3-10-2488/84

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2488 Haldusasi P.G. kaebus Politseija Piirivalveameti väljasaatmiskeskuses 10.10.2006 kuni 03.10.2007 kinnipidamisega tekitatud kahju summas 1 074 000 krooni hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: P.G. Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Talvi Järvi RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).
2. Jätta menetluskulud poolte kanda.
3. Sekretäril edastada käesolev otsus vastustajale ja tõlgituna kaebajale ja tagastada kaebajale 13.09.2011 kohtule esitatud dokumendid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 27.09.2010 saabus Tallinna Halduskohtule P.G. vene keelne kaebus Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskuses 10.06.2006 kuni 03.10.2007 kinnipidamisega tekitatud kahju summas 1 074 000 krooni hüvitamise nõudes (tl 2-4, tõlge 20-21). 1
5. Tallinna Halduskohtu 28.09.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus selgitas, et kohtumenetlus toimub eesti keeles ning kaebuse esitajal tuleb määratud tähtaja jooksul esitada eesti keeles vormistatud kaebus. Samuti viitas kohus sellele, et kaebuse esitajal tuleb tasuda kaebuse esitamisel seadusega ettenähtud riigilõiv (tl 6).
6. 12.10.2010 esitas P.G. Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks kaebuse koostamiseks, enda esindamiseks halduskohtumenetluses ning riigilõivust vabastamiseks (tl 10-11, 15-17).
7. Tallinna Halduskohtu 03.11.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse. Kaebuse esitajale määrati menetlusabi menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlkimises osas. Riigi õigusabi taotlus isiku õigusnõustamiseks ja esindamiseks jäeti rahuldamata (tl 22-23).
8. 22.11.2010 esitas P.G. taotluse riigi õigusabi saamiseks ning avalduse riigilõivu tasumisest vabastamiseks Tallinna Halduskohtu 03.11.2010 kohtumäärusele määruskaebuse esitamisel (tõlge tl 52-53). Tallinna Halduskohtu 02.12.2010 määrusega võeti P.G. määruskaebus menetlusse, jäeti see rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule (tl 66). Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2011 määrusega jäeti Tallinna Halduskohtu 03.11.2010 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata (tl 74-75). Riigikohtu 24.03.2011 määrusega jäeti P.G. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks menetlusse võtmata (tl 123).
9. Tallinna Halduskohtu 06.04.2011 määrusega määrati poolte nõusolekul asja lahendamine kirjalikus menetluses ning anti menetlusosalistele aeg täiendavate taotluste, tõendite ja oma lõplike seisukohtade esitamiseks (tl 16-128).
10. Tallinna Halduskohtu 25.05.2011 määrusega pikendati lõplike seisukohtade esitamise tähtaega ning tehti teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg (tl 141-143). Tallinna Halduskohtu 21.06.2011 määrusega muudeti seoses asjaoluga, et mõnede menetlusdokumentide tõlked olid kaebajale edastamata täiendavate taotluste, tõendite ja menetlusosaliste lõplike seisukohtade esitamise aega ning kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks
11. septembri
12. a (tl 179-180). Ühtlasi edastas kohus kaebajale eelpoolmainitud tõlked
13. Kaebaja esitas 01.08.2011 kohtule oma täiendavad seisukohad (tl 193-199). Oma täiendavates seisukohtades soovis kaebaja järjekordselt muuta esitatud kahjunõuet.
14. Kohus ise järjekordse kaebuse nõude muutmisega ei nõustunud ja andis tulenevalt HKMS § 19 lg 8 oma 2.09.2011 määrusega (tl 201-202) vastustajale tähtaja oma seisukoha väljendamiseks esitatud taotluse osas ja määras kirjalikus menetluses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtajaks
15. septembri
16. Vastustaja ei nõustunud oma 09.09.2011 vastuses kaebaja taotlusega veelkord muuta kaebuses esitatud nõuet. (tl 212-213).
17. 13.09.2011 esitas kaebaja kohtule täienduse kohtuasjale, mis oli esitatud vastusena PPA 09.09.2011 seisukohale. Kuna nimetatud seisukoht on esitatud ja PPA seisukoha suhtes, mis kohus nõudis erandkorras välja vastustajalt HKMS § 19 lg 8 alusel kaebaja taotluse suhtes muuta nõuet ja pärast kohtu pool määratud lõplike seisukohtade esitamise tähtaega, siis tagastab kohus selle kaebajale koos käesoleva otsusega läbi vaatamata. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 2
18. P.G. taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 1 074 000 krooni seoses tema kinnipidamisega Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskuses 10.06.2006 kuni 03.10.
20. Kaebuse esitaja paigutati Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (alates 01.01.2010 Politseija Piirivalveameti) väljasaatmiskeskusesse Tartu Halduskohtu 10.10.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1989 ning vabastati väljasaatmiskeskusest Tallinna Halduskohtu 02.10.2007 kohtumäärusega. P.G. leiab, et tema kinnipidamine väljasaatmiskeskuses oli ebaseaduslik ning ei tõkestanud tema ebaseaduslikku Eestisse saabumist ega aidanud kaasa tema Eestist väljasaatmisele (tl 20).
21. Kaebuse esitaja leiab, et tema väljasaatmine Vene Föderatsiooni oli algusest peale ebatõenäoline Vene Föderatsiooni kodakondsuse puudumise ning kaasaaitamiskohustuse mittetäitmise tõttu ning seega olid halduskohtu poolt tehtud kohtumäärused tema väljasaatmiskeskuses viibimise aja pikendamiseks ebaseaduslikud ning tõendamata (tl 20-20 pöördel).
22. Eeltoodule tuginedes leiab P.G., et tema suhtes ei ole olnud põhiseaduslikku alust temalt vabaduse võtmiseks ning seetõttu oli õigusvastane tema sundimine aidata kaasa Vene Föderatsiooni kodakondsuse saamiseks ning Eestist lahkumiseks (tl 20 pöördel-21).
23. P.G. taotles esialgses kaebuses kahju hüvitamist 358 väljasaatmiskeskuses oldud päeva (10.10-2006-03.10.2007) eest summas 3000 krooni (191,404 eurot) päevas ja kokku 68522,632 eurot ehk 1 074 000 krooni.
24. Oma 17.11.2010 avalduses kohtule täpsustab kaebaja, et soovib arvestuse aluseks võtta tema eriala – elektriku – töötasu, mis on 142 krooni tunnis ja seoses väljasaatmiskeskuses viibimisega tuleb talle kahjuhüvitus tasuda nimetatud ajal 24 tunni eest ööpäevas nagu see toimub tööliste puhul, kes viibivad tootmises 24 tundi ööpäevas (kosmonaudid, meremehed, teadusekspeditsioonid, puurtorni tööline vahikorras). Kahjusumma põhjendustena märgib kaebuse esitaja, et viibis ligikaudu kalendriaasta väljasaatmiskeskuses, mistõttu ei olnud tal võimalik töötada. Kaebuse esitaja taotleb väljasaatmiskeskuses viibimise eest 3409 krooni (217,84 eurot) hüvitamist ühe ööpäeva eest (tl 39). Kokku oli kaebaja nõue selle arvetuse alusel 1 223 472 EEK ehk 78194,11 eurot. Kaebuse esitaja leiab, et hüvitise summa peab võrduma vähemalt sellise summaga, mida kaebuse esitaja oleks võinud reaalselt teenida ning samuti peab olema määratud väljasaatmiskeskuses viibimise aja eest lisanduma vääriline hüvitis kohtu äranägemisel (tl 40) mitmesuguste õigusvastaste tegevustega põhjustatud mittevaralise (moraalse) kahju eest.
25. Oma 1.08.2011 seisukohtades soovib kaebaja veelkord muuta nõude suurust ja arvutamise aluseid ning taotleb kahju hüvitamist summas 191,73 eurot iga kinnipidamises hoidmise ööpäeva eest (kokku 68639,34 eurot) ning täiendavalt saamata jäänud tulu kolme aasta jooksul Eestis illegaalina elamise eest 3500 eurot (keskmine palk Euroopa Liidus) kalendrikuu eest 3 aasta jooksul umbes 129600 eurot. Kokku on kaebaja lõplik nõue seega 198239,34 eurot. VASTUSTAJA SEISUKOHT
26. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, leiab, et kahju hüvitamise taotluse on meelevaldne ning põhjendamata ja palub jätta kaebus rahuldamata. 3
27. Politsei- ja Piirivalveamet märgib oma vastuses, et välismaalane P.G. ujus 07.10.2006 üle Narva jõe Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, ületades ebaseaduslikult Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise kontrolljoone. PPA (varasemalt Kodakondsus- ja Migratsiooniamet) vormistas P.G.le 03.10.2007 ettekirjutuse nr 1011650543 (lahkumisettekirjutus) Eestist lahkumiseks 6 päeva jooksul, ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 10.10.
28. P.G. lahkumisettekirjutust ei täitnud ning vaidlustas nimetatud ettekirjutuse. 26.04.2008 jõustus Tallinna Halduskohtu määrus nr 3-07-2276, millega jäeti ennistamata P.G. kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja lõpetati haldusasja menetlus, lahkumisettekirjutus jäi kehtima. Alates Eestisse saabumisest 07.10.2006 on P.G. keeldunud igasugusest koostööst KMA/PPA-ga. Tema tegevuseks on olnud vaid KMA/PPAsse, kohtutesse ja erinevatesse kohaliku omavalitsuse- ja riigiasutustesse kaebuste ja avalduste esitamine (tl 57).
29. Vastustaja on seisukohal, et P.G. kinnipidamine väljasaatmiskeskuses (VSK) oli õiguspärane ning vastustaja ei ole kinnipidamisega P.G.le kahju tekitanud. Kõik P.G. VSK-s kinnipidamisega seotud toimingud on läbinud mitmekordse kontrolli Eesti Vabariigi kohtutes. Kohtud ei tühistanud ühtegi halduskohtu määrust, samuti pole käesolevaks ajaks kohtud antud asjas oma seisukohtadest taganenud - seega oli P.G. kinnipidamine väljasaatmiskeskuses põhjendatud, seaduslik ja õiguspärane (tl 57 pöördel).
30. P.G. esitas kohtule kaebuse PPA-lt väljasaatmiskeskuses ajavahemikul 10.10.2006 – 03.10.2007 kinnipidamisega tekitatud kahju summas 1 074 000 krooni (ka 68 522,632 eurot, täpsustuses 1 233 472,00 krooni) hüvitamise nõudes. Lisaks palub kaebaja kohtul PPA-lt välja mõista hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. PPA leiab, et kaebaja ei ole tõendanud kahju olemasolu, mistõttu tuleb kaebus kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. P.G. saabus Eestisse ebaseaduslikult; ta viibis kuni 01.10.2010 siin seadusliku aluseta, samuti puudus isikul õigus Eestis töötamiseks. Arusaamatuks jääb kaebaja arvestus 24-tunniste tööpäevade kohta ning enda võrdlemine kosmonaudi, teadusekspeditsioonil osaleja jmt. PPA-le pole teada kaebaja kõrgem haridus või erilised tööoskused/kogemused, milledega oleks tal olnud võimalik viidatud ülikõrget töötasu teenida. P.G. viibis VSK-s ajavahemikul 10.10.2006 – 03.10.
31. PPA ei pidanud P.G.t VSK-s kinni nn omal algatusel, vaid kohtu loal - tõendatud oli kinnipidamise vajalikkus ning seaduslikkus. Kaebaja oli VSK-s viibides riiklikul ülalpidamisel – teda toitlustati 3 korda päevas, tagatud olid vajalikud transporditeenused, hügieenitarbed/teenused ja meditsiiniteenused (tl 58-58 pöördel).
32. Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid ega põhjendatud väiteid, et vastustaja tegevus oleks põhjuslikus seoses väidetavalt tekkinud kahjuga. Seega ei ole alust väita, et vastustaja tegevuse tulemusel on kaebajale tekitatud kahju. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud ega talle kahju tekitanud. Seega on P.G. kahju hüvitamise nõue meelevaldne ning põhjendamata (tl 59). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
33. Kaebaja on esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude tema väidetava ebaseadusliku kinnipidamisega väljasaatmiskeskuses ajavahemikul 10.10.2006 – 03.10.2007 nõudes vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 68522,632 eurot (1 074 000 krooni), mis ulatuses on nõue ka kohtu 3.11.2010 määrusega menetlusse võetud. Oma 16.11.2010 avalduses kohtule tõstis kaebaja nõude summa 1 223 472 krooni ja lisaks hüvitis kohtu äranägemisel. Nimetatud nõue on sõltumata tema lõplikust suurusest kvalifitseeritav kui kahjunõue riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 9 lg 1 alusel. Kohus leiab siinkohal sarnaselt käesoleva asja menetlemisel kaebaja määruskaebuse lahendamisel
34. jaanuaril 2011 4 Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud kohtumääruse punktides 10 ja 12 väljendatud seisukohale, et kaebaja ei saa nõuda väljasaatmiskeskuses viibitud aja eest varalise kahju hüvitamist, sest temal kui kahjunõudes märgitud ajal Eestis seadusliku aluseta viibinud välismaalasel puudus tol ajal kehtinud välismaalaste seaduse § 13 lg 2 tulenevalt Eestis töötamise õigus.
35. Nähtuvalt eelkõige kaebaja 17.11.2010 avalduse punktidest 2-4, aga ka kohtule hiljem esitatud avaldustes toodud väidetest ja korduvatest ning sageli solvavatest, alusetult süüdistavatest ja selgelt kohtus aktsepteeritavate viisakusnõuetega vastuolusolevatest seisukohavõttudest vastustaja tegevuse suhtes tema kinnipidamise ajal väljasaatmiskeskuses ja hiljem, järeldab kohus, et kaebaja nõue on moraalse kahju hüvitamise nõue RVS § 9 lg 1 ja HKMS § 9 lg 4 mõistes.
36. Kohus leiab ka sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu poolt käesoleva asja menetlemisel kaebaja määruskaebuse lahendamisel
37. jaanuaril 2011 tehtud kohtumääruse punktis 12 toodud seisukohtadele, et kahjunõude esitamise tähtaeg on ületatud enne 22.09.2007 perioodi hõlmava hüvitise nõude osas. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju (ka moraalse) hüvitamise nõue tuleb vastavalt HKMS § 9 lg 4 esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. On selge, et kirjeldatud hingelistest kannatustest sellisest kahjust. Seda seisukohta on väljendanud ka vastustaja (tl. 213 pöördel). Seega tuleb tähtaegseks lugeda kahju hüvitamise nõue üksnes perioodi 22.09-2007-03.10.2007 eest. Kuna kohus ei rahuldanud kaebaja taotlust lubada tal esitada täiendav nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks Eesti Vabariigis illegaalina elatud aastate eest, siis nimetatud nõuet kohus edaspidi ei käsitle.
38. Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel on nõude või selle osa tähtaegsest esitamisest sõltumata põhiliseks otsustamist nõudvaks küsimuseks, kas vastustaja tegevus kaebaja hoidmisel oli õiguspärane või mitte. Vastavalt RVastS § 7 lg 1 kuulub hüvitamisele ainult õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju. Kaebaja on oma erinevates kohtule esitatud seisukohtades püüdnud väita, et tema kinnipidamine väljasaatmiskeskuses oli õigusvastane. Ainsa tõendina hinnatava argumendina on ta siinkohal viidanud Tallinna Halduskohtu 02.10.2007 määruses toodud lausele, et „väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on käesolevaks hetkeks muutunud liiga pikaajaliseks ja seetõttu ebaproportsionaalseks meetmeks“. Nimetatud lause ei määrust tervikuna lugedes kuidagi käsitletav kaebaja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamisena. Kohtu hinnangul tuleb seda lauset vaadata eelkõige kui kohtu ühte olulist põhjendust, miks ta ei pikenda juba seaduslikult antud luba kaebajat edaspidi väljasaatmiskeskuses kinni pidada.
39. Kohus nõustub vastustaja esitatud ja tõendatud väidetega, et kaebuse esitaja kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ajavahemikul 10.10.2006 kuni 3.10.2007 oli seaduslik ja õiguspärane. Kogu selle ajavahemiku jooksul on kinnipidamine allunud kohtulikule kontrollile ja korduvate jõustunud kohtulahenditega on seda kinnitatud. Kohus toob siinkohal veelkord ära vastavad lahendid ja nende põhilise sisu. Tartu Halduskohtu 10.10.2006 määrusega nr 3-06-1989 anti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lg 1 alusel luba P.G. kui Eestisse 07.10.2006 ebaseaduslikult saabunud välismaalase, kelle võis sama seaduse § 14 lg 3 kohaselt välja saata ilma lahkumisettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata, paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, sest tema väljasaatmist ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumisel võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia. Kaebaja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega pikendati edaspidi kahe kuu kaupa Tallinna Halduskohtu 08.12.2006 määrusega nr 3-06-2635, 06.02.2007 määrusega nr 3-07-254, 05.04.2007 määrusega nr 3-07-664, 04.06.2007 määrusega nr 3-07-1099 ja 03.08.2007 5 määrusega nr 3-07-1530 viimati 03.08.2007 määrusega nr 3-07-1530 kuni 03.10.
40. Kõik kaebaja esitatud määruskaebused viidatud halduskohtu määruste peale jäid rahuldamata. Eeltoodust nähtub selgelt, et kaebaja väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks eksisteeris kogu aeg õiguslik alus ja see ei olnud õigusvastane. Seetõttu ei oma käesoleva asja sisulisel lahendamisel tähtsust ka osa kaebuse nõudega seotud tähtaja võimaliku ennistamise küsimus.
41. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja kinnipidamine väljasaatmiskeskuses oli kogu selle ajal seaduslik ja õiguspärane ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi vastupidist kinnitavat tõendit leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub RVastS § 7 lg 1 sätestatud õiguslik alus – avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Kohus jätab kaebuse eelpooltoodust ja HKMS § 26 lg 1 p 6 toodud volitustest lähtudes rahuldamata.
42. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise nõuet ja vastavalt HKMS § 93 lg 1 menetluskulusid välja ei mõisteta. Daimar Liiv Kohtunik 6