← Eesti

2-11-45759/23

Obsah (6)§ 172§ 1771§ 179§ 168§ 171§ 1721

2-11-45759 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-45759 Otsuse kuupäev Rakvere, 20. veebruar 2012.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi T K’i h

§-st 1771 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 tühine. Osanike koosolekul otsustatu on vastuolus ka kostja põhikirjaga ja kostja osanike vahel algselt kokkulepituga (põhikirjaväliste kokkulepetega) ja on seetõttu ka kehtetu TsÜS § 38 lg 1 alusel. 2

(8)2-11-45759 7. Osanike koosoleku seaduslikkuse eelduseks on osanikele koosolekust nõuetekohane teatamine.

§ 172

lg 1 väljendub õiguse kuritarvitamise tõkestamise põhimõte, sest koosoleku kokkukutsumise teate teadlikku saatmist aadressil, kust osanik seda tõenäoliselt ja ühingule teadaolevalt kätte ei saa, võib TsÜS § 138 lg 2 kohaselt pidada õiguse kuritarvitamiseks osaühingu poolt. Kostja juhatuse liikmed H V ja J V olid teadlikud Soome äriühingu pankrotimenetlusest ja sellest, et äriühingu seaduslikuks esindajaks pankrotimenetluses on pankrotihaldur Tommi Kemppi. Pankrotihaldur oli osanike koosoleku eelselt H V’ga telefonitsi vestelnud. Metallipuristamo K.S Laakonen OY aadressile 05800 Hyvinkää, Soome Vabariik, osanike koosoleku teadet ei ole saadetud Ei ole saadetud vastavat teadet ka tema pankrotihaldurile, mida kinnitab Tommi Kemmpi. oma 11.07.2011.a e-kirjas hagejale. Tommi Kemmpi on kinnitanud, et oleks 27.06.2011.a koosolekul dividendide jaotamise vastu hääletanud 8. Hageja leidis, et osanike 27.06.2011.a koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ning nimetatud koosolekul vastuvõetud otsused on vastavalt

§ 1771lg 1 ja Ts

ÜS § 38 lg 2 tühised. Hagejale on viidatud otsuse tühisuse tuvastamine äärmiselt oluline, kuna nädal peale nimetatud otsuse vastuvõtmist läks kostja juhatuse liige J V SEB Panga kontorisse Rakveres ja kandis kostja arveldusarvelt üle OÜ Sann-Baldic ja J V arveldusarvetele dividendidena 19 269.77 eurot. Kostja juhatuse koosoleku protokollile oli finantsoperatsioonide tegemise õigus ainult hagejal ja H V`l, seega oli raha väljakandmine kostja arveldusarvelt J V poolt juba iseenesest ebaseaduslik. Lisaks J V ei ole kostja osanik, mistõttu on mõistetamatu dividendide maksmine tema arveldusarvele.

  1. Kui kohus peaks mingil põhjusel jõudma järeldusele, et 27.06.2011.a osanike koosoleku kasumijaotuse otsuses tühisuse aluseid ei esine, asub hageja alternatiivselt seisukohale et nimetatud otsus on kehtetu. Poolte ühine tahe kostja asutamisel oli luua ettevõte, mis haldab ja renoveerib Xxxx asuvat kinnistut ja kostja eesmärgiks ei ole kasumi teenimine osanikele. Nimetatud seisukohta kinnitab samuti asjaolu, et kostja asutamisel sõlmiti kostja ja AS Elmet Rakvere vahel rendileping äärmiselt soodsatel tingimustel kostja jaoks. Ka praegu ületab AS Elmet Rakvere poolt makstav rendisumma piirkonna keskmist. Arvestades, et kostja ja AS Elmet Rakvere osanikud olid valdavalt samad isikud, on ilmne, et kõrge rendihind lepiti kokku seetõttu, et kostjal oleksid piisavad vahendid remonditööde teostamiseks, ning mitte seetõttu, et kasumit ühest ettevõttest teise liigutada.
  2. Dividendide jaotamise otsustamisel osanikud läksid vastuollu ettevõtte põhikirjaga ja algselt osanike vahel kokku lepituga. Hageja leiab, et nii põhikirjas kokkulepitu kui ka osanike põhikirjavälised kokkulepped on ühesuguse juriidilise jõuga ja mõjutavad osanikke ja ettevõtet samalaadselt. Eelkõige tekitavad osanike vahelised kokkulepped osanikel kohustuse kokku lepitul viisil käituda. Põhikirja punkti 2 kohaselt on kostja tegevusaladeks kinnisvara haldamine ning kinnisvaara rentimise –ja hooldusteenused.
  3. Hageja palus vastavalt

§ 1771lg 1, § 178 lg 1, lg 3, Ts

ÜS § 38 lg 1, lg 2, § 138 lg 2 tuvastada OÜ Fredutis R 27.06.2011.a osanike koosoleku otsuste tühisus koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu või, alternatiivselt, tunnistada otsus, millega otsustati jaotada dividendideks OÜ Fredutis R 2010 majandusaasta -ja eelmiste perioodide jaotamata kasumiosa kogusummas 38 347.eurot, kehtetuks. 3

(8)2-11-45759 KOSTJA VASTUVÄITED
  2. novembril 2011.a esitatud vastuses kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et kostja põhitegevuseks ja eesmärgiks on Xxxx, kinnistu haldamine ja sellel asuva tööstushoone AS-ile Elmet Rakvere väljaüürimine. Vastuse kohaselt on ebaõiged hageja väited väidetavate kokkulepete kohta kostjaks oleva äriühingu asutamisel, rendilepingu tingimuste, rendi ja selle kasutamise ning kasumi mitteteenimise kohta. Ebaõige, paljasõnaline ning täielikult tähtsusetu käesoleva asja kontekstis on hageja väide selle kohta, milles väidetavalt lepiti kokku äriühingu asutamisel. Samadel põhjustel tuleb jätta tähelepanuta, et kostjale kuuluva hoone, asukohaga Xxxx, rent ületas ja ka ületab hetkel piirkonna keskmist. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata hageja väide selle kohta, et kostja teised juhatuse liikmed J ja H V on vastu vaielnud remonditööde tegemisele. Omanikud on varasematel aastatel investeerinud hoone renoveerimisse sadu tuhandeid kroone. Renoveerimistööde teostamist juhatas just hageja, kuid omanikel ei ole õnnestunud saada mingeid tõendeid selle kohta, kas raha oli kulutatud ka otstarbekohaselt. Hageja ise ettevõtte tegevjuhina ega osanikuna pole algatanud mingeid tõsiseltvõetavaid arutelusid hoone remonditööde teostamiseks. Juhul, kui hageja oleks selles äris ise hoolsam ja täidaks oma kohustusi vajalikul määral ning juhiks rahalisi kulusid otstarbekalt, oleks ka hoone palju paremas seisukorras. Hageja on nii kostja tegevjuht kui ka kostjale kuuluvas hoones tegutseva rentniku Elmet Rakvere AS-i juhataja ja suuromanik. Hageja tegelikuks eesmärgiks on olnud Elmet Rakvere AS-ile kostja arvelt soodsate tegutsemistingimuste loomine.
  3. Osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadeti ka koosolekul mitteosalenud osaniku Soome äriühingu Metallipuristamo K.S Laakkonen OY juriidilisel aadressil. Puudus igasugune õiguslik alus teate saatmiseks selle äriühingu väidetavale pankrotihaldurile, kuna andmed ettevõtte pankrotimenetlusest äriregistrist ei nähtu. Samuti puudub võimalus aru saada, millises ulatuses vastavalt Soome Vabariigis kehtivale seadusandlusele kuulub pankrotihaldur Tommi Kemppi`le tegelikult ettevõtte esindamise õigus.
  4. Ka hageja kui juhatuse liikme kohustuseks oli jälgida osanike koosoleku kokkukutsumisel, et kõik osanikud oleksid koosolekule nõuetekohaselt kutsutud. Kui hageja teadis, et Metallipuristamo K.S Laakkonen OY väidetav pankrotihaldur Tommi Kemppi ei olnud osanike koosolekust teadlik, pidi tema selle lünga täitma ja kutse saatma. HAGEJA SEISUKOHT
  6. detsembril 2011a esitatud seisukohas teatas hageja täiendavalt, et osanike algsed kokkulepped ei ole ebaõiged, paljasõnalised ning täielikult tähtsusetud, nagu seda väidab kostja. Osanike kokkulepped on TsÜS § 32 alusel on osanikele siduvad, millest kõrvale kaldumine toob kaasa osanike üldkoosoleku otsuse kehtetuse/ tühisuse.
  7. Kostja väidab, et saatis osanike koosoleku teate ka Metallipuristamo K.S Laakkonen OY juriidilisel aadressil. Kostja selline väide on äärmiselt ebausutav, kuna kõik Metallipuristamo K.S Laakkonen OY juriidilisele aadressile saadetud kirjad saadetakse edasi pankrotihaldur ja Tommy Kemmpi ei ole koosoleku kokkukutsumise teadet saanud. Äriregistrist nähtub, et Metallipuristamo K.S Laakkonen OY on pankrotis. Samuti nähtub Tommy Kemppi ja H V kirjavahetusest, et H V oli teadlik Metallipuristamo K.S Laakkonen OY pankrotist juba vähemalt 25.03.2011.a.

§ 172lg 1 ja Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-6-03 tulenevalt, kui 4

(8)2-11-45759 osaühing teab, et osanik osanike nimekirjast nähtuvalt aadressilt kutset kätte ei saa, võib hea usu põhimõttest tuleneda kohustus informeerida osanikku koosolekust täiendavalt.
  1. Koosoleku kutsusid kokku juhatuse liikmed J ja H V. Hageja läks koosolekule osanikuna ning sai alles koosolekul teada, et Tommy Kemmpile ei ole koosoleku teadet saadetud. KOHTUISTUNG
  2. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Hageja seletuste kohaselt umbes nädal enne koosolekut teatas J V, et Soome äriühing on koosolekust teadlik. Hageja arvates võttis ta osa juhatuse koosolekust. Hageja on kandnud raha kostja arveldusarvelt AS-i Elmat Rakvere arveldusarvele üle selleks, et J V ei saaks enam raha üle kanda.
  3. Hageja esindaja seletuste kohaselt dividendide väljamaksmise otsust ei oleks tehtud, kui oleks neljandat osanikku teavitatud. Esindaja arvates kuna kutse oli saadetud osanike koosolekule, siis tegelikult vaidlustab hageja osanike koosoleku otsuse.
  4. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud. Esindaja võttis omaks asjaolu, et Metallipuristamo K.S Laakkonen OY on pankrotis, kuid ei nõustunud sellega, et tema pankrotihaldur on Tommi Kemppi, sest selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Soome äriühingule kutse mittesaatmist ei saa saa tõendada Tommi Kemppi e-kirjadega, kuna tema volitused ei ole tõendatud. Hageja poolt esitatud e-kirjad ei ole tõenditena käsitletavad. Kuna hageja seletusest lähtudes 27.06.2011.a koosolek oli juhatuse koosolek, siis hagi alus üldse langeb ära. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  6. Osanike nimekirja kohaselt OÜ Fredutis-R (kostja) osakapitalliks on 40 000 krooni. Tema osanikeks on hageja, H J V, OÜ Sann-Baldic ja Soome äriühing Metallipuristamo K.S Laakkonen OY, igaühele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 krooni (t. lk. 14). Hagejale
  7. juunil 2011.a saadetud e-kirjas teatasid kostja juhatuse liikmed J ja H V, et juhatus kutsub kokku kostja osanike koosoleku

§ 179

lg 2 sätestatud kohustuste täitmiseks, mis toimub 27.06.2011.a kell 10.00 aadressil xxxx. Teate kohaselt oli koosoleku päevakorras kostja 2010 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumijaotuse otsustamine summas 38 347 eurot (t. lk. 12). Teates on viga selle koostamise kuupäeva osas, 17 juuni 2011.a asemel on selles ekslikult kirjas

  1. juuli 2011.a.
  2. 27.06.2011.a toimunud kostja osanike koosolek otsustas kinnitada 2010.a majandusaasta aruanne ja jaotada dividendid summas 38 347 eurot. Otsuse poolt hääletasid OÜ Sann-Baldic ja H J V (mõlema esindaja J V) 20 poolt häälega, otsuse vastu hääletas hageja 10 häälega. Hageja ei nõustunud otsusega ja on lasknud oma vastuväiteid protokollisse kanda (t. lk. 13). Kohus ei nõustu kohtuistungil avaldatud hageja väitega teda vaid juhatuse koosolekule kutsumise kohta. Äriseadustiku (

) § 178 lg 2 esimese lause kohaselt juhatus esitab majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele.

§ 168lg 1 p 5 alusel osanike pädevusse kuulub majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. 5

(8)2-11-45759 17.06.2011.a teatise ja 27.06.2011.a koosoleku protokolli sisust lähtudes tuleb asuda seisukohale, et tegelikult toimus osanike koosolek.
  1. Õiged ei ole hageja väited dividendide jaotamise otsustamisel kostja põhikirjast ja osanike vahel varasemalt kokkulepitust mitte lähtumise kohta. Kostja põhikirja punktide 2.
  2. ja 2.
  3. kohaselt kostja põhitegevusaladeks on kinnisvara haldamine, kinnisvara rentimis-ja hooldusteenused. Hageja ei ole tõendanud, et kostja asutamisel leppisid osanikud renditasu hoone Xxxx, renoveerimiseks kasutamiseks.
  4. Nõuded osanike koosoleku kokkukutsumisele on sätestatud

§ 171

, mille lg 1 kohaselt osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.

§ 172

lg 1 kohaselt juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Äriseadustik ei kohusta saatma teadet väljastusteatega, kuid vaidluse tekkimisel osanikule teade saatmise üle, peab juhatus tõendama teade saamise fakti ja seda, et teade jõudis osanikuni vähemalt üks nädal enne koosoleku algust.

  1. Hageja väidab, et kostja pole neljandale osanikule, s.o Soome äriühingule Metallipuristamo K.S Laakkonen OY osanike koosoleku toimumise kohta teadet saatnud, sest äriühing on pankrotis. Tema juriidilisele aadressile saadetud kirjad saadetakse edasi pankrotihaldurile ja haldur Tommi Kemmpi ei ole koosoleku kokkukutsumise teadet saanud. Kostja vastuväited, tema poolt väidetavalt Metallipuristamo K.S Laakkonen OY-le kostja osanike nimekirjas näidatud aadressile koosoleku teade saatmise kohta ei ole piisavaks koosoleku kokkukutsumisest teatamise tõendamiseks. E-äriregistri elektroonilise andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt Metallipuristamo K.S Laakkonen OY on pankrotis (t. lk. 54). Kuigi kostja oma vastuses hagile on sellele vastu vaielnud, siiski kohtuistungil kostja esindaja on omaks võtnud asjaolu, et Metallipuristamo K.S Laakkonen OY on pankrotis (t. lk. 103). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 231 lg 2 tulenevalt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.
  2. TsMS § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja juhatuse liige H V ja Tommi Kemppi vahel peetud elektroonilise kirjavahetuse kohaselt H V oli hiljemalt 25.03.2011.a teadlik sellest, et Metallipuristamo K.S Laakkonen OY on pankrotis ja et tema pankrotihalduriks on Tommi Kemppi (t. lk. 57-58).
  3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 alusel õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 32 kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kostja vastuse kohaselt saadeti koosoleku kokkukutsumise teade Soome äriühingu juriidilisele aadressile. Käesoleva otsuse 6

(8)2-11-45759 punktides 26 ja 27 on tuvastatud, et tegelikult Soome äriühing on pankrotis ja et kostja juhatuse liige oli sellest teadlik. See aga oli aluseks eeldada, et Soome äriühing ei saa kätte osanike nimekirjas toodud aadressile saadetud teateid. Asjas puuduvad tõendid kostja poolt Soome äriühingu asukoha ja tema esindaja tuvastamise kohta. osanike koosoleku kohta Soome äriühingu pankrotihaldurile kostja juhatus ei ole teadet saatnud. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-6-03 punkti 13 kohaselt, kui osaühingu juhatus aga kindlalt teab, et osanik kutset kätte ei saa või ei saanud ja samas on juhatusele teada osaniku muud kontaktandmed, võib hea usu põhimõttest tuleneda kohustus informeerida osanikku koosolekust täiendavalt. Igal juhul ei tohi juhatus keelduda osanikule informatsiooni andmast koosoleku toimumise kohta. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega Tommi Kemppi pankrotihalduri volituste tõendamata jäämise kohta. Kostja juhatuse liige H V 25.03.2011.a e-kirjast Tommi Kemppi’le ja viimase 02.05.2011.a vastusest (t. lk. 57, 58) lähtudes kostja on teinud Soome äriühingule ettepaneku viimasele kuuluvate Elmet Rakvere AS-i aktsiate omandamiseks. Seega kostja oli teadlik Soome äriühingu pankrotist ja kostja oleks pidanud teatama osanike üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast täiendavalt saates kutse ka Tommi Kemppi kaudu. 29.

§ 1721

kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Eeltooduga tuvastas kohus, et 27.06.2011.a osanike koosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikuti koosoleku kokkukutsumise korda mis aga tähendab seda, kokkukutsumise korda rikkumise tõttu ei olnud osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Osanike üldkoosolekust ei võtnud osa kõik kostja osanikud ja Soome äriühing ei ole 27.06.2011.a otsust heaks kiitnud. 30.

§ 1771

lg 1 järgi osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi ja tuvastab 27.06.2011.a osanike otsuse tühisust. 31. TsMS § 442 lg 8 viienda lause alusel jätab kohus alternatiivse nõude osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ja ei pea vajalikuks selles osas hagi rahuldamata jätmist põhjendada. Menetluskulud. 32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 7

(8)2-11-45759
  1. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438 lg1, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus
  2. märtsil
  3. a. Nooremreferent Lea Herne 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.