm. Vanglas kasutusel olev kartserisavorm koosneb linasest riidest lühikeste käistega särgist. Vastustaja sõnul võib vangla poolt tagatud tavavormiga võrreldes kartsavorm olla küll olla mõnevõrra õhemast materjalist, kuid kinnipeetavad ei külmeta nendes riietes kartseris olles, sest kartseri temperatuur vastab kehtestatud normidele. 6.3 Vastustaja leiab, et kaebaja õlgadel olev rätik takistas kinnipeetava visuaalset vaatlust ning vanglaametniku korraldus võtta õlgadelt rätik ära on täiesti põhjendatud ja seaduslik korraldus. Samuti ei ole kaebaja kartseris viibides pöördunud kontakt-isiku poole pretensiooniga, et kartseris on külm. 6.4 Vastustaja väidab, et kaebaja pöördumisele antud eestikeelsed vastused on kooskõlas PSga § 52, keeleseaduse § 3 lg-ga 1 ja haldusmenetluse seaduse § de-ga 20 ja
2. 6.5 Vastustaja kinnitusel loetakse vanglaametniku seaduslikule korraldustele allumata jätmine raskeks distsipliinirikkumiseks, sest näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist vanglaametnikusse, samuti ohustab vangla sisekorda ning seab otseselt ohtu vangla üldse julgeoleku. Vastustaja leiab, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne tema poolt toime pandud rikkumisega. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 2 3-11-735 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
3. 28.01.2011 käskkirjaga nr. 6-3/183-D karistati kaebajat 15-ks ööpäevaks kartserise paigutamisega, kuna ta 01.01.2011 hommikuise loenduse ajal ei allunud vanglaametniku korraldusele võtta maha õlgadele asetatud rätik ja lõpetada vastu ust tagumine. Kaebaja leiab, et 28.01.2011 käskkiri nr. 6-3/183-D ei ole proportsionaalne tema poolt toime pandud rikkumisega ning taotleb kä’skkirja tühistamist. Seega peab kohus tuvastama, et kaebaja karistamine Viru Vangla 28.01.2011 käskkirjaga nr. 6-3/183-D on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud rikkumisega. 8.

§ 67

lg 1 ja 2 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid.

1. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et 01.01.2011 Viru Vangla P-hoones sektoris P-2 hommikuse loenduse ajal ei allunud kinnipeetav K.K valvur K. Lehismetsa´a korraldustele võtta maha õlgadele pandud rätik ja lõpetada vastu ust tagumine. Riigikohtupraktikast (lahend nr. 3-3-1-103-06) tuleneb, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg 2 kohaselt haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, haldusakti adressaat, või seda ei ole andnud pädev haldusorgan, või kui see kohustab toime panema õigusrikkumist, aga samuti sellest ei nähtu kinnipeetava õigused ja kohustused, samuti juhul kui kohustused on vastukäivad või korraldust ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohus on seisukohal, et 01.01.2011 vanglaametnik K. Lehismetsa´a poolt tehtud korraldus võtta maha õlgadele pandud rätik ja lõpetada vastu ust tagumine ei vasta HMS § 63 lg-s 2 kirjeldatud tühise haldusakti tunnustele.
2. Vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 7.6 kontrollib loendust teostav vanglaametnik visuaalselt kinni peetavate isikute füüsilist seisundit, kambri ja kambrisisustuse tehnilist olukorda. Kohus nõustub vastustaja väitega, et kaebaja poolt rätiku õlgadel kandmine võib takistada kinnipeetava visuaalset kontrolli. Samuti Viru Vangla kodukorra punkti 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi keha kõrval vanglaametnikule nähtaval kohal ning seisma oma korrastatud voodi juures või vanglaametniku korraldusel mujal. Kaebaja aga seda ei teinud ning tagus vastu ust. Tuginedes Viru Vangla kodukorra punktidele 7.3 ning 7.6, leiab kohus, et vanglaametnik K. Lehismetsa poolt 01.01.2011 tehtud korraldus võtta maha õlgadele asetatud rätik ja lõpetada vastu ust tagumine, on seaduslik ning vangistusseaduse Viru Vangla kodukorraga kooskõlas. 3 3-11-735
3. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebaja ei täitnud hommikuse loenduse ajal Viru Vangla kodukorra punktidest 7.3, 7.6, 8.1.1 ja Vang 67 lgde-st 1, 2 tulenevaid kohustusi ning ignoreeris vanglaametniku seaduslikke korraldusi. Seoses toimepandud rikkumisega alustas vangla distsiplinaarmenetlust. Vastavalt

§ 63

lg-le 1 käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

§ 63

lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Tuvastatud on asjaolu, et kaebaja jättis hommikusel loendusel täitmata kinnipeetava kohustused. Kaebajat on tutvustatud

ja Viru Vangla kodukorrast tulenevatest kohustustest. Seega eelpoolnimetatud kohustuste täitmata jätmine oli tahtlik tegu. Õige on vastustaja väide, et loendused toimuvad vanglas igapäevaselt ning vanglas viibivad kinnipeetavad teavad hästi oma kohustusi loenduse ajal. Isegi sellisel juhul, kui kinnipeetava käitumine loenduse ajal on vastuolus Viru Vangla kodukorraga, annab kambrisse sisenenud valvur kinnipeetavale kohe sellest teada ning kutsub ta korrale. Nii toimis ka vanglaametnik K. Lehismetsa kinnipeetava K.K´i suhtes, kuid vaatamata sellele jätkas kaebaja distsipliinirikkumist. 12.

§ 63

lg 1 punkti 4 kohaselt õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, muu hulgas ka kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Üheks vangistuse täideviimise eesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine, mis tähendab kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale. Vastustaja poolt kohtule esitatud väljavõttest on võimalik näha kõik ajavahemikul alates 28.11.2008 kuni 02.05.11 K.K´i poolt sooritatud distsipliinirikkumisi. Selle ajavahemiku jooksul sooritas kaebaja 78 distsipliinirikkumist ning neist 24 korda ei allunud ta vanglaametnike korraldustele või takistas vanglaametnikke tööülesannete täitmisel. Sellest tuleneb, et K.K on krooniline distsipliini rikkuja, kes pidevalt eirab vanglaametnike korraldusi. Arvestades kaebaja poolt toimepandud vangla distsipliinirikkumise raskust, tema eelnevat käitumist vangistuse täideviimise ajal ning vangistuse täideviimise eesmärke, on kohus seisukohal, et Viru Vangla poolt 28.01.2011 käskkirjaga nr. 6-3/183-D K.K´ile määratud karistus 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine, on tema toimepandud rikkumisega proportsionaalne. Seoses käskkirja nr. 6-3/183-D välja andmisega ei tuvastatud kohtu poolt käskkirja tühisuse või õigusvastasuse tunnuseid. 13. Kaebaja väidab, et 01.01.2011 oli õhutemperatuur kartseris nr. 1273 normist madalam, vanglariietus ei vastanud nõuetele ning seetõttu oli tal külm ja ebamugav kartseris olla. Kaebaja leiab, et tema hoidmine kartseris suveriietuses oli

§ 41

lg-ga 1 vastuolus ja tema inimväärikust alandav.

§ 45

lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kaebaja kandis 01.01.2011 kartseriosakonnas kambris nr.1273 kartserikaristust. 4 3-11-735

§ 651

lg-st 1 tulenevalt peab kartser vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vastavalt

1. jaanuari
2. a nr 38 Vabariigi Valitsuse määruse punktile 7, millega kinnitati eluruumidele esitatavad nõuded, peab õhu temperatuur eluruumis looma inimesele hubase soojatunde ning tagama tervisliku ja nõuetekohase sisekliima. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Tuginedes vastustaja poolt esitatud 24.01.2011 kambris nr. 1273 sisetemperatuuri mõõtmise näidule (+20,0; +21,6; +22,1 °C) ja asjaolule, et Viru Vanglasse on paigaldatud sisetemperatuuri hoidmise automaatne süsteem, siis ei ole võimalik, et 01.01.2011 kambri nr. 1273 õhu temperatuur oli 18 °C madalam. Samuti selgus, et kaebaja, olles kambris nr.1273 ei kaevanud külma peale inspektor-kontaktisikule ei suuliselt ega kirjalikult. Sellest tulenevalt ei saa kohus nõustuda kaebaja väitega, et kartserivormi ja madala temperatuuri tõttu sai ta külma.
3. Kaebaja väidab, et Viru Vangla rikkus tema PS §-ga 51 tagatud õigusi, kuna ei vastanud tema pöördumistele vene keeles. Vastavalt PS §-le 51 on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Tartu Halduskohus otsuses nr. 3-08-2473 leidis, et ei piisa sellest, kui vähemalt pooled elanikest kuuluvad vähemuste hulka, vajalik on püsivate sidemete ja kodakondsuse olemasolu. Seetõttu ei vasta Ida-Virumaa omavalitsused valdavalt põhiseaduse § 51 kriteeriumile. Seega ei anna põhiseaduse §-le 51 kaebajale õigust pöörduda vähemusrahvuse keeles Eesti Vabariigi riigiasutuse poole ja saada neilt vastuseid vene keeles. Kohtul teadaolevalt osutab vastustaja kinnipeetavatele dokumentide venekeelset tõlget inspektor-kontaktisiku kaudu. Inspektor-kontaktisik tõlgib eestikeelsed dokumendid vene keelde suuliselt, et eesti keelt mitteoskav kinnipeetav saaks dokumendi sisust aru ning kaitsta oma õigusi. Tõlke sooritamiseks peab kinnipeetav pöörduma inspektor-kontaktisiku poole. Kohus leiab, et kui vastustaja võimaldab kinnipeetavatele dokumentide tõlkimise võimalust, siis ei ole kuidagimoodi kaebaja õigusi rikutud.
4. Lähtudes eeltoodust jätab kohus K.K´i kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Mare Krull kohtunik 5