KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-67347 Tsivi
§ 2
lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2009 notariaalselt tõestatud kokkuleppe, millega hageja kohustus kostja kasuks hüpoteegiga 3
(6)koormatud kinnistu omanikuna alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 13-28). Kohus leidis, et sellest kokkuleppest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda kohe pärast hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumist hüpoteegi sundtäitmist ja hagejal oli kohustus alluda kohesele sundtäitmisele täitemenetluse korras. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8-09, mis käsitleb pandipidaja kohustust eelnevalt teavitada pantijat täitemenetluse alustamise kavatsusest, oleks asjas kohaldatav, kui pooled oleksid hüpoteegikokkuleppe sõlmimisel kokku leppinud ka võimalikus kinnistu vabatahtlikus realiseerimises. Et sellist kokkulepet ei ole sõlmitud, vaid pooled sõlmisid notariaalses vormis täitedokumendiks oleva hüpoteegi sundtäitmise kokkuleppe, puudus kostjal kohustus võimaldada hagejal enne kohtutäituri poole pöördumist võimaldada kinnistu vabatahtlikult realiseerida, mistõttu kostja tegevust ei saa pidada hea usu põhimõttele mittevastavaks või oma õigusi kuritarvitavaks käitumiseks, st õigusvastaseks käitumiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt kahju hüvitamise eelduseks võlgnikupoolse õigusliku kohustuse rikkumine võlausaldaja suhtes. Kuivõrd kostja käitumine hüpoteegi koheseks sundrealiseerimiseks täitemenetluse kaudu oli kohtu hinnangul õiguspärane ja kooskõlas poolte vahel sõlmitud hüpoteegilepinguga, ei saa kostja ka vastutada hagejale täitekulude tasumisest tekkinud kahju eest.
§ 38lg 1 kohaselt täitekulud kannab võlgnik.
Hageja hinnangul oli kohtutäituri tegevus õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt puudub hagi rahuldamiseks õiguslik alus ja sellega seonduvalt vajadus analüüsida kostja poolt hagile esitatud muid vastuväited ning hageja vastavaid seisukohti. Apellatsioonkaebus
- Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 27.10.2011 otsuse (apellatsioonis ekslikult Tartu Maakohtu 15.09.2011 otsus) ja teha uus otsus asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Vaidluse all ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2009 notariaalselt tõestatud kokkuleppe, millega hageja kohustus kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikuna alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning et antud asjas oli hagejal õigus esitada kostja vastu vastuväiteid VÕS § 145 lg 2 alusel. Vaieldamatult on täitemenetluses kantud kulud võla sissenõudmisega seotud kuluks. Seaduse tekstist nähtuvalt vastutab käendaja nimetatud kulude hüvitamise eest ainult siis, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegselt teada. Antud juhul teavitas kostja hagejat hüpoteegiga tagatava nõude sissenõutavaks muutumisest 22.07.
- Samal kuupäeval alustati hageja suhtes ka täitemenetlust. Otsuses on kohus leidnud, et kostja poolt hageja teavitamist hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumisest vahetult enne kohtutäituri poole pöördumist võib pidada ebamõistlikuks lühikeseks. Samas on kohus otsuses asunud seisukohale, et hagiavaldus ei kuulu siiski rahuldamisele. Otsuse kujundamisel osundas maakohus hagejate poolt viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-8-09, mis käsitleb pandipidaja kohustust eelnevalt teavitada pantijat täitemenetluse alustamisest. Kohus leidis, et nimetatud kohtulahend ei ole asjas kohaldatav, kuna pooled ei ole hüpoteegikokkuleppe sõlmimisel kokku leppinud ka kinnistu võimalikus vabatahtlikus realiseerimises. Seega leidis kohus, et antud juhul ei oleks kostja pidanud andma hagejale enne kohtutäituri poole pöördumist võimalust hüpoteegiga tagatud kinnistu vabatahtlikuks realiseerimiseks. Tulenevalt eelnevast leidis kohus, et kostja ei vastuta hageja ees täitekulude tasumisest tekkinud kahju eest. Kohus on küll leidnud, et kostja poolt hageja teavitamine nõude sissenõutavaks muutumisest vahetult enne kohtutäituri poole pöördumist on ebamõistlikult lühike, kuid kohus on jätnud lahendamata küsimuse, kas kostja on teavitanud hagejat oma kavatsusest alustada sissenõudmist ning juhul, kui kostja seda tegi, siis kas teavitamine oli õigeaegne või mitte. 4
(6)Nimetatud eelduse kontrollimine ongi VÕS § 145 lg 2 teise lause kohaldamise eeldusteks. Tulenevalt asja materjalidest on kostja ise kinnitanud, et ta ei pidanud vajalikuks teavitada hagejat täitemenetluse alustamisest. Apellant leiab, et antud juhul ei ole oluline, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus oli kokkuleppe kinnistu realiseerimiseks muul moel, kui ainult sundtäitmine. Seega on kohus jätnud tuvastamata hageja poolt esitanud nõude aluseks oleva VÕS § 145 lg 2 teises lauses toodud eelduse olemasolu ning on selle asemel lahendanud küsimust, kas kostja oleks pidanud andma hagejale nõusoleku kinnistu vabatahtlikuks müügiks. Nimetatud asjaolu ei ole aga VÕS § 145 lg 2 kohaldamise eelduseks. Tulenevalt eelnevast leiab apellant, et kohus on rikkunud sellega menetlusõiguse norme ning see on viinud omakorda materiaalõigusnormi ebaõigele kohaldamisele kohtu poolt. Vastustaja seisukoht
- Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lgst 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Samuti võtab kohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja nõue kolmanda isiku vastu oli tagatud hageja kinnistule kostja kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteegiga. Vaidlusalune hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandati 14.09.2010 kohtutäituri kontrolli all täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Saadud vahenditest tasus hageja kolmanda isiku so laenusaaja võlgnevuse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui hüpoteegipidaja rikkus hea usu põhimõtet ja teavitamiskohustust sellega, et jättis hageja teavitamata hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumisest ega andnud hagejale võimalust hüpoteegiga koormatud kinnistu vabatahtlikuks realiseerimiseks. Veel on vaidluse all, kas kostja tekitas hagejale sellise tegevusega täitekulude kandmisest tekkinud kahju 174 300 krooni (11 139,80 eurot). Apellant leiab, et pantija vastutab täitekulude hüvitamise eest ainult siis, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegselt teada ning ei ole oluline, kas poolte vahel oli eelnev kokkulepe kinnistu realiseerimiseks muul moel, kui ainult sundtäitmine. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja üldjuhul tõendama kohustuse rikkumise, oma kahju ja põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Täitekulu oleks pantija kahju juhul, kui pantija, kes sai asja müügist täitemenetluses teada hilinemisega, oleks sellele vaatamata suutnud võla tasuda ning sellega vältida asja müüki täitemenetluses. Ainuüksi asjaolu, et pantija sai täitemenetluse algatamise kavatsusest teada ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul, kahju hüvitamise nõude aluseks ei ole. Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et tal oleks olnud võimalus nõude sissenõutavaks muutumisest ja täitemenetluse alustamisest õigeaegselt teada saades laenusaaja võlg tasuda muul moel, kui hüpoteegiga koormatud kinnistu arvel, vaid on seisukohal, et kahju täitekulude näol tekkis talle põhjusel, et kostja ei võimaldanud talle panditud kinnistu vabamüüki. 5
(6)Maakohus tuvastas otsuses, et kostja teavitas hagejat täitmisavalduse esitamisest 22.07.2009, samuti asus maakohus seisukohale, et etteteatamise tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Seega ei ole õige apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud lahendamata küsimuse, kas kostja on teavitanud hagejat oma kavatsusest alustada sissenõudmist ning juhul, kui kostja seda tegi, siis kas teavitamine oli õigeaegne või mitte. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole ei toonud lühike tähtaeg täituri poole pöördumise kavatsusest teatamisel kaasa hagejale väidetava kahju tekkimist. Hüpoteegi seadmise eesmärgiks on rahalise nõude tagamine. Hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude vabatahtliku mitterahuldamise korral nõuda võlgnetava summa tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimisest saadava rahasumma arvel. Maakohus on antud asjas õigesti tuvastanud, et kostjal puudus lepingust tulenev kohustus võimaldada hagejal kinnistu realiseerimist vabatahtlikult väljaspool täitemenetlust. Ka seadus ei kohusta hüpoteegipidajat võimaldama hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandamist vabatahtlikult väljaspool täitemenetlust. AÕS § 352 lg 1 järgi kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 2
lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kuivõrd laenusaaja hüpoteegiga tagatud nõuet ei täitnud ning hageja oli 16.04.2009 sõlminud kostjaga kokkuleppe, millega ta võttis endale kohustuse alluda hüpoteegiga kostja kasuks koormatud kinnistu omanikuna kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, oli kostja õigustatud oma nõude sundtäitmiseks pöörduma kohtutäituri poole. Õiguspärane tegevus ei saa kaasa tuua kahju tekkimist. Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole käesoleval juhul oma kohustusi rikkunud, puudus kohtul vajadus hinnata teisi poolte seisukohti ja vastuväiteid. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 6
(6)