ja 1045 sätted so hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kostja teo õigusvastasus seisneb selles, et kostja lubas probleemi lahendada, hakates aktiivselt tegutsema, kuid kostja äripartner viis kauba Eestist välja, mis tegi deklaratsiooni lõpetamise võimatuks. Peale selle nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist. Kostjale esitatud arvel on viivisemääraks märgitud 0,5% päevas so 260,96 krooni päevas. Hageja arvates on tegemist poolte vahel kokku lepitud viivisemääraga, kuna kostja ja AS J. pikaajalised lepingupartnerid. Arve tasumise tähtajaks oli 31.11.2008. Kuni maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamiseni 28.01.2010 oli kostja viivis 423 päeva eest 110386,08 krooni. Kuna hageja arvates on viivis ebamõistlikult suur, nõuab hageja viivist väiksemas ulatuses so 46807,70 krooni so 2991,56 eurot Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja ei ole hagejale võlgu ning kostja arvates on hagi esitatud vale isiku vastu. Kostja poole pöördus 2008.aasta märtsis AS E. T. , kes tellis kauba veo S. E. N. T. A. T. tollilattu. AS E. T. tellimuse kui ekspedeerija. Kostja võttis tellimuse vastu kui järgnev ekspedeerija. Järgneva ekspedeerijana delegeeris kostja veo hagejale. Võtnud kauba Norra Kuningriigist peale, esitas hageja piiril kaubaga kaasa antud saatedokumendid S. H. -le, kes vastavalt Ühenduse Tolliseadustikule asus printsipaali rolli ning vormistas tollile esitatavad dokumendid. Kuna selliseid printsipaali rolli täitvaid firmasid on mitu, siis antud firma valis hageja ise. Printsipaali poolt täidetud dokumentidega läks hageja Rootsi tolli. Rootsi toll andis loa toimetada kaup sihtkohta Eesti Vabariigis. Kaup jõudis Eesti Vabariiki ja hageja andis veose koos veosedokumentidega üle A. T. tollilattu. Saanud tollilaolt kinnituse, et veos on üle antud, esitas J. kostjale 28.03.2008 arve nr 830147 summas 3200 krooni teostatud veo 2
lg 1 ja lg 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Pooltel ei ole vaidlust, et AS J. .10.2008 arvest nr 8100221 tulenev nõue on üle antud hagejale, kes on omandanud kõik võlausaldajale kuuluvad õigused sh
lg 1 mõttes, kes sõlmis AS-ga J.
lg 1 mõttes.
lg 1 p 2 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel välja kujunenud praktikast. Kohtu hinnangul on alust asuda seisukohale, et hageja õiguseellase ja kostja vahel oli välja kujunenud praktika, kus tollivormistuse välisriigis korraldas AS J. . Kostja kinnitusel ja ka hageja on õigeks võtnud, et AS J. korraldas N. tulles tollivormistuse, pöördudes selleks S. H. poole. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et viimase näol oli tegemist Ühenduse tolliseadustiku so Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 96 p 1 sätete mõttes printsipaaliga so ühenduse välistransiidiprotseduuri haldajaga. Printsipaal vastutab kauba liikumise eest ja et kogu välistransiidiprotseduuri jooksul järgitaks ühenduse transiidiprotseduuriga seotud sätteid. Kuna antud juhul jäi transiidiprotseduur nõuetekohaselt lõpetamata, kaasnes sellega printsipaali kohustus tasuda maksud. Viimane esitas nõude tolliteenuse tellinud AS-le J. . Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ja hageja õiguseellase AS J. vahelisest veolepingust tulenevad kohustused so veose sihtkohta toimetamine ning veotasu maksmine on pooltel nõuetekohaselt täidetud ning veoleping lõppenud. Hageja ei nõua kostjalt kahju hüvitamist mitte lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest, vaid lepinguvälise kohustuse rikkumise eest. Selline hageja käitumine osutab asjaolule, et ka hageja ise ei pea kostjat rikkunuks veolepingust tulenenud kohustusi. 4
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktilise vastutuse kohaldamiseks vajalik tuvastada kannatanul kahju olemasolu, põhjuslik seos kannatanul tekkinud kahju ja kahju tekitaja teo vahel, kahju tekitaja teo õigusvastasus ja süü. Kolme esimest eeldust peab tõendama kannatanu, süüd eeldatakse ja selle puudumist peab tõendama kahjutekitaja. Vaidlust ei ole selles, et hagejal on tekkinud kahju S. H. 11.07.2008 arve 1021204712 tasumise tõttu. Hageja peab kostja õigusvastaseks käitumiseks seda, et kostja viivitamise tõttu jäi transiidideklaratsioon lõpetamata. Hageja väitel lubas kostja probleemi lahendada, kuid ei teinud seda ja see on majandustegevuses ebakorrektne käitumine. Kohtu hinnangul on tugineb hageja kostja teo õigusvastaseks pidamisel sisuliselt
§-le 1045 lg 1 p 8, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku tegevusega. Kostja ei ole õigeks võtnud seda hagejat väidet, et kostja lubas lahendada transiidideklaratsiooni lõpetamisega seonduva küsimuse. Kohtu arvates olukorras, kus tollivormistuse välisriigis korraldamise ülesanne oli AS-l J. , ei kanna kostja vastutust tollivormistuse puudulikkusest tingitud täiendavate rahaliste kohustuste tekkimise eest. Hageja ka ise on seisukohal, et transiidi oleks tegelikult pidanud lõpetama kauba saanud A. T. . Kostja vastutuse kohaldamisele ei anna alust ka asjaolu, et kostja andis hageja õiguseellase palvel 2008 sügisel viimasele juhtnööre S. H. täiendavalt esitatud arvega seonduva probleemi lahendamiseks (vt 17.11.2008 e-kiri – tl 52). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja tegevus oleks vaadeldav tegutsemisega A. T. eest. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tulenev deliktiline vastutus teise isiku eest on sätestatud
§-s 1054.
lg 1 kohaldamiseks on vaja kõigepealt tuvastada, et üks isik kasutab teist isikut pidavalt oma majandustegevuses st üks isik teeb teisele isikule kestvusvõlasuhte raames sooritusi ehk osutab oma kohustust täites teenust. Juhul, kui üks isik ei ole teist isikut oma majandustegevuses kasutanud pidevalt, võib ta vastutada teiselt isikult teenuse saamisel teise isiku õigusvastase ja süülise teo eest
Kostja ei ole õigeks võtnud hageja poolt väidetud asjaolu, et kostja ja A. T. olid seotud ühise majandustegevuse kaudu. Kohtu hinnangul ei tõenda seda kohtule esitatud elektrooniline kirjavahetus. Muid tõendeid, millest võiks järeldada sellist seotust, hageja kohtule esitanud ei ole. Teise isiku oma majandus- või kutsetegevuses kasutamine
lg 1 mõttes ei tähenda lihtsalt isikute koostööd mingi eesmärgi saavutamiseks, vaid seda, et üks isik kasutab teise isiku teenuseid. Ka ei ole tõendatud, et kostja oleks kasutanud A. T. -t oma kohustuste täitmisel ja viimane pidanuks kostja ülesandel midagi tegema. Kohus möönab, et kostjal AS-i J. lepingupartnerina oli
§-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenev kohustus aidata kaasa AS-le J. G. H. -iga tekkinud probleemi lahendamisele. Kostja selle kohustuse ka täitis, andes AS-le J. aasta sügisel juhtnööre, kuidas edasi toimida ja püüdes probleemi lahendada ka veel 2009 aasta kevadel. Kuid kohtu hinnangul asjaolu, et vaatamata 2008 sügisel alanud asjaajamisele jäi transiidideklaratsioon ikkagi lõpetamata, ei ole otseselt seotud kostja käitumisega. Poolte kinnitusel ja nähtub ka 2009 kevadel toimunud e-kirjavahetusest ( tl 50-51), osutus transiidideklaratsiooni lõpetamine võimatuks asjaolu tõttu, et kaup oli vahepeal vahetanud omanikku ja Eestist välja viidud. Asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kauba Eestist väljaviimisega oleks seotud kostja. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.