lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
järgi kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Kuna kohus võttis asja õigesti menetlusse, siis juhindudes
§-st 77 ei ole võimalik asja Tartu Maakohtusse läbivaatamiseks saata. 3 Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb hageja menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
Apellatsioonkaebus 4. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata, või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Antud juhul on ilmne, et kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava võlasuhte olemasolu ega väidetavast võlasuhtest tuleneva nõude ulatuse tõendamiseks, ei ole hagi rahuldamine võimalik. Samuti on selge, et hagejal puudub võimalus esitada täiendavaid tõendeid, vastasel juhul oleks ta need juba esitanud. Hageja nõude ulatus on tõendamata ja nõude rahuldamine ebaseaduslik. Maakohus on eksinud tõendite hindamisel ning sedastanud, et hageja esitatud arvete pinnalt on võimalik tuvastada hageja nõude ulatus kostja vastu. Maakohus on jõudnud ekslikule järeldusele, et hageja esitatud tõendid kinnitavad poolte vahel müügilepingu sõlmimist tingimustel, mille alusel hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hagiavaldusele tõenditena lisatud kostjale väljastatud arved nr 51014, 51053, 2100078, 2100404, 2100522, 2100592, 2100730 ning nende aluseks olevad saatelehed ei tõenda hageja nõude ulatust ning kaupade üleandmist hageja poolt. Samuti ei kajasta müügilepingute tingimusi. Tegemist on hageja ühepoolse tegevusega, millel ei ole ilma pooltevahelise kokkuleppe tõendamiseta õiguslikku tähendust. Kuivõrd hageja on esitanud kostja vastu võlgnevuse tasumise nõude, siis peab hageja ka tõendama nõude ulatust ning selle kujunemise aluseid. Võlgnevuse ning sellelt arvestatud viivise kujunemine on täielikult tõendamata. Kostja kohustused hageja ees ei saa tuleneda viimase poolt esitatud ja teatisele lisatud arvetest. VÕS § 3 kohaselt saab võlasuhe tekkida mh lepingust. Kostja kohustused saavad tuleneda üksnes pooltevahelisest lepingust, mille olemasolu tõendamise kohustus lasub hagejal, kuid kes ei ole kaebuse esitamise hetkeks suutnud tõendada, et kostjal on kohustus täita hageja ees rahalised kohustused summas 25 006,90 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvetest ei nähtu seost hagile lisatud saatekirjadega. Hageja ei ole hagi faktilistes asjaoludes ega õiguslikes põhjendustes vastavaid seoseid esile toonud. Arusaamatuks jääb arvete nr 51014 ja 51053 hagile lisamine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-144-09 p-s 11 selgitanud, et arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokku lepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. See tähendab, et arve esitamine ega vastuvõtmine ei tekita arve saajale mingeid kohustusi. Seega on ekslik maakohtu arusaam, et arvete esitamisega on tõendatud kostja rahaliste kohustuste tekkimine sellises ulatuses, mille tasumist hageja nõuab. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, millega ta loeb tõendatuks selle, et hageja on kostjale hagiavaldusele lisatud arved üleüldse esitanud. Maakohus on eksinud
Oluline on eristada võlasuhte tekkimist ja hageja esitatud nõude ulatuse tõendatust. Maakohus on eksinud selles, et ta on lugenud väidetava võlasuhte olemasolu tõendatuks ning selle pinnalt rakendanud automaatselt sellele võlasuhtele tingimusi, mis on hageja ühepoolse tegevuse tulemus (nt väidetav arvete esitamine) ning milles poolte kokkulepe puudub (vastupidist pole tõendatud). Kui kohus tuvastab väidetava võlasuhte olemasolu, tuleb täiendavalt kontrollida, kas ja missuguses ulatuses on kostja kohustatud väidetavalt tarnitud kauba eest tasuma. Antud juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada vastavad kokkulepped. Eeltoodust 4 tulenevalt ei ole kostjal tekkinud hageja ees rahalisi kohustusi, millises ulatuses tasumist hageja nõuab hagiavaldusele lisatud arvete alusel. Seega ei saa kostja vastutada ka nendest arvete esitamisest tulenevate kõrvalnõuete tasumise eest. Arve nr 2100078 osaline tasumine ei tõenda nõustumist terve arve summaga ja muude müügilepingu oluliste tingimustega. Seega on nõue ülejäänud summas tõendamata ja tuleb jätta õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata või alternatiivselt hageja rahuldamata. Kauba vastuvõtmine ja saatelehe allkirjastamine ei tõenda poolte kokkulepet väidetava müügilepingu olulistes tingimustes. Saatelehega on võimalik tõendada üksnes kauba tarnimise (väidetava müüja kohustuse täitmise) fakti. Seega ei saa saatelehtedel olla hageja nõude ulatuse tuvastamisel olla tõenduslikku väärtust. Hageja peab tõendama väidetava lepingu tingimusi, kust tuleneb kostja kohustus maksta tarnitud kauba eest just selline rahasumma. Kuniks seda tehtud ei ole, on hageja nõue õiguslikult perspektiivitu. Maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise juures jätnud tähelepanuta selle, et hageja ei ole tõendanud, nagu ta oleks siinse vaidluse käigus püüdnud saavutada kohtuvälist lahendust. Hagi esitamine oli kostja jaoks üllatuslik ja ootamatu. Kostja ei ole kordagi välistanud kompromissi sõlmimist siinse vaidluse lõpetamiseks. Kostjalt on hageja kantud menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik. Kui kohus leiab, et hagi tuleb ülaltoodust hoolimata rahuldada, taotleb kostja jätta menetluskulud mõlema poole enda kanda. Hageja vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant on kaebuses korranud põhilises osas hagile esitatud vastuväiteid ja neile kõigile on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusõiguse norme. Maakohus võttis hagi õigesti menetlusse ja selle läbivaatamata jätmiseks alust ei ole.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on selgitanud ja sellele ei ole kostja vastuväiteid esitanud, et poolte vahel oli sõlmitud leping järgmiselt: kostja tellis telefoni teel kauba ning tellimuse saamisel vormistas hageja ostu-müügilepingu, milles on määratletud kõik müügi- ning tarnetingimused ning selle edastas hageja tavapäraselt e-kirja teel kostjale. Lepingus oli klausel, milles paluti kostjal hiljemalt 24 tunni jooksul teatada, kui lepingus sätestatud tingimused ei vasta tellimusele. Teate mittesaatmisel loeti leping sõlmituks. Kuna kaupa müüdi 5 krediiti lepingu p-s 1.1 nimetatud protseduuri järgi, siis kauba kostjale üleandmisel esitas hageja kostjale arved. Hageja on lepingud, kauba saatelehed, arved ja ühe arve järgi osaliselt tasumata jätmist kostja poolt tõendanud. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt kauba saatelehtedega ei ole võimalik tõendada kaubakoguseid. Saatelehtedes märgitud kaubakogused on kostja kätte saanud ja see leidis menetluses tuvastamist. Maakohus on hinnanud tõendeid ja tuvastanud müügilepingute sõlmimise, lepingu alusel kostjale kauba üleandmise ja kostja poolt vastuvõtmise ning selle eest tasumata jätmise hagis nõutud summas, s.o 25 006 eurot 90 senti. Seaduslik ja põhjendatud on otsus ka viivise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas ning kohus ei korda
Alus hagi läbivaatamata jätmiseks puudus, kuna kohus oli võtnud hagi õigesti menetlusse. Samuti ei ole alust muuta menetluskulude jaotust. Kuna seadus ei näe ette käesoleva vaidluse lahendamiseks kohustuslikku kohtueelset korda, ei saanud hagi esitamine olla kostjale üllatav, sest võlg oli mitme kuu jooksul tasumata. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud
Ulvi Loonurm Mare Merimaa Ande Tänav 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.