Obsah (13)

§ 163§ 230§ 651§ 657§ 654§ 652§ 229§ 232§ 422§ 438§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-35992 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2011, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Tsivi

§ 163

lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jättis hageja kanda 10,71% ja kostja kanda 89,29% menetluskuludest. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse osaliselt hagi rahuldatud osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja avaldas korduvalt, nii enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist teostatud ülevaatamisel kui ka enne müügilepingu sõlmimist, et arvestades korteriomandi müügihinna osas tehtud hinna alandamisi, ei anta korteriomandi müümisel enam boonusena kaasa sisustust ja sõiduautot ning müügihinna 890 000 krooni eest saab hageja n.ö tühja korteri. 17.06.2009 sõlmitud müügilepingus puuduvad viited sellele, et kokkulepitud müügihind oleks sisaldanud korteriomandi sisustust või sõiduautot BMW 520 (1992.a). Samuti ei ole pooled sõlminud kokkulepet korteriomandi sisustuse või sõiduauto BMW 520 omandi hagejale üleandmise kohta. Kohus ei ole põhjendanud, miks on arvestatud hageja paljasõnaliste ja tõendamata väidetega ning jätnud arvestamata kostja vastuväited sellele. Kohus ei ole põhjendanud, miks on otsuse tegemisel lähtunud korteriomandi müügikuulutuses avaldatust, kuigi pooled on kinnitanud, et enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist pidasid pooled läbirääkimisi lepingu tingimuste 6 osas. Poolte vahel enne lepingu sõlmimist lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokkulepitu sisaldus 17.06.2009 sõlmitud müügilepingus. Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleks notariaalses müügilepingus üldsõnaliselt kajastatud „korteriomand koos selle oluliste osade ja päraldistega“ lugeda samasisuliseks tahteavalduseks, nagu seda oli märgitud veebis avaldatud müügikuulutuses. Pooled ei ole menetluses asunud seisukohale, et 17.06.2009 lepingu p-s 1.
2. korteriomandi kohta märgitu vastab täies ulatuses veebis avaldatud korteriomandi müügikuulutuses avaldatule. Vastavalt kinnisasja olulise osa ja päraldise mõistele ei saa korteriomandisse sisseehitamata mööblit ja muud sisustust, sh kardinaid ja kodutehnikat lugeda korteriomandi oluliseks osaks ega korteriomandi päraldiseks. Kostja andis 30.06.2009 hagejale üle korteriomandi, milline vastas 17.06.2009 poolte vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele. Kostja on täitnud 17.06.2009 müügilepingu. Korteriomandi vastuvõtmisel hageja kostjale korteriomandi suhtes pretensioone ei esitanud. Seega on kohus asunud ebaõigele seisukohale, et kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava korteriomandi. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et juhul, kui pooled oleks kokkuleppinud korteriomandi sisustuse hagejale üleandmises, ei ole hageja täpsustanud, millised esemed täpsemalt pidid hageja väidete kohaselt korteriomandisse jääma (detailne loetelu) ning milline oli hageja hinnangul iga konkreetse eseme väärtus. Hageja ei esitanud tõendeid, millelt nähtuks mittekohase ja kohase täitmise suhe, s.h täitmise väärtused). Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 112 lg 1 kolmandat lauset ja asunud seisukohale, et juhul, kui hageja ei ole avaldanud, milline on müüdud lepingueseme väärtus puudustega, võrrelduna lepingueseme väärtusega ilma puudusteta, tuleb kohtul see ise määrata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-29-10 märkinud, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi peab

§ 230lg 1 järgi tõendama hageja.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
2. Vastavalt

§ 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja nõude 766,94 euro saamiseks rahuldamata. Kostja vaidlustas otsuse osas, milles temalt 6391,16 eurot hageja kasuks välja mõisteti. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi hagi rahuldatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 21.06.2011 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654lg 6 alusel.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant on kaebuses korranud maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ja neile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või 7 ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus ei ole rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme. Ekslikud on apellandi väited, mille kohaselt kohus rikkus

§ 232

lg-s 1 esitatud nõuet hinnata otsuse tegemisel kõiki asjas kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Samuti ei ole kohus rikkunud otsuse põhjendamise nõuet, mille sätestab

§ 422lg 8.

Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja on oma vastuväited hagile jätnud tõendamata. Apellant on tuginenud paljasõnalistele väidetele, et tulenevalt tehtud hinnaalandustest ei kohustunud ta hagejale müüma korteri sisutust ega sõiduautot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud kostja väide on väär ja tõendamata ning vastuolus asjas esitatud tõenditega. Hageja oli lepingu eseme sisu kohta esitanud tõenditena internetiaadressil www.kv.ee kostja poolt avaldatud korteri müügipakkumuse ja müügilepingu. Kuulutusest ei nähtunud, et müüja oleks hinda alandanud ja müügikuulutus kajastas ka, millised esemed kuuluvad tehingu juurde. Hageja omandas korteri müügikuulutuses märgitud hinnaga. Apellandi väited, et hinda on võrreldes kuulutusega vähendatud, mistõttu ei kuulunud enam hinna sisse sisustus, boiler (päraldis) ja auto BMW 520, on ebaõiged. Seega tegi maakohus tõendeid hinnates õige järelduse, et müügikuulutus näitas selgelt, et nii korteri sisustus kui ka sõiduauto kuulusid pakutava korteriomandi juurde. Kohus on asjaolusid kogumis õigesti hinnanud. Vaidlust ei olnud selles, millises seisundis kostja hagejale korteriomandi üle andis, s.t et tehnika ja boiler olid korterist eemaldatud ning sõiduautot üle ei antud. Samas kajastas kuulutus portaalis www.kv.ee, et müügihind sisaldab sisustust, boilerit ja autot BMW 520. Hageja oli esitanud oma väidete kinnituseks ka pildid, mis kinnitavad hageja väiteid (t.lk 44-51, 85-88). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka VÕS § 112 lg 1 kohaldamisel, s.t kohase ja mittekohase täitmise suhte hindamisel. Pooled olid asjaolud esile toonud ja kohtul oli võimalik neid kinnitavad tõendid hinnata kooskõlas menetlusnormidega ja

§ 438lg 7 kohaselt kohaldab kohus seadust ega ole seotud poolte õiguslike väidetega.

Maakohtu lahendi tühistamiseks vaidlustatud osas puudub alus. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud 10,71% ulatuses hageja ja 89,29% ulatuses kostja kanda.

§ 171

lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud apellandi, s.o kostja kanda. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi 8 jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 9