) sätteid. Kaebaja märgib, et 09.02.2010 kordustaotlust eriarvamuse esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks kuni 19.02.2010 põhjendas kaebaja vajadusega tagada kaebaja ärakuulamisõigus maksumenetluses enne haldusakti andmist ning vajadusega koguda täiendavaid tõendeid. Vaatamata asjaolule, et PMTK ei rahuldanud kaebaja taotlust eriarvamuse esitamiseks määratud tähtaja pikendamiseks ega taganud kaebajale ärakuulamisõigust ja võimalust esitada täiendavaid tõendeid, kavatses kaebaja siiski esitada eriarvamuse Kontrollaktile 19.02.2010. Kuna PMTK oli juba 18.02.2010 saatnud teele elektroonilisel teel Maksuotsuse, siis muutus maksuhaldurile eriarvamuse ja täiendavate tõendite esitamine mõttetuks. Kaebaja ei nõustu PMTK väite ja järeldusega, et veokite ning haagiste soetamise näol liisingettevõtte vahendusel on tegelikult toimunud OÜ Poll & Poll ülevõtmine OÜ Thomson Transport poolt ja tegemist ei ole seetõttu käibega KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses. Kaebaja leiab, et see on täielikult väär. Maksuotsuses väljatoodud asjaoludest ja viidatud tõenditest ei ole põhjendatud seonduvalt KMS ja
asjakohaste sätetega teha järeldust, et kaebaja omandas veokite ja haagiste soetamise liisingutehingutega ettevõtte. Käesoleval juhul vaidlevad pooled seega selle üle, kas 02.10.2009 sõlmitud liisingulepingutega, millega kaebaja omandas Swedbank Liising AS-lt tavapärased transpordiettevõtte asjad (veokid ja haagised), millised olid varem Swedbank Liising AS ja kolmanda isiku OÜ Poll & Poll vahel sõlmitud liisingulepingute alusel olnud liisingfinantseerimise alusel kolmanda isiku kasutuses, andis OÜ Poll & Poll kooskõlas
§-ga 182 kaebajale üle ettevõtte
ÜS) §-le 67 lg 1 seisukohal, et nimetatud liisingulepingute sõlmimisega mingit OÜ Poll & Poll ettevõtet kaebajale üle ei läinud, vaid kaebaja omandas 02.10.2009 liisinglepingutega veokid ja haagised Swedbank Liising AS-lt kapitalirendi tingimustel, mistõttu kaebajal oli õigus arvestada nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu ja esitada maksuhaldurile tagastusnõue. Maksuotsuse põhjal jääb arusaamatuks, mida tähendab väljendus „veokite ning haagiste soetamise näol liisingettevõtte vahendusel on tegelikult toimunud OÜ Poll & Poll ülevõtmine OÜ Thomson Transport poolt“. PMTK on ekslikult samastanud veokid ja haagised kui asjad juriidilise isiku OÜ-ga Poll & Poll kui seaduse alusel loodud õigussubjektiga. Samuti on PMTK ekslikult asunud seisukohale, nagu saaks üks juriidiline isik omandada (üle võtta) teist juriidilist isikut ning lugenud põhjendamatult ettevõtteks ka juriidilist isikut. PMTK selline seisukoht on lisaks ka vastuoluline. Kuigi Maksuotsuses PMTK väidab, et veokite ning haagiste soetamise näol liisingettevõtte vahendusel on tegelikult toimunud OÜ Poll & Poll ülevõtmine OÜ Thomson Transport poolt, on PMTK Maksuotsuses tunnustanud ka peale 02.10.2009 liisingutehinguid, et eksisteerib edasi ka juriidiline isik OÜ Poll & Poll ehk uue ärinimega OÜ Lim Seng Sroun. Maksukorralduse seadus (edaspidi MKS, vt § 37) ja KMS ei sisusta ettevõtte mõistet. Seega tuleb maksuõiguses ja KMS § 4 lg 1 p 1 sätete kohaldamisel lähtuda
-s ettevõtte kohta sätestatust. Viidates TsÜS § 66¹ (alates 01.07.2009 kehtiv) ja
lg 2 sätetele leiab kaebaja, et ettevõte on õiguste ja kohustuste kogum ehk majanduslikult funktsioneeriv tervik. Asjad üksinda ei saa moodustada ettevõtet, vaid asjadega saavad kaasneda üksnes nendega seotud õigused ja kohustused. Eeltoodust ei tulene, et ettevõttesse kuuluksid ka juriidilised isikud, nagu Maksuotsuses on ekslikult leitud. 3 Asjakohaseks ei saa pidada ka ettevõtte mõiste sisustamisel viidet äriseadustiku (edaspidi – ÄS) § 5 lg-tele 1 ja 2, kuivõrd nimetatud sätted on kaotanud kehtivuse juba alates 01.07.2009. Eeltoodust tulenevalt on ilmselgelt ebaõige Maksuotsuses toodud väide ja järeldus, et kaebaja poolt veokite ning haagiste soetamise näol liisingettevõtte vahendusel on tegelikult toimunud OÜ Poll & Poll ülevõtmine OÜ Thomson Transport poolt, kuivõrd üks juriidiline isik ei saa võtta üle teist juriidilist isikut. Tegemist on põhimõtteliselt ebaõige seisukohaga, milline on oluliselt mõjutanud ka PMTK edaspidiseid kõiki teisi ekslikke järeldusi Maksuotsuses. PMTK ei ole sisustanud ettevõtte mõistet kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga. Kuivõrd ettevõte on õiguste ja kohustuste kogum ehk majanduslikult funktsioneeriv tervik, siis ei saa käesoleval juhul 2 veokit ja 5 haagist moodustada mingit ettevõtet
Antud juhul saanuks transporditeenuste ettevõtte kui majandusliku terviku moodustada näiteks kaubavedude teenuste osutamiseks vajalikud asjad, õigused ja kohustused kogumis (nt veokid, haagised, tellijatega sõlmitud veolepingud, lepingud tööjõu kasutamiseks, ettevõtte tegusemiskoht ja selle normaalseks funktsioneerimiseks vajalik varustatus kommunikatsioonidega, turundus, arvutid, internet, telefoniside lepingud jms). Ettevõtte koosseisu tuvastamisel seega oluline ettevõtte terviklikkuse määramine, mille olulisust on rõhutanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma lahendites 3-2-1-7-00 ja 3-2-1-105-09. Ettevõttena saab üle minna üksnes terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, mis tagab konkreetse ettevõtte toimimise. Kui kaebaja oma majandustegevuse optimeerimise eesmärgil lõpetas kaubaveoteenuste sisseostmise OÜ-lt Poll & Poll ning suurendas endal enda poolt teostatavate kaubavedude osatähtsust äritegevuses veokite ja haagiste täiendava soetamisega, ei saa seda lugeda ettevõtte üleminekuks kaebajale. Veokite ja haagiste soetamises Swedbank Liising AS-ilt ning mõnede endiste OÜ Poll & Poll töötajatega, kellega töölepingud olid lõpetatud, töölepingute sõlmimises kaebaja poolt puudub ettevõttele omane terviklikkus. Eeltooduga taoliselt on ettevõtte sisu mõistet selgitatud ka erialases kirjanduses (vt Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2006, lk 589-590). Kuigi PMTK on sidunud ettevõtte mõiste kaebaja poolt veokite ja haagiste, millised olid varem liisingulepingute alusel OÜ Poll & Poll kasutuses, omandamisega liisingulepingute alusel Swedbank Liising AS-lt, ei ole Maksuotsuses väidetud ega Maksuotsust põhistatud asjaoluga, et varasemalt liisingulepingute alusel OÜ Poll & Poll kasutuses olnud veokid ja haagised moodustasid ettevõtte ja et liisingulepingute lõpetamisega läks ka Swedbank Liising AS-le üle ettevõte, mille viimane omakorda andis üle uute liisingulepingute sõlmimisega üle kaebajale. PMTK, viidates Euroopa Liidu direktiivile 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“ (EUR-Lex`i andmetel algab direktiivi pealkiri sõnaga „Ettevõtjate“, mitte „Äriühingute“; edaspidi Direktiiv), on teinud selle sätetest aga ebaõiged järeldused ettevõtte mõiste sisustamisel. Direktiiv reguleerib küll iseenesest töötajate õigusi ettevõtete üleminekul (ehk on arvestatav eelkõige töölepingu seaduse rakendamisel Eestis), kuid Direktiivis on selgitatud ka ettevõtte mõistet art 1 lg 1, millist on Maksuotsuses omakorda tsiteerinud ka PMTK. Direktiivi säte tegelikult toetab hoopis kaebuses esitatud seisukohti ning ei toeta ühtegi PMTK järeldust. Direktiivi art 1 lg 1 p-st b on kaebaja arvates üheselt arusaadav, et ettevõtteks saab olla üksnes funktsioneeriv majanduslik tervik. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, kuidas moodustavad kaebaja poolt Swedbank Liising AS-lt 02.10.2009 sõlmitud liisingulepingute alusel soetatud 2 veokit ja 5 haagist funktsioneeriva majandusliku terviku. Kaebaja arvates sellist tervikut ei moodustu nendest isegi siis, kui siia lisada Maksuotsuses väidetud 5 töötajat. Pealegi ei olnud need 5 töötajat varem tööl Swedbank Liising AS-s. Maksuotsuses (lk 5 kolmas lõik) on PMTK viidanud ka Euroopa Kohtu seisukohtadele eelnimetatud direktiivi kohaldamiseks, kuid ei ole viidanud konkreetsele lahendile. Euroopa 4 Kohtu praktikas on töölepingutega seotud ettevõtte ülemineku kaasustes rõhutatud tõepoolest neid kriteeriume, millele PMTK viitas, kuid Maksuotsuses puudub analüüs ja hinnang, kuidas kaebaja ja Swedbank Liising AS vahel 02.10.2009 liisingulepingute sõlmimine vastab nendele kriteeriumitele ning kuidas PMTK jõudis neid kriteeriume ja 02.10.2009 tehingute asjaolusid analüüsides järeldusele, et toimus ettevõtte kui funktsioneeriva majandusliku terviku omandamine kaebaja poolt. Euroopa Kohus on kohtuasjades (18.03.1986 otsus kaasuses nr 24/85; 02.12.1999 otsus kaasuses nr 234/98; 11.03.1997 otsus kaasuses nr 13/95) rõhutanud, et ettevõte on funktsioneeriv tervik ning ettevõtte üleminekust saab rääkida juhul, kui üle on läinud just funktsioneeriv tervik, mitte mõni selle osa, mis eraldi funktsioneerivat tervikut ei moodusta. Analoogset põhimõtet sisaldab ka Maksuotsuses viidatud Direktiiv. Maksuotsuses ei ole PMTK nende seisukohtadega tõendite hindamisel ja oma järelduste tegemisel tegelikult üldse arvestanud, mis viiski maksuhalduri ebaõigete järeldustele. PMTK on küll Maksuotsuses mitmel korral märkinud, et OÜ Poll & Poll 5 töötajat läksid üle OÜ-se Thomson Transport, kuid PMTK ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis seda kinnitaks. Selline PMTK seisukoht on täielikult väär ja tõendamata. Töötajatega, kes asusid tööle kaebaja juures, olid eelnevalt lõpetatud töölepingud OÜ-s Poll & Poll ja sõlmitud uued töölepingud kaebaja äriühingus. S. K.’i, D. A.’i, S. P. /I kd tl 36-37/, R. P.’i ja V. P. töölepinguid OÜ-s Poll & Poll ei lõpetatud mitte seoses veokite ja haagiste liisingulepingute lõpetamisega 2009 oktoobris, vaid tunduvalt varem, so 31.augustil 2009 ja TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. PMTK ei ole Maksuotsuses väitnud ega tuvastanud, et nende isikutega OÜ-s Poll & Poll sõlmitud töölepingud jäid kehtima ja läksid üle kaebajale. S.K.’i, R. P.’i, D. A.’i, V. P. ja S. P. ning OÜ Thomson Transport vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingud /I kd tl 44-46/ tõendavad, et viidatud töötajad töötavad kaebaja juures alates 01.09.2009, so üle 1 kuu enne, kui kaebaja omandas kõnesolevad veokid ja haagised. Kuivõrd kaebaja juures makstakse töötajatele töötasu töötatud kuule järgneva kuu alguses, siis on igati põhjendatud, et esmakordselt deklareeris kaebaja 5 uue töötaja töötasudelt makse 2009 oktoobrikuu TSD deklaratsioonis. PMTK on nimetatud asjaolu aga põhjendamatult ja asjatundmatult sidunud ettevõtte üleminekuga ja 2009 oktoobrikuuga. Viidatud tõendid tõendavad, et nende isikute töölepinguid seoses 02.10.2009 sõlmitud liisingulepingutega ja nende esemete omandamisega kaebaja poolt kaebajale üle ei läinud. Kaebaja leiab, et ühestki Maksuotsuse lk 5 toodud asjaolust ei ole põhjendatud teha järeldust, et kaebaja poolt Swedbank Liising AS-lt liisingfinantseerimise kaudu veokite ja haagiste omandamisega toimus OÜ-st Poll & Poll ettevõtte üleminek kaebajale. Samuti ei moodusta Maksuotsuse lk 5 toodud asjaolud tervikuna ega üksikult
Asjaolu, et OÜ-s Poll & Poll ja OÜ-s Thomson Transport oli 2009 oktoobris juhatuse liikmeks Andres Poll, ei tõenda, et kaebaja poolt Swedbank Liising AS-lt liisingfinantseerimise kaudu veokite ja haagiste omandamisega toimus OÜ-st Poll & Poll ettevõtte üleminek kaebajale. Seadusest ei tulene, et ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivaks asjaks, õiguseks ja kohustuseks saab olla füüsiline isik või kes on samaaegselt juhatuse liikmeks kahes erinevas juriidilises isikus. Äriühingu juhtorgani liige on äriühinguga seotud käsundussuhtest tuleneva õigussuhte kaudu ja on valitud osaühingu osanike poolt, mistõttu juhatuse liige ei saa ettevõtte koosseisus minna ühelgi juhul üle teise äriühingu juhatuse liikmeks. Väär ja tõendamata on Maksuotsuses esitatud väide, et kaebaja võttis üle vaidlusaluste liisingulepingute sõlmimisega OÜ Poll & Poll põhitegevuse, so kaubavedude teostamise. Ka jääb arusaamatuks, mida tähendab „võttis üle põhitegevuse“. PMTK on põhjendamatult jätnud Maksuotsuse tegemisel tähelepanuta ja arvestamata, et kaebaja tegevusaladeks oli peale ekspedeerimise ka kaubavedu maanteel. Viitega ÄS § 4 lg 1 ning lg 2 sätetele ja äriregistri andmete üld- ja isikuandmete väljatrükile /I kd tl 50-52/ märgib kaebaja, et ta on kogu aeg mitme aasta vältel tegelenud kaubavedudega. Ekspedeerimine on registriandmete põhjal kaebaja põhitegevusala, kaubaveod aga on ja on 5 olnud kaebaja tegevusalana juba varasematest aastatest alates ja on seda ka edaspidi. Kaubaveod mahus, mida ei õnnestunud teha kaebaja oma transpordiga, tellis kaebaja OÜ-lt Poll & Poll või kolmandatelt isikutelt. Äriühingud näitavad oma tegevusalasid majandusaasta aruandes. Asjaolu, et kaebaja tegevusalaks on olnud ka varasematel perioodidel kaubaveod, sh rahvusvahelised kaubaveod, tõendavad Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiooni (ERAA) poolt 24.01.2008 väljastatud tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusluba ja 25.07.2008 väljastatud veoluba nr 2458 koos vastavate ärakirjadega veokite lõikes, Kindlustusaktsiaselts Inges poliis nr VV/08/192 /I kd tl 53-57, 59/. Seega ei alustanud kaebaja seoses 02.10.2009 liisingulepingute alusel veokite ja haagiste soetamisega mingit uut tegevust kaubavedude näol ega võtnud üle ka OÜ Poll & Poll põhitegevust, vaid kaebaja laiendas oma veokite parki eesmärgiga osta edaspidi vähem sisse kaubaveo teenust kolmandatelt isikutelt ja osutada seda teenust rohkem ise oma veokitega. Asjaolu, et veosed ja haagised, mille kaebaja 02.10.2009 soetas, olid varem kolmanda isiku kasutuses, ei tähenda, et kaebaja omandas ka selle kolmanda isiku mingi ettevõtte. Kaubavedusid saabki teostada veokite ja haagiste abil, mistõttu ei oma sisendkäibemaksu arvestamisel tähtsust, kellele need enne kuulusid. OÜ Poll & Poll teostas kaubavedusid oma klientidega sõlmitud veolepingute alusel ning kaebaja oma klientidega sõlmitud veolepingute alusel. Maksuotsusest ei nähtu, et PMTK oleks tuvastanud mõne veolepingu ülevõtmise seoses liisingulepingute sõlmimisega. PMTK pole seda isegi väitnud. Kaebaja seaduslik esindaja on kontrollimenetluse käigus eeltoodut kinnitanud, samuti seda, et kaebaja ei võtnud üle ühtegi OÜ Poll & Poll veolepingut (vt Maksuotsuse lk 3 p 1.2.). Ebatäpne ja tõendamata on PMTK väide, et OÜ Poll & Poll majandustegevusega seotud vara (veokid ja haagised) on üle läinud kaebajale ning kaebaja kasutab samu veokeid kaupade veoks. Tõepoolest kaebaja omandas 02.10.2009 liisingulepingute alusel Swedbank Liising AS-lt endised OÜ Poll & Poll kasutuses olnud veokid ja haagised ning üheselt on ka selge, et antud tüüpi veokeid ja haagiseid kasutatakse kaupade veol, sõltumata sellest, kelle kasutuses nad ka ei oleks, kuid see ei tähenda, et tegemist on ettevõtte üleminekuga OÜ-lt Poll & Poll kaebajale. Vaidlust ei ole antud juhul selles ja maksuhaldur on ka ise tuvastanud, et Swedbank Liising AS ja OÜ Poll & Poll vahel sõlmitud liisingulepingud kõnesolevatele veokitele ja haagistele lõpetati ning Swedbank Liising AS ja kaebaja vahel sõlmiti 02.10.2010. Kuivõrd veokite ja haagiste omanik oli Swedbank Liising AS, siis ei olnud OÜ-l Poll & Poll endal nende asjade käsutusõigust. OÜ-ga Poll & Poll sõlmitud liisingulepingute lõpetamisel kuulusid liisinguesemed tagastamisele Swedbank Liising AS-le, kes oli ka nende omanik ja kellelt kaebaja omandas kõnesolevad veokid ja haagised, mitte OÜ-lt Poll & Poll, nagu PMTK Maksuotsuses väidab. OÜ Poll & Poll ei olnud 02.10.2009 sõlmitud liisingulepingute pool. Käesoleval juhul liisinguleping(ud) ja nende esemed (asjad) ei moodustanud mingit ettevõtet
Väär ja tõendamata on antud vaidluse kontekstis ka Maksuotsuses PMTK väide, et OÜ Poll & Poll 5 töötajat on üle läinud kaebaja äriühingusse ning töö katkestust üleminekul ei toimunud. Kaebaja on juba eelpool seda põhjendanud ja tõendanud. Asjassepuutuvaks ja õigeks ei saa pidada ka PMTK väidet, et 5-st ületulnud töötajast 4-l palk ei muutunud. Palga suurus on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe ning asjaolu, et mõnel töötajal on kaebaja juures sama suur palk, kui töötajal oli eelmises töökohas, ei tõenda, et kaebaja omandas ettevõtte ja töölepingud tulid üle. Ettevõtte üleminekut kaebajale ei tõenda ka asjaolu, et OÜ Poll & Poll osanikud vahetusid, et OÜ Poll & Poll ei ole alates oktoobrist 2009 esitanud maksudeklaratsioone ja ei ole maksuhaldurile kättesaadav. Kõigepealt eeltoodud maksuhalduri väited on osaliselt ebaõiged. Kaebajale on saanud teatavaks, et OÜ Poll & Poll (uue ärinimega OÜ Lim Seng Sroun) on esitanud PMTK-le käibedeklaratsioonid 2009 oktoobri kuni 2010 jaanuari kohta. MTA kodulehel oleva teabe kohaselt seisuga 16.03.10 on nimetatud äriühingul esitamata käibedeklaratsioon jaanuarikuu kohta, mille esitamise tähtaeg oli 22.02.10 /I kd tl 60-62/. 6 Kuivõrd kaebaja soovis end kaitsta alusetute maksuhalduri süüdistuste vastu, nagu oleks Andres Poll võõrandanud OÜ Poll & Poll osaluse eesmärgiga müüa need isikutele, kes majandustegevust ei jätka ning kes ei kavatse käibemaksu deklareerida, otsis Andres Poll kontakti OÜ Lim Seng Sroun esindajaga läbi Andrus Räppo, kes oli OÜ Poll & Poll osaluse müügitehingus ostja esindajaks. Kaebaja saigi posti teel koopiad OÜ Lim Seng Sroun 2009 oktoober kuni 2010 jaanuar käibedeklaratsioonidest, millistest nähtub muu hulgas PMTK märge, et deklaratsioonid on PMTK poolt vastu võetud 19.02.
lg 1 ja lg 2 sätetega, millistest sätetest tulenevalt on ettevõtte üleminekul määravaks vastava käsutuse toimumine. Viitega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.10.2009 otsuse nr 3-2-1-105-09 p-des 11 ja 12 märgitule leiab kaebaja, et Maksuotsuses PMTK ei ole väitnud ega tuvastanud, et OÜ Poll & Poll ning kaebaja vahel oleks toimunud mingeid iseseisvaid käsutustehinguid asjade, õiguste ja kohustuste üleandmiseks kaebajale ega viidanud ühelegi sellisele tehingule ega sellekohasele tõendile. Tegelikult ei ole asjas tõendatud, et OÜ Poll & Poll oleks üldse midagi kaebajale üle andnud ega kaebajaga mingit käsutustehingut teinud. Kaebaja omandas 02.10.2009 liisingulepingute alusel veokid ja haagised Swedbank Liising AS-lt, mitte OÜ-lt Poll & Poll. Maksuotsuses käsitleb PMTK ettevõttena üksnes 2 veokit ja 5 haagist ning lisaks 5 töötajat. Muid ettevõtte koosseisulisi asju, õigusi ja kohustusi Maksuotsuses ei ole nimetatud. Nimetatud asjad ja töötajad ei moodustanud mingit ettevõtet kui funktsioneerivat majanduslikku tervikut, seda isegi juhul, kui näiteks need oleksidki tulnud otse üle OÜ-lt Poll & Poll, mistõttu on PMTK vastupidised järeldused täielikult väärad ja tõendamata. PMTK ei ole arvestanud ka asjaoluga, et kui kapitalirendi tingimustel sõlmitud liisinguleping öeldakse üles või lõpeb muul alusel ja liisinguvõtja tagastab liisinguvõtja kauba liisinguandjale, siis tuleb rakendada tehingu tagasitäitmise maksuarvestuse reegleid, mis tähendab, et liisinguvõtjalt laekumata jäänud maksete väärtuse osas väheneb liisinguandja käibemaksu kohustus (KMS § 29 lg 8) ning kui liisinguvõtja on käibemaksukohustuslane, siis tuleb talle esitada kreeditarve, millel alusel liisinguvõtja vähendab oma sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 7). Soovi korral võib vormistada ka liisingueseme tagasimüügi, millega kaasneb käibemaksu kohustus liisinguvõtjale ja sisendkäibemaksu mahaarvamine liisinguandjale (vt Riikohtu lahend nr 3-2-1-118-08 p 24). Käesoleval juhul on Swedbank Liising AS seoses liisingulepingute lõpetamisega väljastanud OÜ-le Poll & Poll kreeditarved, mille alusel mõlemad pooled olid kohustatud korrigeerima käibemaksuarvestust oma 2009 7 oktoobrikuu käibedeklaratsioonides. Maksuotsuses ei ole väidetud, et seda Swedbank Liising AS ei teinud. Eelpool tõendas kaebaja, et ka OÜ Lim Seng Sroun on seda teinud. Asjaolu, et OÜ Lim Seng Sroun ei ole deklareeritud käibemaksu käesolevaks ajaks tasunud, et tähenda, et kaebaja omandas temalt 2009 oktoobrikuus ettevõtte. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Poll & Poll, Swedbank Liising AS ning OÜ Thomson Transport olid vaidlusaluste tehingute ajal kõik registreeritud käibemaksukohustuslased. Seega veokite ja haagiste liisingulepingute (kapitalirent) lõpetamisel, kuivõrd OÜ Poll & Poll kui liisinguvõtja tagastas veokid ja haagised liisinguandjale, vähenes Swedbank Liising AS poolt esitatud kreeditarvete alusel liisinguandjal käibemaksukohustus summas 309 002 krooni ning OÜ-l Poll & Poll kui liisinguvõtjal omakorda suurenes samas summas käibemaksukohustus. Maksuotsuses ei ole PMTK vastupidist väitnud. Nimetatud tehingutest aga ei tekkinud kaebajale mingeid maksukohustusi ning PMTK ei ole seda ka Maksuotsuses väitnud. Kui 02.10.2009 sõlmiti samade veokite ja haagiste osas kaebaja ja Swedbank Liising AS vahel liisingulepingud (kapitalirent), siis nende lepingute alusel Swedbank Liising AS poolt esitatud arvete /I kd tl 68-71/ alusel tekkis Swedbank Liising AS-l käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus summas 343 336 kr ning kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus samas summas. PMTK ei ole Maksuotsuses väitnud, et Swedbank Liising AS ei ole nimetatud käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustust täitnud. Kui nüüd mitte lubada kaebajal arvata sisendkäibemaksuna maha 343 336 kr, tekib käibemaksu kumulatsioon, mis aga ei ole KMS kohaselt lubatud. Käibemaks on tarbimismaks ja sellega ei tohi koormata ettevõtjat. Seega on Maksuotsusega kaebajale käibemaksu summas 343 336 kr määramine vastuolus käibemaksu põhimõttega ja tekitanud käesoleval juhul topeltmaksustamise ning PMTK on Maksuotsuse tegemisel rakendanud ebaõigesti KMS § 29 lg 1, 3 ja 7 ning § 31 lg 1 sätteid.. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebus rahuldamata. Ettevõtte üleminekut toetavad maksuhalduri hinnangul alljärgnevad Maksuotsuses välja toodud asjaolud: • Kontrollitaval perioodil oli OÜ Poll & Poll ja kaebuse esitaja juhatuse liige üks ja sama isik; • Kaebuse esitaja võttis üle OÜ Poll & Poll põhitegevuse, hakates ise lisaks veoste ekspedeerimisele (vedude korraldamine) tegelema kaubavedude teostamisega; • OÜ Poll & Poll peamine vara, otseselt majandustegevusega seotud veokid ja haagised, läks üle kaebuse esitajale; • OÜ Poll & Poll 5 töötajat läksid üle kaebuse esitaja alluvusse, täidavad samasid tööülesandeid ning töö katkestust töötajate üleminekul OÜ-st Poll & Poll kaebuse esitajale ei toimunud; • OÜ-st Poll & Poll kaebuse esitaja juurde tööle asunud töötajatel (viiest töötajast neljal) palk ei muutunud; • Enne maksuhalduri poolt tuvastatud ettevõtte üleminekut oli OÜ Poll & Poll peamiseks kliendiks kaebuse esitaja, kellele müüdi transporditeenust; • Alates 2009. a oktoobri lõpust on OÜ Poll & Poll uueks osanikuks Transatlantic International Brokers Corp, mille asukohaks on märgitud Panama ning juhatuse liikmeteks Kreekas elavad isikud. Alates oktoobrist 2009 ei ole OÜ Poll & Poll esitanud maksudeklaratsioone ning äriühing ei asu äriregistris märgitud juriidilisel aadressil. Eeltoodu viitab, et OÜ Poll & Poll majandustegevus on seiskunud ning OÜ Poll & Poll soovitigi müüa isikutele, kes majandustegevusega ei jätka. Samuti on ülaltoodust nähtuv, et veokite ja haagiste kapitalirendi lepingute katkestamisest tekkivat käibemaksu ei kavatsetagi deklareerida ega sellelt käibemaksu tasuda. Seoses kaebuse esitaja seisukohaga, et talle ei tagatud ärakuulamisõigust ja võimalust esitada täiendavaid tõendeid märgib vastustaja, et esiteks jääb talle täiesti arusaamatuks, milliste hüpoteetiliste tõendite esitamisest kaebuse esitaja räägib. Kaebuse esitajal oli 8 maksumenetluses tähtsust omavate tõendite esitamise võimalus nii enne Kontrollakti väljastamist kui ka peale seda. Samuti viitab asjas tähtust omada võivate tõendite varjamine võimalikule maksukohustuslase kaasaitamiskohustuse rikkumisele. Ei saa jätta tähelepanuta, et maksuhaldur väljastas Kontrollakti 21.01.2010 ja andis eriarvamuse esitamiseks aega kuni 05.02.2010 (see teeb kokku 15 kalendripäeva). Maksuhaldur tuli kaebuse esitajale vastu ning kaebuse esitaja taotlusel edastas 03.02.2010 (järgmisel päeval peale vastavasisulise taotluse saamist) nõutud materjalid, hoolimata asjaolust, et kaebuse esitajal oli olnud võimalus nendega tutvuda kogu maksumenetluse kestel, ja pikendas eriarvamuse esitamise tähtaega kuni 10.02.2010 (seega jäi kaebuse esitajal materjalidega tutvumiseks ja eriarvamuse esitamiseks veel täiendavalt nädal aega). Kaebuse esitaja esindaja viitas seevastu üksnes kutsetegevusega kaasnevatele kohustustele, mistõttu ei olevat nimetatud eriarvamust võimalik esitada enne 19.02.2010. Kaebuse esitaja peab teadvustama, et talle edastati soovitud materjalid ja anti eriarvamuse esitamiseks kokku aega 20 kalendripäeva (tavapärasest 14 kalendripäevast märksa pikem tähtaeg), mistõttu ei saa kellegi kutsetegevus olla piisavalt mõjuvaks põhjuseks eriarvamuse esitamata jätmisel või võimalike tõendite maksuhalduri ees varjamisel. Kaebuse esitaja on enda esindaja valikul vaba ning peab arvestama seda otsustust tehes ka võimalike kaasnevate riskidega. Maksuhaldurit ei saa süüdistada selles, et esindajal ei olnud aega enda kliendiga tegeleda. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja väited ärakuulamisõiguse teostamise ning täiendavate tõendite esitamise võimaluse mitte tagamise osas kohatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas lugeda OÜ Poll & Poll ja kaebuse esitaja vahel Swedbank Liisingu AS vahendusel sõlmitud ostu-müügitehing ettevõtluse tarbeks kaupade soetamiseks, millelt võib maha arvata sisendkäibemaksu või ettevõtte üleminekuks, mille korral KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki ning sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Maksuhaldur on asjas kogutud tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et tegemist on ettevõtte üleminekuga ning kaebuse esitajal puudub kirjeldatud tehingu alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõte on oma olemuselt vara ning
lg-st 2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki – üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama tegutseva üksuse ülemineku, mis omakorda peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise. Käesoleval juhul tulebki OÜ Poll & Poll kui ettevõtte ülemineku all mõista äriühingu terviklikku majandusüksust, mis tegeles kaubaveo teenuse osutamisega. Tervikliku majandusüksuse moodustab põhitegevusala spetsiifikast tulenevalt antud juhul eeskätt kaubavedudeks hädavajalik masinapark ning sellega opereerivad töötajad. Arvestades, et OÜ Poll & Poll peamiseks kliendiks oli vedude korraldaja näol kaebuse esitaja ja mõlema äriühingu juhatuse liikmete näol oli tegemist samade isikutega, ei ole küsimust ka vajaliku kliendibaasi ning antud valdkonnas tegutseva ettevõtte juhtimiseks vajalike teadmiste olemasolu osas. Kaebuse esitaja on ka ise kaebuse lk 5 punktis 1.2.1 kinnitanud, et ettevõttena saab üle minna üksnes terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, mis tagab konkreetse ettevõtte toimimise. Ei saa ju kaubavedude teenust osutada muul moel kui omades selleks vedude teostamiseks vajalikku tehnikat, tehnikaga opereerivat meeskonda, vastavas valdkonnas töötamise kogemust ning kliente, kes teenust sisse ostavad. Ettevõtte üleminek võib toimuda erinevatel õiguslikel alustel, enamasti müügilepingu, rendilepingu, teenuse üleandmise või muu lepingu alusel. Kuid see võib aset leida ka nii, et ettevõtte võõrandaja ja omandaja vahel lepingulised suhted puuduvad (Orgo I-M; Muda M jt. Tööõigus. Tallinn, Kirjastus Juura, 2003, lk 81). Ülaltoodust lähtuvalt on mõistetav, et kui eesmärgiks on tõesti ettevõtte ülevõtmine, siis võib olla võõrandaja ja omandaja huvides varjata tegelikke kokkuleppeid. Tuvastamaks faktiliste asjaolude vastavust ettevõtte 9 ülemineku tunnustele väljaspool konkreetseid lepingulisi suhteid on asjakohane viidata Direktiivile ja Euroopa Kohtu otsusele 24/85 EKL. Viidatud direktiivi kohaldamise osas on Euroopa Kohus leidnud, et ettevõtte ülemineku olemuse kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte tüüpi; kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud; vara väärtus ülemineku ajal; kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud; kas kliendid on üle läinud; tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut; tegevuse peatumise aega. Viidatud sätted ja kohtupraktika annavad võimaluse teha ammendavalt kindlaks ettevõtte ülemineku toimumine või tingimustele mittevastavuse korral selle puudumine. Käesoleval juhul on maksuhaldur kõiki tõendeid analüüsinud ja andnud omapoolse, selgelt ettevõtte üleminekut tõendava, hinnangu. Analüüsides asjaolusid Euroopa Kohtu otsuse 24/85 EKL valguses, tuleb alustada ettevõtte olemusest kui kõige olulisema kriteeriumi tuvastamisest. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt oli OÜ Poll & Poll põhitegevusalaks
lg 1 sätetele sedastab kaebaja, et seega võib ettevõte üle minna kas tehinguga või seaduse alusel. Käesoleval juhul PMTK ei ole Maksuotsuses ja vastuses kaebusele tuginenud asjaolule, et ettevõte läks OÜ-lt Poll & Poll üle kaebajale seaduse alusel, vaid väidab, et ettevõte läks üle tehingu(te)ga. Eelnimetatud
sätetest ja Direktiivi art 1 lg 1 p-st a) tuleneb üheselt, et kui ettevõtte, st majandusüksuse (antud juhul väidetavalt OÜ Poll & Poll) üleminek ei toimunud seaduse järgi, siis pidi olema see olema toimunud lepingu alusel. Viitega
lg-le 1 ja § 9 lg-le 1 märgib kaebaja, et vaatamata asjaolule, et tulenevalt
§-st 11 kehtib Eestis lepingu vormivabadus, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi, eeldab ettevõtte ülemineku tuvastamine kõigepealt pooltel selleks vastava tahte olemasolu tuvastamist. Maksuotsusest ei nähtu, et PMTK oleks enne täiendava käibemaksusumma määramist selgitanud välja, kas OÜ Poll & Poll ja kaebaja vahel oli sõlmitud mis tahes vormis leping ettevõtte üleandmise kohta. Ka maksuhalduri poolt kohtule käesolevas asjas esitatud tõendite hulgas ei ole mingeid tõendeid sellekohase lepingu, sh suuliste või muus vormis kokkulepete, sõlmimise kohta. Kogutud tõendite hulgas ei ole isegi selliseid, mis viidanuks OÜ Poll & Poll ja kaebaja vahelistele lepingueelsetele läbirääkimistele. Tegelikult pole PMTK Maksuotsuses ka otseselt väitnud, et OÜ Poll & Poll ja kaebaja vahel oli sõlmitud ettevõtte üleandmise kohta. Seega pole PMTK tuvastanud maksumenetluse käigus mingisuguseid poolte tahteavaldusi, millest võiks järeldada ettevõtte üleminekuks lepingu sõlmimist, vaid maksuhaldur loeb OÜ-lt Poll & Poll ettevõtte üleminekuks kaebajale kaebaja ja Swedbank Liising AS vahelist liisingulepingute sõlmimist. Ka maksumenetluse käigus küsitletud isikute ütlustest ei ilmne, et OÜ Poll & Poll soov oleks olnud ettevõtte üleandmine kaebajale ja kaebaja soov oleks olnud OÜ Poll & Poll ettevõte üle võtta. Eeltoodust
lg-st 2 ja Direktiivist tulenevalt on ettevõte õiguste ja kohustuste kogum ehk majanduslikult funktsioneeriv tervik, millel on oma identiteet. Seega üks olulisemaid ettevõtte ülemineku tunnuseid on majandusüksuse identiteedi säilimine, kuna see eeldab nii vara, lepingute, klientuuri kui ka töötajate, sh nimetatutega seonduvate lepinguliste õiguste ja kohustuste, ülevõtmist ning tegutsemist samal alal samas kohas, ehk majandusüksus hõlmab endas mitmeid üksiktunnuseid. Üldlevinud arusaama kohaselt on ettevõtteks näiteks kauplus, restoran, saekaater või muu sarnane tootmis- või teenindusüksus, mis on võimeline iseseisvalt võõrandama kaupu ja osutama teenuseid sõltumata sellest, milline isik käsutab ettevõttesse kuuluvaid esemeid (asju, õigusi ja kohustusi). Tsiviilõiguse teooria kohaselt ettevõttena saab üle minna terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, mis tagab konkreetse ettevõtte toimimise (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Kirjastus Juura, lk 590). Ettevõtte oluliseks tunnuseks lisaks varale on õiguste ja/või kohustuste olemasolu, mille abil saaks toimuda iseseisev majandustegevus (mille eest oleks võimalik arveid esitada, tulu teenida vmt). Selline seisukoht tuleneb ka tsiviilõigusest: Ettevõtte koosseisu kuuluvaks tuleb lugeda kõik kauba saamiseks (sh vajadusel valmistamiseks) või teenuse osutamiseks vajalikud õigused ja kohustused – nt kaupade, toormematerjali, tootmisseadmete sisseost, lepingud tööjõu kasutamiseks, pakendamine, laadimine, transport, ettevõtte tegutsemiskoht ning selle normaalseks funktsioneerimiseks vajalik varustatus kommunikatsioonidega. Samuti tuleb 12 ettevõtte koosseisu kuuluvaks lugeda ettevõtte tegutsemist soodustavate tegevuste toimumist tagavad õigused ja kohustused – turundus, tootearendus, töö efektiivsust soodustavad abivahendid jms – arvutid, internet, telefoni- ja faksiside (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Kirjastus Juura, lk 589). Eeltoodust avaldub ettevõtte iseloomulik tunnus – ettevõtte omandajal peab olema võimalik jätkata ettevõtte üleandja alustatud majandustegevust ning ettevõte kui majandusüksus peab võõrandama iseseisvalt kaupu või osutama teenuseid. Viitega PMTK vastuses kaebusele (lk 3-4) märgitule leiab kaebaja, et PMTK on põhjendamatult ja ekslikult asunud seisukohale, et OÜ Poll & Poll kogu ettevõtte moodustaski 2 sadulveokit ja 5 haagist ning 5 töötajat. PMTK on põhjendamatult jätnud arvestamata, et OÜ-l Poll & Poll oli olemas tegutsemiskoht ja kontor asukohaga Ida-Virumaa, Sonda vald, Sonda, Uljaste tee 4 ning selles kontoris töötav personal, sidevahendid, kontoritehnika, arvutid, iseseisev raamatupidamine, turundus, kliendid, klientidega sõlmitud lepingud, logistika jms, mis ei tulnud kaebajale üle seoses veokite ja haagiste omandamisega Swedbank Liising AS-lt. Siinjuures on maksuhaldur põhjendamatult rõhutanud üksnes seda, et OÜ Poll & Poll peamiseks kliendiks oli kaebaja, püüdes sellega jätta muljet, et OÜ-l Poll & Poll teisi kliente ei olnudki. Nagu nähtub PMTK küsimustest kaebaja juhatuse liikmele Andres Pollile ja viimase poolt antud seletustest, ei tundnud maksuhaldur mingit huvi OÜ Poll & Poll teiste klientide vastu. Käesoleval juhul ei saanud 2 sadulveokit ja 5 haagist ning 5 kaebaja juures tööle asunud endist OÜ Poll & Poll töötajat moodustada mingit funktsioneerivat terviklikku majandusüksust, millel oleks oma identiteet. Selline kogum ei olnud suuteline iseseisvalt toimima ja teenuseid osutama ning tulu teenima, kuna sellel kogumil puudus tegutsemiskoht, kliendid ja kliendilepingud, raamatupidamine, vajalik varustatus kommunikatsioonidega, turundus, logistika, kontoriruumid koos vajaliku sisustusega jms, mis on vajalikud majandustegevuse toimimiseks. Maksuotsuses ei ole eelnimetatu olemasolu ja üleminekut kaebajale väidetud ega tõendatud. Kaebaja juhib siinkohal kohtu tähelepanu veel sellele, et 5-st endisest OÜ Poll & Poll töötajast, kellega kaebaja sõlmis töölepingud tööle asumiseks kaebaja juures alates 01.09.2009, olid 4 autojuhid. Samas olid asjassepuutuvateks autodeks üksnes 2 veokit, millest kumbagi saab juhtida ainult üks juht. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, kuidas 4 autojuhti ja 2 veokit saavad moodustada toimiva majandusüksuse, millel on oma identiteet. Kui tegemist oleks olnud ettevõtte üleandmisega, siis puudunuks vajadus OÜ-l Poll & Poll lõpetada Swedbank Liising AS-ga liisingulepinguid ja töötajatega töölepinguid, vaid need saanuks üle anda kaebajale
Maksuhaldur ei ole väitnud ega tuginenud asjaolule, et OÜ Poll & Poll ja kaebaja vahel oli tehtud vastavad käsutustehingud. Käesoleval juhul on tõendatud, et OÜ Poll & Poll ja Swedbank Liising AS vahel sõlmitud liisingulepingud ei läinud üle kaebajale, vaid OÜ Poll & Poll ja Swedbank Liising AS vahelised liisingulepingud lõpetati (kusjuures toimus ka kreeditarvete esitamine ja sellest tuleneva käibemaksu korrigeerimine) ja kaebaja sõlmis Swedbank Liising AS-ga uued liisingulepingud.
Maksuotsusest ei nähtu, et PMTK oleks enne täiendava käibemaksusumma määramist tuvastanud, et OÜ Poll & Poll oleks kaebajale üle andnud mingit kinnis- või vallasvara või mingeid õigusi või kohustusi või lepinguid ega tuvastanud vastavaid käsutustehinguid nende ülevõtmiseks. Maksuotsuses ühelegi sellekohasele tõendile pole viidatud. Asjaolu, et OÜ-l Poll & Poll ja kaebajal oli kattuv majandustegevus, ei tõenda, et toimus ettevõtte üleminek kaebajale ja kaebaja võttis üle OÜ Poll & Poll põhitegevuse. Kaebaja tegevusaladeks olid enne Swedbank Liising AS-lt kõnesolevate veokite ja haagiste omandamist veoste ekspedeerimine ja kaubavedu maanteel ning rahvusvahelised kaubaveod. Samuti oli OÜ Poll & Poll tegevusalaks kaubavedu maanteel. Seega ei võtnud kaebaja üle OÜ-lt Poll & Poll üle mingit põhitegevust. Veoteenuse osutajaid on Eestis väga palju ja kui üks veoteenuste osutaja omandab teiselt veoteenuse osutajalt veoki või haagise ja hakkab 13 sellega vedama veoseid, ei tähenda see, et veoki omandaja võttis üle ka eelmise veoteenuse osutaja tegevuse. Veokitega ja haagistega teostataksegi vedusid maanteel. Samuti ei võimalda asjaolu, et kumbki äriühing tegeles kaubavedudega, järeldada ettevõtte ülevõtmist. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ega tõendanud, et kaebaja oleks üle võtnud OÜ Poll & Poll hankijaid või OÜ Poll & Poll kohustusi tema hankijate ees või kaebaja oleks lepingulistes suhetes OÜ Poll & Poll hankijate või klientidega, samuti seda, et kaebaja oleks üle võtnud OÜ Poll & Poll töötajate töölepingud ning nendest töölepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Seda ei ole väitnud ka need 5 endist OÜ Poll & Poll töötajat oma seletustes. Kui kaebaja oleks võtnud üle OÜ Poll & Poll ettevõtte, pidanuks kaebaja sel juhul üle võtma ka selles ettevõttes töötavate töötajate töölepingud ning nendest tulenevad tööandja õigused ja kohustused (vt
Tegelikkuses see nii ei olnud: nende 5 endise OÜ Poll & Poll töötaja osas, kes asusid tööle kaebaja juures, olid OÜ-s Poll & Poll töölepingud lõpetatud ja kaebaja juures sõlmitud. On loogiline, et OÜ Thomson Transport võttis need endised OÜ Poll & Poll 4 autojuhti ja 1 logistiku tööle, kuna nendel oli olemas töökogemus ja nende tööoskused olid teada ning kaebaja vajas endale täiendavalt kogenud tööjõudu. Samuti on loogiline, et äriühing otsib endale võimalusel juba konkreetseks tööks vastavate teadmiste ja kogemustega töötajaid selle asemel, et hakata neid ise koolitama või praktiseerima. Kui ühelt poolt tekkis vaba tööjõud ja teisalt vajadus tööjõu järele, siis kaebaja poolt OÜ Poll & Poll osa töötajate töölevõtmises ei ole midagi ebaharilikku. Ka ei ole ebaharilikku selles, et töötajate töö sisu ei muutunud olukorras, kus mõlemal juhul olid 4-l tööülesanneteks autojuhtimine ja veoste vedamine ning ühel logistikutöö. Seetõttu on täielikult väär maksuhalduri väide ja järeldus, et OÜ Poll & Poll endised 5 töötajat, asudes tööle kaebaja juurde, hakkasid täitma samu tööülesandeid kui OÜ-s Poll & Poll, tõendab ettevõtte üleminekut. Formaalselt vaadatuna tõepoolest nendest 4 autojuhti võeti tööle autojuhina ja 1 logistik hakkas töötama kaebaja juures logistikuna. Kui aga antud küsimusele läheneda sisuliselt, siis tähendas nende tööle asumine hoopis seda, et logistikuna tööle asunud töötaja tööülesanneteks ei olnud enam OÜ Poll & Poll logistika korraldamine, vaid tema tööülesanneteks oli OÜ Thomson Transport logistika korraldamine. OÜ Poll & Poll logistikat kaebajale üle ei tulnud. Aga seda tööd nimetati ikkagi logistiku tööks sõltumata, kelle juures seda tehakse. Seetõttu on arusaadav ka selle töötaja vastus maksuhalduri küsimusele, et töö jäi samaks ehk tööks oli logistikutöö. 4-st autojuhist 3 asus tööle kaebaja juures kaebaja autodel, millistest ükski ei olnud kõnesolev Swedbank Liising AS-lt soetatud endine OÜ Poll & Poll kasutuses olnud veok, vaid kaebaja enda muu veok. Ainult üks autojuht asus tööle selle veoki peale, milline oli varem OÜ Poll & Poll kasutuses olnud. Kuivõrd autojuhi töö ongi auto juhtimine ja kaeba vedu, sõltumata sellest, kes on tööandja või kelle autot juhitakse või kaupa veetakse, siis on täiesti loogiline, et autojuhid vastasid maksuhalduri küsimustele, kas töö jäi samaks, et jäi samaks. Auto juhtimine on ühetaoline ükskõik millises äriühingus ning autojuhi tööülesandeks ongi auto juhtimine ja veoste vedamine. Kui nõustuda maksuhalduriga ettevõtte sisu ja ülemineku käsitluses, siis saaks maksuhaldur vajadusel iga eseme lugeda osaks ettevõttest ning välistada ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamine. Suurem osa asjadest, mis on äriühingu käsutuses, on ettevõtte osaks ning kui järgida maksuhalduri mõttekäiku, siis saaksid isikud tulevikus käsitleda ettevõtte osa võõrandamisena endale sobivaid tehinguid, et mitte deklareerida ja tasuda käibemaksu. Kui nõustuda maksuhalduriga, siis tekib käesolevas asjas kumulatsioon: kaebaja kauba ostjana liisingufirmalt ei saa kauba soetamisel käibemaksu maha arvata, kuid sama kauba müügil peab ta tasuma käibemaksu. Selline olukord ei ole kooskõlas käibemaksu neutraalsusega, sest sisuliselt koormab käibemaks antud juhul ettevõtjat. Ei kõnesolevate veokite ja haagiste soetamisel Swedbank Liisng AS-lt ei ole üle läinud selliseid OÜ Poll & Poll õigusi ja kohustusi, mis annaks alust KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamiseks. Maksuhalduri Maksuotsuses toodud kontseptsioon läheb vastuollu KMS § 4 lg 2 p 1 eesmärgiga. Kui otsida 14 põhjuseid miks KMS § 2 lg 4 p 1 käsitleb ettevõtte üleandmist mittekäibena, siis on selle põhjuseks see, et ettevõte kui tervikvara koosneb erinevatest kaupadest, millest osade käive on maksuvaba või mille suhtes kehtivad erinevad maksumäärad. Näiteks võib tekkida vajadus hakata eristama kinnisasja päraldisi ja olulisi osi või asjade kogumeid (vt L. Lehis, K. Lind. Käibemaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2003, lk 72-73). Ka Euroopa Kohus on oma 27.11.
lg-s 1 on sätestatud, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Tulenevalt
lg-st 2 ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja sellemajandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
lg 1 järgi ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi.
lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS §-le 66 vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Direktiivi art 1 lg 1 p
lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt
lg-le 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ehkki Eestis kehtib põhimõtteliselt lepingu vormivabadus -
lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu 16 kohustuslikku vormi, - eeldab ettevõtte ülemineku tuvastamine kõigepealt pooltel selleks vastava tahte olemasolu tuvastamist. 3. Maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendeid väidetavalt kogumis ja vastastikuses seoses analüüsides ja hinnates jõudnud Maksuotsuses järeldusele, et tegemist on OÜ Poll & Poll üleminekuga OÜ-le Thomson Transport, loetledes Maksuotsuses (lk 5) need asjaolud, millele tuginevalt ta eelnimetatud järeldusele jõudis. Kohus märgib ennetavalt, et ta nõustub põhilises kaebuse esitaja põhjaliku argumentatsiooniga, pidades mittevajalikuks kõike üle korrata, ning on seisukohal, et antud juhul ei ole PMTK igakülgselt analüüsinud ettevõtte ülemineku tuvastamiseks vajalike ja Maksuotsuses enda poolt nimetatud tunnuste olemasolu ning on seetõttu teinud kogutud tõenditest väärad järeldused. Vastustaja ei ole tuvastanud kas OÜ Poll & Poll ja OÜ Thomson Transport vahel oli mis tahes vormis leping ettevõtte üleandmise/ülemineku kohta. Ka kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid sellekohase lepingu (suuliste vm vormis kokkulepete), isegi mitte lepingueelsete läbirääkimiste olemasolust. Sealjuures jääb kohtule arusaamatuks Maksuotsuses märgitu: „Ettevõte üleminek võib toimuda erinevatel õiguslikel alustel, enamasti müügilepingu, rendilepingu, teenuse üleandmise või muu lepingu alusel. Kuid see võib aset leida ka nii, et ettevõtte võõrandaja ja omandaja lepingulised suhted puuduvad.“ Kui üleminek ei toimunud seaduse alusel, siis sai see toimuda veel üksnes lepingu alusel ehk pooltel pidid olema sellekohased lepingulised suhted. Samas on mõistetav, et kui eesmärgiks on tõesti ettevõtte ülevõtmine, siis võib olla võõrandaja ja omandaja huvides varjata tegelikke kokkuleppeid. Seetõttu on põhimõtteliselt õige vastustaja tuginemine kaevatud korralduses õigusteoorias ning Direktiivi kohaldamise osas Euroopa Kohtu (otsus 24/85 EKL) väljendatud seisukohtadele, mille järgi ettevõtte ülemineku olemuse kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega. Kohus märgib, et ka see loetelu ei ole ammendav, näiteks
lg-st 2 tulenevalt peaks hindama ka õiguste ja kohustuste, muu hulgas ettevõttega seotud lepingute ülevõtmist, Direktiivist tulenevalt majandusüksuse identiteedi säilimist, ressursside organiseeritud koondamist jms. Kohus möönab, et antud kaasuse puhul võib leida üksikuid selliseid asjaolusid, mis võiksid formaalselt viidata ettevõtte ülevõtmisele, kuid kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis ning nende vastastikuses seoses hinnates ei ole siiski võimalik teha järeldust, et OÜ Thomson Transport poolt on toimunud OÜ Poll & Poll ülevõtmine.
lg 2 kohaselt ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse kooskõlas
lg-ga 1 omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka kannete tegemise registrites. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad
lg 2 järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti”. Sama lahendi p-s 12 on Riigikohus märkinud: ”Kolleegium leiab, et kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga.” Kohus leiab, et varade võimalik ülevõtmine on oluline ettevõtte ülemineku tunnus, tulenevalt Direktiivi art 1 lg-st 1 b), mis räägib „ressursside organiseeritud koondamisest“, ning
Riigikohtu tsiviilkolleegium on
ja § 182 lg 2 mõttes üle anda ega kaebaja neid üle võtta, vaid nende vahel toimus üksnes liisinguesemete valduse üleandmine liisingulepingute lisaks olevate aktide alusel. Andres Poll on 02.12.2009 maksuhaldurile selgitanud, et kuna tema isiklikud käendused olid OÜ Poll & Poll tehnikal taga, siis ei olnud tal muud võimalust kui lepingutega jätkata /I kd tl 212/. Seega on mõlema äriühingu juhatuse liige selgitanud vastustajale kaebaja poolt kõnealuse tehnika liisimise tagamaid ja sellest ei saa kuidagi välja lugeda poolte tahet sõlmida leping tervikliku majandusüksuse ülevõtmiseks. Neil asjaoludel, kui lähtuda PMTK väitest, et „Ettevõte on oma olemuselt vara”, siis just selle olemusliku tunnuse olemasolu ehk vara üleandmist ei ole vastustaja suutnud tõendada. 6. Töötajad. Direktiivi artikkel 3 lg-st 1 tulenevalt ettevõtte ülemineku korral võõrandaja töölepingust või töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused, mis kehtivad ülemineku kuupäeval, lähevad sellise ülemineku tagajärjel üle omandajale. Antud juhul pidanuks siis OÜ Thomson Transport üle võtma OÜ Poll & Poll töötajatega sõlmitud töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. Tegelikkuses see nii ei olnud. 19 Töölepingute üleminek on Direktiivi ja
Seega iseenesest ka vanas äriühingus töötajatega töölepingute lõpetamine ja uues äriühingus sõlmimine oleks ettevõtte ülemineku tagajärjeks, mitte eelduseks, kuid antud juhul ei ole õiged neist asjaoludest vastustaja tehtud järeldused. Puudub vaidlus, et varem OÜ-s Poll & Poll töötanud S. K.’i, R. P.’i, D. A.’i, V. P. ja S. P. ning OÜ Thomson Transport vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingute /I kd tl 44-46/ kohaselt töötavad viidatud töötajad kaebaja juures alates 01.09.2009, samuti ei ole vaieldav asjaolu, et 4 autojuhti võeti tööle samuti autojuhina (tegelikult autojuht-ekspediitorina) ja 1 logistik hakkas töötama kaebaja juures vastavalt oma erialale – ekspediitor-logistikuna. Samas nimetatud isikutega töölepingu lõpetamise kokkulepetest /I kd tl 36-37/ ei nähtu, millised olid olnud nende täpsed ametikohtade nimetused OÜ-s Poll & Poll, st kas olid samasugused liitametinimetused. Maksuhaldur ei ole sellele ka mingit tähelepanu pööranud. Siiski ei saa väita, et nende isikute töö sisu üldse ei muutunud. Kaebaja on põhjendatult osundanud, et logistikuna tööle asunud töötaja tööülesanneteks ei olnud enam OÜ Poll & Poll logistika korraldamine (vastustaja pole tõendanud, et see oleks kaebajale üle tulnud), vaid tema tööülesanneteks oli OÜ Thomson Transport logistika korraldamine. Kaebaja uued töötajad täitsid oma ülesandeid sõltuvalt OÜ Thomson Transport poolt oma hankijate ja klientidega sõlmitud lepingutest. Seetõttu ei ole õige teha niisuguseid järeldusi, mida on teinud PMTK, ka nende töötajate vastustest maksuhalduri küsimusele, et töö jäi samaks /I kd tl 221-226/. Lisaks ei ole vastustaja ümber lükanud kaebaja väidet, et 4-st autojuhist 3 hakkasid kaebaja juures tööle hoopis autodel, mis ei olnud kõnesolevad Swedbank Liising AS-lt soetatud endised OÜ Poll & Poll kasutuses olnud veokid, vaid kaebaja enda muud veokid. Kohus leiab seega, et asjaolust, et OÜ Thomson Transport, vajades täiendavalt kogenud tööjõudu, värbas endale äriühingust, mis seoses omanikevahetusega enam sellist tööjõudu ei vajanud, oskustöölisi, ei saa teha järeldust ettevõtte ülemineku kohta. On loogiline, et firma otsib endale võimalusel juba konkreetseks tööks vastavate teadmiste ja kogemustega töötajaid selmet hakata neid ise koolitama. Selles osas oli kahtlemata äriühingutel seos ja samast juhatuse liikmest kasu: Andres Poll oli teadlik nii sobiva tööjõu vabanemisest kui ka kaebaja vajadusest täiendava tööjõu järele. Samaga on loogiliselt seletatav ka varasemaga samasugune töötasu, mis on pooltevahelise kokkuleppe küsimus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.