← Eesti

3-10-1430/39

Obsah (4)§ 26§ 31§ 16§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 23. septembril 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-1430 Haldusasi OÜ Li

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

  1. septembrist
  2. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  3. oktoobril
  4. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) 30.10.2009 korralduse nr 12.2-3/8671-1 alusel alustati Litas Trade OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil
  2. a september.
  3. PMTK koostas kontrollimise käigus tuvastatud faktiliste ning õiguslike asjaolude kohta 26.01.2010 kontrollakti nr 12.2-3/8671-
  4. Litas Trade OÜ esitas 08.02.2010 PMTK-le taotluse teabe saamiseks koos teatega eriarvamuse esitamise kohta, teavitades ühtlasi ka sellest, et esitab eriarvamuse 2 nädalat pärast teabega tutvumist.
  5. PMTK 15.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/8671-23 otsustati mitte pikendada PMTK 26.01.2010 kontrollaktile nr 12.2-3/8671-21 eriarvamuse esitamise tähtaega ning teha muutva 1 tingimusega maksuotsus, mille kehtivusajaks on 30 päeva alates maksuotsuse kättesaamisest. Eelnimetatud maksuotsusega kohustati Litas Trade OÜ-d tasuma täiendavalt käibemaksu summas 501 083 krooni. Maksuotsuse kohaselt ei vasta Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ rekvisiitidega arved KMS § 31 lg 1 nõuetele, kuna ei kajasta reaalselt arvel nimetatud müüjalt soetatud kaupu. OÜ Litas on teadlikult kajastanud enda raamatupidamise arvestuses nimetatud äriühingute nimel vormistatud arveid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning teha maksuvabalt väljamakseid. Maksumaksja pidi olema teadlik, et tegelikult ei müüdud kaupu arvetel näidatud mahus ega arvetel näidatud äriühingud.
  6. 18.03.2010 esitas Litas Trade OÜ maksuotsusele vaide. PMTK saatis 26.03.2010 kaebuse esitajale teatise, milles märkis, et käsitleb vaiet kui maksuotsuse nr 12.2-3/8671-23 kehtetuks tunnistamise taotlust ning taotlus ja täiendavad tõendid edastatakse kontrolliosakonnale analüüsimiseks ja otsustuse tegemiseks.
  7. PMTK 26.04.2010 otsusega nr 12.2-3/8671-24 jäeti Litas Trade OÜ taotlus PMTK 15.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8671-23 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Eelnimetatud otsusega määrati Litas Trade OÜ-le tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 501 083 krooni ning loeti maksuotsusega määratud summa 262 508 krooni ulatuses täidetuks enammakse arvelt. PMTK kohustas Litas Trade OÜ-d tasuma käibemaksu summas 238 575 krooni.
  8. 02.06.2010 esitas Litas Trade OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 15.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8671-23 tühistamiseks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  9. Maksuhalduri järeldused, nagu ei oleks OÜ Alfaoli ja OÜ Paargu võõrandanud kütte- ja rapsiõli kaebuse esitajale ning seega ei ole alus ka sisendkäibemaksu maha arvata, on oletuslikud ega ole kooskõlas maksustamise põhimõtetega. Kuivõrd OÜ Alfaoli ja OÜ Paargu deklareerisid ja arvestasid müügilt käibemaksu, siis kaebuse esitaja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine on vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõttega. Kaebuse esitaja seisukoht tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi otsusel nr 3-3-1-3-
  10. Riigikohus on eelnevalt kohtuasja nr 3-3-1-22-07 p-s 12 märkinud järgmist: „Isegi olukorras, kus tehingute näilikkus oleks tõendamist leidnud, poleks eeldusel, et äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, saanud kahe tehingu tulemusena äriühingud kokkuvõttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol. [---] Seega tuleb nentida, et käibemaksu täiendav määramine oleks olnud lõppkokkuvõttes eesmärgipäratu ka juhul, kui tehingud, mille alusel käesoleval juhul OÜ-le Niiter määrati käibemaks, oleksid olnud näilikud.". Sisendkäibemaksu mahaarvamise näol on võimalik rikastuda üksnes viisil, kus müüja ei tasu käibemaksu ning ostja on sellest teadlik. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et müüja poleks tehinguid deklareerinud või nendelt käibemaksu arvestanud. Järelikult viited teadlikule maksudest kõrvalehoidumise eesmärgiga tegevusele on alusetud ning ebaõiged.
  11. Vaidlus puudub selles, et OÜ Paargu ja OÜ Alfaoil on deklareerinud ja arvestanud tehingutelt kaebuse esitajaga käibemaksu. Järelikult on viited maksupettusele nende tehingutega seoses alusetud. Kaebuse esitaja järgis tehingute tegemisel kõiki hoolsuskohustusi, mistõttu võimalikud maksuõigusrikkumised, mis olid toime pandud OÜ Paargu ja OÜ Alfaoil tehingupartneritega, ei saanud tuleneda kaebuse esitaja tegevusest või tegevusetusest. Kaebuse esitaja tuvastas tehingu teise poole, veendus selles, et OÜ Paargu ja OÜ Alfaoil on tegutsevad 2 äriühingud, nad on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris, omavad vajalikke litsentse, tasus arved ülekandega, hoidis alles KMS § 37 nõuetele vastavad arved, saatelehed ja lepingud jne. Kuigi maksuhaldur tõi välja väidetavad vastuolud transpordiarvetes, ei ole viimased kaebuse esitaja arvates asjakohased. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja ei pidanud transpordi eest tasuma, vaid transport oli hinna sees ning selle korraldamine oli müüja kohustus. Vaidlust pole ka selles, et kaebuse esitajal puudus seadustest tulenev kohustus nõuda müüjalt transpordiarveid ning veenduda selles, et viimased on esitatud korrektselt ning säilitada need oma raamatupidamises. Järelikult transpordiarvetega seonduv ei ole seotud mingil viisil kaebuse esitaja hoolsuskohustuse täitmisega ega tohi olla maksusumma määramist motiveerivaks asjaoluks.
  12. OÜ Intersales, OÜ Balten Kokk, OÜ Frinks kohta kogutud tõendid ei ole seotud kaebuse esitaja tegevusega. Kaebuse esitaja tegi tehinguid OÜ-ga Paargu ja OÜ-ga Alfaoil. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et nimetatud tehingute kohta kogutud tõendid on objektiivsed ja korrektsed. Maksuhaldur tugineb maksuotsuse motiveerimisel eelkõige asjaoludele, mis on kogutud OÜ Balten Kokk, OÜ Intersales ja OÜ Frinks kohta. Kaebuse esitaja tutvus nende äriühingute kohta kogutuga, kuid ei pea võimalikuks vaidlustada nimetatud asjaolusid. Kaebuse esitaja ei ole seotud nimetatud äriühingutega ning tal puudub võimalus kontrollida, lükata ümber või võtta mingeid seisukohti mainitud äriühingutega seotud tehingute osas. Seega asjaolud, mis on seotud ülalnimetatud äriühingutega ei saa omada mõju kaebuse esitaja maksukohustustele. Käesolevas asjas on maksuhaldur tuvastanud, et võimalikud maksuõigusrikkumised võisid aset leida vaidlusalustele tehingutele eelnenud müügitehingutega seoses. Euroopa Kohtu 12.01.2006 otsuses liidetud kohtuasjas 354/03, C-355/03, C-484/03 (vt punktid 54 ja 55) ei mõjuta sellised asjaolud maksukohustuslase sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Järelikult asjaolud ning võimalikud maksuõigusrikkumised, mis on tuvastatud seoses OÜ-ga Balten Kokk, OÜ-ga Intersales ja OÜ-ga Frinks, ei õigusta kaebuse esitaja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist.
  13. Ka üksikud etteheited, mis on seotud kaebuse esitajaga, ei ole põhjendatud. Maksuhaldur heitis kaebuse esitajale ette, et ta pole esitanud OÜ Alfaoil ja OÜ Litas Trade vahelise ostumüügilepingu lisa nr
  14. Lisa nr 1 esitamine oli tarbetu, kuivõrd lisa nr 1 ei käsitle kontrollitaval perioodil tehtud tehinguid. Septembris 2009 toimunud kütteõli soetamise kohta on koostatud Lisa nr 4, mille on kaebuse esitaja maksuhaldurile esitanud. Maksuotsuse lk-l 15 on peetud kahtlaseks asjaolu, et OÜ Litas Trade üürib ruume aadressil Fofsoriidi 4, Maardu, mis on ka OÜ Alfaoil ja OÜ Paargu juriidiliseks aadressiks, kuid Eigirdas Biekša väitis, et OÜ-ga Alfaoil ja OÜ-ga Paargu suheldi peamiselt telefoni teel. Fosforiidi 4, Maardu asub büroohoone, kus tegutseb palju erinevaid äriühinguid. Juhul, kui maksuhaldurile jäi mulje, et kaebuse esitaja kasutab OÜ-ga Alfaoil ja OÜ-ga Paargu ühiseid ruume, on selline arusaam ekslik. Maksuotsusest jääb mulje, justkui asjaolu, et kaebuse esitaja juhatuse liige tunneb OÜ Alfaoil ja OÜ Paargu esindajat, viitab mingil viisil maksupettuse toimepanemisele. Kaebuse esitaja teeb tehinguid ka teiste äriühingutega, milliste juhatuse liikmed on tuttavad isikud, kuid ei leia, et see viitaks mingil viisil maksuõigusrikkumistele. Maksuotsuses on toodud, et kaebuse esitaja poolt soetatud rapsi- ja kütteõli hinnad on eelnevates tehingutes langenud. Kaebuse esitajale teadaolevalt on rapsiõli hinna languse põhjuseks asjaolu, et rapsiõli ei olnud algselt mõeldud kütuseks. Rapsiõli müümine kütte otstarbel oli seotud rapsiõli liigse happelisusega. Kaebuse esitaja soetas rapsiõli tavapärase hinnaga ning võõrandas juurdehindlusega, mis võimaldas teenida kasumit. Seega olid kaebuse esitaja tehingud majanduslikult loogilised ja kasumlikud. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT
  15. Käibemaksuseaduse § 31 sõnastab maksukohustuslase õiguse arvata sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt soetatud kauba või teenuse eest, tehes seda KMS §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Mahaarvamise õiguse teostamine eeldab esmalt, et kaup või teenus on reaalselt soetatud (eksisteerib käive). Pelgalt arve väljastamine ei kinnita käibe toimumist ega käibemaksukohustust. Tegelikke tehinguid kaebaja ja OÜ Alfaoil ning kaebaja ja Paargu OÜ vahel pole toimunud, seega puudub kaebajal seadusest tulenev õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
  16. 12.11.2009 maksuhaldurile saadetud arvete ja saatelehtede kohaselt soetas OÜ Alfaoil kaebajale väidetavalt edasimüüdud põlevkivikütteõli Intersales OÜ-lt. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et Intersales OÜ-l reaalne majandustegevus puudub. Intersales OÜ juhatuse liikmed eitavad tehingute tegemist äriühingu nimel ega ole volitanud kedagi äriühingut esindama. Intersales OÜ juhatuse liikmeteks on määratud töökohta mitteomavad isikud, kellel puuduvad teadmised ja kogemused kütuse käitlemise valdkonnas. Ühtlasi puudusid Intersales OÜ-l registreeringud majandustegevuse registris. OÜ Alfaoil tellis väidetavalt kaebajale võõrandatud põlevkivikütteõli transpordi OÜ-lt Estragon. OÜ-l Estragon puuduvad aga veosedokumendid, mis kinnitaksid põlevkivikütteõli vedu kaebajale ning selle vastuvõtmist kaebaja poolt. Vastustajale 27.11.2009 antud suulistes selgitustes kinnitas OÜ Estragon autojuht K. M., et vedas rasket kütteõli Riisperest Talinnasse ning ei tunnistanud põlevkivikütteõli vedamist, mida just kaebaja väidetavalt OÜ-lt Alfaoil soetas. Täiendavalt ei osanud OÜ Estragon juhatuse liige Andrei Bumazkov ja autojuht K. M. öelda, mida ja millal veeti 19.09.2009 arve nr 71 alusel. OÜ Estragon arve nr 71 moodustab suurema osa väidetavalt veetud põlevkivikütteõlist, kusjuures erinevalt arvest nr 70/09 on arve nr 71 allkirjastamata ja sellel ei kajastu transporditeenuse osutamise kuupäevi. Väidetavate põlevkivikütteõli müügitehingute kohta puuduvad tõendid, mis võimaldaksid väidetavalt üle antud kütuse kogust tuvastada.
  17. Kaebaja soetas maksustamisperioodil september
  18. a väidetavalt rapsiõli Paargu OÜ-lt. Tehingute jada näeb välja järgmine: Leedus registreeritud äriühing SV Obeliai müüb rapsiõli OÜ-le Frinks, kes omakorda võõrandab kauba OÜ-le Paargu, kes sõlmib väidetava müügitehingu Litas Trade OÜ-ga. Seevastu on maksuhaldur maksuotsuses jõudnud teistsugusele järeldusele ja näidanud, et rapsiõli tegelikuks müüjaks polnud Paargu OÜ ning kaebaja oli sellest asjaolust teadlik, kajastades sisendkäibemaksu hulgas tahtlikult fiktiivseid arveid. OÜ Frinks juhatuse liikme Vallo Pank poolt 24.11.2009 maksuhaldurile antud ütluste kohaselt korraldas suhtlemist SV Obeliai’ga kaebaja juhatuse liige Eigirdas Bieška. Järelikult oli kaebaja algusest peale teadlik, et rapsiõli ei osteta OÜ-lt Paargu. OÜ Frinks juhatuse liige SV Obeliai esindajatega kohtunud pole ega osanud nimetada SV Obeliai esindajate nimesid.
  19. Kui tavapäraselt edasimüügitehingutes igas järgnevas müügiahelas müüdava kauba väärtus suureneb, siis käesoleval juhul langeb rapsiõli maksumus kauba väidetaval võõrandamisel kaebajale esialgsele hinnatasemele, millega rapsiõli oli väidetavalt soetanud OÜ Frinks. Selline tehingute jada ei vasta majanduslikule loogikale ega ole eluliselt usutav. Samuti ei ole kaebaja tõendanud omapoolset vastuväidet rapsiõli kvaliteedinõuetele mittevastavuse kohta. Vastavalt

§ 16

lõikele 2 peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Euroopa Kohtu

  1. veebruari
  2. a kohtuasjas Halifax plc, Leeds Permanent Development Services Ltd, County Wide Property Investments Ltd vs Commissioners of Customs & Excise (C-255/02) leitakse, et maksukohustuslasel ei ole õigust arvata maha sisendkäibemaksu siis, kui selle mahaarvamise 4 aluseks olevad tehingud kujutavad endast kuritarvitust. Kuritarvituse olemasolu tuvastamise korral tuleb taastada olukord, mis oleks olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks esinenud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusüsimused ning tõendamise ese
  3. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et kaebuse esitaja ei soetanud põlevkivi kütteõli Alfaoil OÜ nimel 15.09.2009 koostatud arve nr. 90030 ja 21.09.2009 koostatud arve nr. 90033 (kokku 151 847 krooni) alusel ning rapsiõli Paargu OÜ nimel 18.09.2009 koostatud arve nr. 90232, 22.09.2009 arve nr. 90235 ja 24.09.2009 arve nr. 90328 (kokku 349 236 krooni) alusel. Maksuotsuse väitest, et OÜ Litas Trade kajastas teadlikult enda raamatupidamise arvestuses nimetatud äriühingute nimel vormistatud arveid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning teha maksuvabalt väljamakseid (maksuotsuse lk. 21), saab järeldada, et maksuhalduri arvates oli tegemist kaebuse esitaja maksupettusega, mitte hoolsuskohustuse rikkumisega. Seda kinnitab ka maksuhalduri esindaja vastus kohtule: „Maksupettust näitab arvete vormistamine“ (kohtuistungi protokolli lk. 4, kd II, lk. 23). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: 1) Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ olid vaidlusalusel perioodil käibemaksukohustuslased (maksuotsuse lk. 5); 2) Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ põhitegevusalaks
  4. a. majandusaasta aruande järgi oli muu vedel- ja gaasikütuse hulgimüük (maksuotsuse lk. 5). Samas märgib kohtunik, et
  5. a. majandusaasta aruande järgi Alfaoil OÜ põhitegevusala ei muutunud, kuid Paargu OÜ põhitegevusalaks on märgitud teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük; 3) Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ omasid vaidlusalusel perioodil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel registreeringuid vedelkütuse müügi tegevusalal (maksuotsuse lk. 5); 4) kauba müük vaidlusaluste arvete alusel on deklareeritud ning maksud on riigile tasutud (vastustaja selgitus kohtuistungi protokolli lk. 4, kd II lk. 23); 5) Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ seaduslik esindaja Erkki Vapper kinnitab vaidlusaluste tehingute toimumist (kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll 11.11.2009, kd I, lk, 72-73); 6) kauba eest tasuti sularahata arveldamise teel; 7) tehingupartnerite esindajad olid varasemalt tuttavad.
  6. Maksuhaldur on tuvastanud kaebuse esitaja osavõtu maksupettusest kaebuse esitaja väidetavate tehingupartnerite Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ tehingute kontrollimise kaudu põlevkivi kütteõli ning rapsiõli soetamisel. Selleks on maksuhaldur konstrueerinud maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud tõendite abil kütteõli võimaliku ostuahela, milles tõenditest nähtuvalt osalesid järgmised äriühingud: Balten Kokk OÜ - Intersales OÜ – Alfaoil OÜ – Litas Trade OÜ – SIA KU Nafta Trading. Rapsiõli võimalikus ostuahelas osalesid järgmised äriühingud: Leedu äriühing SV Oleliai – Frinks OÜ – Paargu OÜ – Litas Trade OÜ – Biodiesel Paldiski AS. Rapsiõli ja kütteõli müüki Litas Trade OÜ poolt vastavalt Biodiesel Paldiski AS-le ning äriühingule SIA KU Nafta Trading ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Seega ei ole maksuhaldur vaidlustanud kaebuse esitaja poolt nimetatud isikutele edasimüüdud kauba soetamist ettevõtluse tarbeks, vaid kauba soetamist arvetel näidatud isikutelt – Alfaoil OÜ-lt ja Paargu OÜ-lt. Maksuhaldur on tõendite analüüsi tulemusena leidnud, et kuigi Litas Trade OÜ juhatuse liige Eigirdas Biekša on teinud väidetavalt otse tehinguid Paargu OÜ ja Alfaoil OÜ juhatuse liikme ja tuttava Erkki Vapperiga, teadis või pidi Eigirdas Biekša teadma, et variisikute poolt juhitud Balten Kokk OÜ, Intersales OÜ ja Frinks OÜ ei hankinud kütte- ja rapsiõli Alfaoil OÜ-le ja Paargu OÜ-le. Kuna varifirmad Balten Kokk OÜ, Intersales OÜ ja Frinks OÜ ei hankinud kütteõli Alfaoil OÜ-le ja rapsiõli Paargu OÜ-le, ei saanud Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ Litas Trade OÜ-le midagi müüa (maksuotsuse lk. 20-21). 5
  7. Kaebuse esitaja on tuginedes Euroopa Kohtu
  8. jaanuari
  9. a otsusele liidetud kohtuasjas C-354/03, C-355/03, C-484/03 (punktid 54 ja 55) leidnud, et võimalikud maksuõigusrikkumised kaubatarnete varasemas ahelas ei mõjuta kaebuse esitaja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Kohus nõustub kaebuse esitaja järeldusega, kuid on seisukohal, et seda järeldust saab kohaldada juhtumil, kus maksukohustuslast süüdistatakse vaid hoolsuskohustuse rikkumises. Käesoleva juhtumi faktilised asjaolud (vt. kohtuotsuse p 15) kaebuse esitaja hoolsuskohustuse rikkumisele ei viita. Riigikohus on leidnud, et „/…/ juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust“ (RKHK 19.05.2009 otsuse nr. 3-3-1-32-09 p 10). Vaidlustatud maksuotsuses ongi maksuhaldur leidnud, et kaebuse esitaja osales ettekavatsetult maksupettuses, st. teadis või pidi teadma, et kauba müüki arvel märgitud isikutelt tegelikult ei toimunud. Seega on maksuotsus põhjendatud vaid kaebuse esitaja maksupettuse tuvastamise korral ning ainetud on kaebuse esitaja väited hoolsuskohustuse mitterikkumise kohta. Maksupettusele viitavate tõendite puudumise korral on maksuotsus faktiliselt põhjendamata ning kuulub tühistamisele. Võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad kohtupraktika järgi näiteks andmed ostja ja müüja pettusele viitava seose kohta (vt Riigikohtu otsus nr. 3-3-1-50-03 p 10). Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, st ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, nt ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega (Riigikohtu 05.03.2003 otsus nr. 3-3-1-39-03 p 12). Kohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu 19.05.2009 otsusele asjas nr. 3-3-1-32-09, milles leiti, et „/…/ kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu“ (p 12). Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas võib kinnitada kaebuse esitaja maksupettust see, kui kaebuse esitaja teadis või pidi teadma varifirmade olemasolust kütteõli ja rapsiõli ostuahelas ning asjaolu, et Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ ei saanud seetõttu kaebuse esitajale edasimüügiks kütust soetada. Järgnevalt uurib kohus tehingute toimumist mõlemas kauba ostu-müügi ahelas eraldi. Kütteõli müük Alfaoil OÜ poolt
  10. Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ seadusliku esindaja Erkki Vapperi maksuhaldurile antud seletusest (kd I, lk. 72-72 pöördel) nähtub, et tema isiklikult tegeles nii Alfaoil OÜ kui ka Paargu OÜ seadusliku esindajana Litas Trade OÜ-le kütuse müügiga; hinnad kujunesid läbirääkimiste teel Litas Trade OÜ esindaja Eigirdas Biekšaga ning kindlat transporti ei kasutatud. Maksuhalduriga toimunud kohtumisel ei mäletanud Erkki Vapper ei seda, kellelt konkreetselt kütteõli ja rapsiõli Litas Trade OÜ-le müügiks hangiti ega ka seda, kuidas ja 6 milliste transpordivahenditega kaupa veeti. Samas tunnistas Erkki Vapper, et ta on Eigirdas Biekša ammune tuttav Concordia Ülikooli ajast. Kauba ostuarved lubas Erkki Vapper maksuhaldurile faksida. Maksuhaldur on faksitud arvete ja saatelehtede põhjal järeldanud, et Alfaoil OÜ soetas vaidlusaluse kauba Intersales OÜ-st ning Paargu OÜ Frinks OÜ-st (maksuotsuse lk. 5, kd I lk. 15). Kaebuse esitaja leiab, et tal puudub võimalus kontrollida, lükata ümber või võtta mingeid seisukohti Intersales OÜ-ga ning Frinks OÜ-ga seotud tehingute osas. Samas märgib kohus, et kaebuse esitaja ei ole pidanud vajalikuks ka vaidlustada maksuhalduri järeldusi ega kogutud tõendeid, mis puudutavad eeltoodud äriühingute tegevust. Maksuhaldur on võtnud seletused Intersales OÜ juhatuse liikmetelt Anžela Lõhenkolt (juhatuse liige alates 14.07.2009; kd I, lk. 74), Sergei Voroninilt (juhatuse liige alates 10.07.2009; kd I, lk. 76, lk 163) ning endistelt juhatuse liikmetelt Konstantin Uvarovilt (juhatuse liige perioodil 18.06.2009 – 14.07.2009; kd I, lk. 98-98 pöördel) ja Andrei Sergejevilt (juhatuse liige perioodil 18.06.2009 – 10.07.2009; kd I, lk. 162-162 pöördel). Juhatuse liikme Galina Prudtseva seletust maksuhalduril maksuotsuse kohaselt saada ei õnnestunud, kuna isikul puudub rahvastikuregistri järgi kindel elukoht ning Intersales OÜ ei ole juriidilisel aadressil kättesaadav. Seletustest nähtuvalt ei ole ükski ülejäänud juhatuse liikmetest tunnistanud seotust vaidlusaluste tehingutega ega ka tegelemist äriühingu tavapärase majandustegevusega, küll aga ilmneb seletustest, et Konstantin Uvarov on kohtunud Erkki Vapperiga ning Andrei Sergejeviga; Andrei Sergejev tunneb Sergei Voroninit ning ka Erkki Vapperit, viimast 5-6 aastat; Sergei Voronin kinnitab omakorda, et äriühingu pangakaardid olid Konstantin Uvarovi ja Andrei Sergejevi käes. Ainuke juhatuse liige, kellel selgelt puudub igasugune seos äriühinguga on Anzela Lõhenko, kelle kaotatud ID-kaardi andmeid on ilmselt isiku teadmata juhatuse liikmeks vormistamisel kasutatud. OÜ Intersales konto väljavõttest (kd I, lk. 95-97) nähtub, et äriühingu arvelduskontol liikumised praktiliselt puudusid. Vaidlusalusel perioodil on äriühingule teinud makseid vaid OÜ Alfaoil, millest 317 200 krooni on edasi kantud Balten Kokk OÜ pangakontole; ülejäänud raha on välja võetud pangakaardiga (kd I, lk. 96-97). Maksuhaldur on õigesti järeldanud, et Intersales OÜ ei ole teinud ühtegi tavapärase majandustegevusega (kommunaalkulud, palgad, maksud, rendid, materjali ostud jne) seotud väljamakseid. Hoolimata eeltoodust on maksuhaldur kontrollinud ka Balten Kokk OÜ tegevust. Balten Kokk OÜ juhatuse liikme Valeri Malõševi maksuhaldurile antud seletusest (kd I, lk. 239-240) ilmneb, et tegemist on varifirmaga, kuna Valeri Malõšev on värvatud fiktiivseks juhatuse liikmeks ning äriühingu pangakaardid on Valeri Malõševi värvanud isiku valduses. Tavapärase majandustegevuse puudumist kinnitab ka OÜ Balten Kokk pangakonto väljavõte (kd I, lk. 236-238). Seega saab järeldada, et nii Alfaoil OÜ-le väidetavalt kütteõli müünud Intersales OÜ kui ka Balten Kokk OÜ, kelle arvele Intersales OÜ makseid tegi, kütteõli edasimüügiga reaalselt ei tegelenud ning Intersales OÜ majandustegevuse puudumisest pidi teadlik olema ka Erkki Vapper, kellel olid sidemed Intersales OÜ juhatuse liikmetega.
  11. Maksuhaldur on uurinud ka Alfaoil OÜ poolt transporditeenuste ostu OÜ-st Estragon, kes maksuhaldurile 12.11.2009 faksitud OÜ Estragon FG transportteenuste 19.09.2009 arvete (kd I, lk. 81 pöördel – 82) järgi osutas Alfaoil OÜ-le vaidlusaluse kauba veoteenust. Õige on maksuhalduri tähelepanek, et transpordiarvetelt ei nähtu veoteenuse osutamise kuupäevad, marsruut ega kauba kogused. OÜ Estragon juhatuse liikme Andrei Bumazkovi maksuhaldurile antud seletuste (kd I, lk. 78-78 pöördel) kohaselt transporditi 19.09.2009 arvete alusel Alfaoil OÜ-le raskekütteõli Riisipere Naftabaasist Tallinna ning vedajaks oli M. K.. M. K. poolt maksuhaldurile antud seletuse (kd I, lk. 90) järgi vedas ta 16., 18., ja
  12. septembril Riisiperest Tallinna masuuti 595ASB Mercedese paakautos, kuhu mahub 30 000 liitrit. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et kuigi kolme reisiga suudeti transportida vaid 3 x 30 tonni kütust, müüs Alfaoil OÜ Litas Trade OÜ-le arvete järgi 223,3 tonni kütteõli, mis seab ka transporditeenuse osutamise Alfaoil OÜ-le vaidlusaluse kütuse müügiks kahtluse alla. Kahtlust 7 kauba müügist süvendab ka asjaolu, et veoteenus on nii arvete kui ka M. K. seletuse järgi osutatud hiljem kui on koostatud Alfaoil OÜ 15.09.2009 arve-saateleht Litas Trade OÜ-le (kd I lk. 140). Maksuhaldur on maksuotsuses ühtlasi tuvastanud kütteõli hinna põhjendamatu kõikumise tehingute ahelas Intersales OÜ – Alfaoil OÜ – Litas Trade OÜ – Nafta Trading OÜ, millest ilmneb, et Alfaoil OÜ on müünud Litas Trade OÜ-le kütteõli oluliselt odavamalt, kui ta on seda ise Intersales OÜ-lt hankinud (vrdl hankehind 4200 kr/tonn, edasimüügihind 3400 kr/tonn). Maksumenetluses ei ole Erkki Vapper soovinud hinnaerinevust põhjendada (kd I, lk. 93 pöördel). Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et Alfaoil OÜ ja Litas Trade OÜ vahelisi tehinguid ei ole Alfaoil OÜ 15.09.2009 ja 21.09.2009 arvete alusel toimunud. Arvestades Alfaoil OÜ ja Litas Trade OÜ juhatuse liikmete tihedaid ning ammuseid sidemeid, pidi Litas Trade OÜ juhatuse liige Eigirdas Biekša olema teadlik, et Alfaoil OÜ-l puudub võimalus müüa Litas Trade OÜ-le väidetavalt Intersales OÜ-st ostetud kütteõli. Maksuhaldur on tuvastanud, et Balten Kokk OÜ ja Intersales OÜ septembri 2009 kohta käibedeklaratsioone, samuti tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone esitanud ei ole (maksuotsuse lk. 19). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on isikute kooskõlastatud tegevusega tehinguteahelas, mille lõppeesmärgiks on tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ja maksuvabalt raha väljaviimine ettevõttest, ei oma kaebuse esitaja seadusliku esindaja pahausksuse tuvastamisel tähtsust see, et kaebuse esitaja otsene tehingupartner - Alfaoil OÜ käibemaksu faktiliselt riigile tasus. Rapsiõli müük Paargu OÜ poolt
  13. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Litas Trade OÜ soetas rapsiõli Paargu OÜ-st ja Paargu OÜ omakorda Frinks OÜ-st ning viimane SV-st Obeliai, vastavalt maksuhalduri poolt tõendite alusel konstrueeritud ostuahelale. Frinks OÜ juhatuse liikme Vallo Pank’i (kd I, lk. 85) seletusest ilmneb, et rapsiõli müük Paargu OÜ-le oli Frinks OÜ jaoks vaid ühekordne tehing ning äriühingu peamine tegevusala on maakleriteenus. Vallo Pank’i seletuse kohaselt tunneb ta samas Eigirdas Biekšat juba 4-5 aastat ning nad tegutsevad koos OÜ-s Senalda. SV Obeliai kontakti sai Vallo Pank Eigirdase käest, kes aitas tal SV Obeliai esindajaga suhelda. Vallo Pank ise ei ole kunagi SV Obeliai esindajaga kohtunud. Vallo Pank’i seletuse järgi ei tea ta rapsiõli hindadest midagi ning lepingu sõlmimine käis posti teel. Transpordifirma kontakti sai Vallo Pank Paargu OÜ-st Erkki Vapperilt, kes leppis kokku ka mahalaadimiskoha. Vallo Pank ise kaupa ei näinud ning ka transpordifirmast kellegagi näostnäkku ei suhelnud. Kohus on seisukohal, et Vallo Pank’i seletus tõendab ilmekalt asjaolu, et ilma Erkki Vapperi ja Eigirdas Biekša asjaajamiseta ei oleks Vallo Pank võimeline olnud rapsiõli SV-lt Obeliai ostma ja edasi OÜ-le Paargu transportima, kuna tal puudusid kontaktid nii rapsiõli müüja kui ka transpordifirmaga. Kuivõrd kontaktid SV-ga Obeliai olid seega olemas Eigirdas Biekšal seab see Litas Trade OÜ poolt rapsiõli ostuks vahendusfirmade OÜ Frinks ja OÜ Paargu kasutamise vajalikkuse tõsise kahtluse alla. Kahtlust süvendab rapsiõli tonnihinna seletamatu kõikumine tehingute ahelas. Kui Frinks OÜ ostis rapsiõli SV-lt Obeliai hinnaga 8600 kr/tonn, siis müüs ta selle edasi OÜ-le Paargu hinnaga 13000 kr /tonn, millele lisandus käibemaks ning OÜ Paargu omakorda Litas Trade OÜ-le hinnaga 8900 krooni, millele lisandus käibemaks; viimane aga Biodiesel Paldiski AS-ile 8996,8 krooni/tonni eest, millele lisandus käibemaks. Maksuhaldurile antud seletuses väidab Erkki Vapper, et rapsiõli hinna langemine selle müügil Litas Trade OÜ-le tulenes sellest, et see ei kõlvanud loomasöödaks (kd I, lk. 93 pöördel). Kohtu arvates on selline selgitus ilmselgelt otsitud. Erkki Vapperile pidi selgelt teada olema, et Litas Trade OÜ ei tegelenud loomapidamisega, vaid muu vedel- ja gaasikütuse jms hulgimüügiga. OÜ-le Paargu on tehing rapsiõliga olnud seega majanduslikult selgelt ebamõistlik ning sellist rapsiõli ostu ja edasimüügi vormistamist saab selgitada vaid üksteisele tuttavate isikute varem kooskõlastatud näiliku tegevusega. Frinks OÜ 8 Swedpanga konto väljavõttest (kd I, lk. 107-109) ilmneb, et reaalset majandustegevust äriühingul ei toimunud; kontot on kasutatud ainult sularaha väljavõtmise eesmärgil. Seega tuleb asuda seisukohale, et Frinks OÜ näol on tegemist vaid varifirmaga tehinguteahelas.
  14. Maksuotsusest nähtuvalt ei ole maksuhaldur seadnud kahtluse alla Litas Trade OÜ poolt rapsiõli edasimüüki Biodiesel Paldiski AS-le (arved, kaalumiskviitungid ja saatelehed kd I, lk. 141-149). Kaalumiskviitungitelt nähtub, et rapsiõli on Biodiesel Paldiski AS-le transportinud Goldstern OÜ. Goldstern OÜ juhatuse liikme Kaspar Lille maksuhaldurile antud selgituste (kd I, lk. 62-63) kohaselt transportis OÜ Goldstern septembris rapsiõli marsruudil Obeliai LT – Paldiski EST ning veo tellijaks oli A. R.; arve veo eest telliti OÜ-le Frinks ning kauba omanik vahetus Paldiskis. Kaspar Lille selgitusest järeldub, et Eigirdas Biekša pidi juba SV-lt Obeliai rapsiõli ostmisest alates teadlik olema, kellelt OÜ Frinks ning OÜ Paargu rapsiõli lõppastmes soetavad, kuna kaup ei teinud teel esialgselt müüjalt lõpp-ostjani vahepeatusi, vaid transporditi otse Litas Trade OÜ tehingupartneri Biodiesel Paldiski AS-le. Kaspar Lille arvates ostis Litas Trade OÜ rapsiõli äriühingult OÜ Frinks ning Litas Trade OÜ-st suhtles ta A. R.. Küsimusele, kas talle on tuttav OÜ Paargu, vastas Kaspar Lille, et A. R. on esindanud ka seda ettevõtet. Eeltoodud seletusest saab omakorda järeldada, et olukorras, kus üks isik – A. R. on esindanud nii Litas Trade OÜ-d, OÜ-d Paargu kui ka OÜ-d Frinks, pidid äriühingud tegutsema samade isikute kontrolli ja juhtimise all. Seda kinnitab ka asjaolu, et A. .. 93), kes selgitas, et A. R. on Paargu OÜ-s müügijuht ning ei ole suhelnud Litas Trade OÜ ega OÜ-ga Frinks ning nende äriühingutega suhtles hoopis Erkki Vapper ise. Kohus nõustub kogutud tõendite alusel tehtud maksuhalduri järeldusega, et tegemist on ühe tutvusringkonna juhitud äriühingutega ning tõendid kogumis lubavad teha järelduse, et Litas Trade OÜ ei soetanud Biodiesel Paldiski AS-le müüdud rapsiõli Paargu OÜ-lt ja viimane omakorda Frinks OÜ-lt. Kontrollimisel on maksuhaldur ühtlasi tuvastanud, et Litas Trade OÜ müügiarvetel Biodiesel Paldiski AS-le kajastuvad rapsiõli kogused tonnides kattuvad rapsiõli kogustega tonnides, mida laadis SV-st Obeliai peale veoteenust osutav Goldstern OÜ ning mis laaditi maha Biodiesel Paldiski AS kaalumajas, kuigi arve tuli esitada Frinks OÜ-le. Seetõttu tuleb pidada õigeks ka maksuhalduri järeldust, et OÜ Litas Trade soetas Biodiesel Paldiski AS-le müüdud rapsiõli ise SV-st Obeliai (maksuotsuse lk. 18) ning vahepealseid ostu-müügi tehinguid faktiliselt aset ei leidnud. Kuivõrd OÜ Frinks, OÜ Paargu ja Litas Trade OÜ juhatuste liikmed olid omavahel ammused tuttavad, tuleb OÜ Frinks ja OÜ Paargu arveid pidada fiktiivseteks ning OÜ Frinks – OÜ Paargu ja OÜ Paargu – Litas Trade OÜ vahelisi rapsiõli ostumüügitehinguid mittetoimunuiks.
  15. Kaebuse esitaja leiab kaebuses (lk. 6), et maksuhalduri etteheited OÜ Alfaoil ja OÜ Litas Trade vahelise ostu-müügilepingu lisa nr. 1 esitamata jätmise kohta, samuti kahtlused seoses asjaoluga, et OÜ Litas Trade üürib ruume aadressil Fosforiidi 4, Maardu, mis on ka OÜ Alfaoil ja OÜ Paargu juriidiliseks aadressiks, ei ole põhjendatud ning on kaasa toonud ebaõiged järeldused maksuotsuses. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et ilmselt ei saa vaidlusaluste äriühingute juhatuse liikmete omavahelist seotust põhistada asumisega ühel aadressil olukorras, kus tegemist on paljude kontoritega büroohoonega. Samas maksuotsusest ei nähtu, et maksuotsuse järeldused tugineksid eelkõige kaebuse esitaja poolt esile toodud asjaolude hindamisele. Nagu nähtub ka kohtuotsuses maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel tehtud järeldustest, on kaebuse esitaja poolt väljatoodud asjaolud kõiki muid kogutud tõendeid kogumis arvestades ebaolulised ning ka maksuotsusest ei ilmne, et need oleksid osutunud kaalukeeleks lõppjärelduste tegemisel. Mis puudutab kaebuse esitaja põhjendust rapsiõli hinna langemise osas, siis kohus märgib, et kaebuse esitajal oli võimalik esitada maksumenetluse käigus tõendeid nii rapsiõli liigse happelisuse kohta kui ka selle kohta, et rapsiõli ei olnud algselt mõeldud kütuseks. Kuna maksuotsus tehti muutva tingimusega, andes kaebuse esitajale 9 võimaluse esitada maksuhaldurile täiendavaid andmeid, selgitusi ja tõendeid, siis oli kaebuse esitajal see võimalus ka muutva tingimuse kehtivusaja jooksul. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja seda võimalust oleks kasutanud, millest tulenevalt on asjakohatu esitada rapsiõli hinna languse põhjuse kohta uusi tõendamata väiteid kohtumenetluses. Samuti märgib kohus, et kuivõrd nii maksuhaldur kui ka kohus on jõudnud kaebuse esitaja maksupettuse tuvastamiseni analüüsides tehinguid terves tehinguteahelas, mitte vaid OÜ Litas Trade ning Biodiesel Paldiski AS omavahelisi tehinguid arvesse võttes, ei väära kohtu lõppjäreldust see, kas kaebuse esitaja soetas rapsiõli tavapärase hinnaga ning võõrandas Biodiesel Paldiski AS-le juurdehindlusega või mitte. Kohus peab vajalikuks peatuda eraldi ka kaebuses esitatud taotlusel, kuulata juhul, kui kohus leiab, et transporditeenuse osutamisega seotud asjaolud on asja lahendamisel määrava tähtsusega, kohtumenetluse üle OÜ Alfaoil ja OÜ Paargu seaduslik esindaja Erkki Vapper (kaebuse lk. 4, kd I, lk. 6). Kohus tunnistaja ülekuulamist seoses tunnistaja poolt maksumenetluses juba antud selgitustega vajalikuks ei pidanud (
  16. septembri
  17. a kohtumäärus, kd II, lk. 1), leides, et kohtul puudub alus arvata, et Erkki Vapper võiks kohtumenetluse käigus varem antud ütlusi muuta või oluliselt täiendada. Kohus on ka pärast kõigi asjas kogutud tõendite analüüsimist samasugusel seisukohal, eriti arvestades Erkki Vapperi rolli tehinguteahelas. Maksumenetluses kogutud tõendid on olnud maksu määramiseks piisavad. Asjaolu, et Erkki Vapper ei osanud või suutnud kahel korral maksumenetluses seletusi andes vaidlusaluseid tehinguid ning kauba transporti puudutavatele küsimustele kas üldse või piisavalt konkreetselt vastata ning 03.12.2009 toimunud kohtumisel maksuhalduriga keeldus Alfaoil OÜ-d puudutavatele küsimustele hoopis vastamast, ei saa kaasa tuua kohtule kohustust isikut kohtumenetluses taas küsitleda. Samuti nähtub PMTK 26.04.2010 otsusest, et kaebuse esitaja ise ei ole maksuotsuse muutva tingimuse kehtivusaja jooksul maksuhaldurilt Erkki Vapperi uute asjaolude kohta küsitlemist taotlenud. Kohus märgib ühtlasi, et Riigikohtu halduskolleegium nõustus 14.11.2007 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-47-07 ringkonnakohtu seisukohaga, et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest.
  18. Viimaks märgib kohus järgmist: Erkki Vapperi ja Eigirdas Biekša osavõtul toimunud analoogilise tehinguteahela analüüsimisel leidis Riigikohus
  19. detsembri
  20. a otsuses asjas nr. 3-3-1-63-06 (Omlox Export OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse tühistamise nõudes) järgmist: „/…/ asja lahendamisel on kohaldatavad Euroopa Kohtu
  21. veebruari
  22. a otsuses kohtuasjas Halifax plc, Leeds Permanent Development Services Ltd, County Wide Property Investments Ltd vs Commissioners of Customs & Excise (C-255/02) märgitud seisukoht, et maksukohustuslasel ei ole õigust arvata maha sisendkäibemaksu siis, kui selle mahaarvamise aluseks olevad tehingud kujutavad endast kuritarvitust. Samas kohtuasjas on kohus ka märkinud, et „Kui kuritarvituse olemasolu on tuvastatud, tuleb sellega seotud tehingud uuesti määratleda viisil, millega taastada olukord, nagu oleks olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks esinenud“ (p 11). Kolleegium leidis, et kui kuritarvitust ei oleks olnud, siis oleks AS Narva Elektrijaamad arved ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ arve adresseeritud mitte OÜ-le Faltex Trade, vaid Omlox Export OÜ-le ning viimane oleks saanud arvetel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha arvata (p 12). Kolleegium leidis ühtlasi, et ainuüksi käibemaksupettuse toimepanemise fakt ei saa piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses tehinguga, mille ehtsust on maksuhaldur tuvastanud ja kohtud kinnitanud (p 13). Kui kohus tuvastab, et arvel näidatud ostja asemel on tegelikult ostjaks teine isik, siis võib lugeda, et kohtuotsusega on tuvastatud ka tegelikule ostjale kuuluv sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus vastavalt sellele arvele (p 14). Analüüsides OÜ Litas Trade tehinguid OÜ-ga Alfaoil ei tuvastanud maksuhaldur ega ka kohus 10 seda, kes oli tehingute tegelikuks teiseks pooleks kütteõli ostmisel. Küll aga tuvastas maksuhaldur OÜ Litas Trade ja OÜ Paargu vahelisi tehinguid analüüsides, et OÜ Litas Trade soetas rapsiõli ise SV-st Obeliai (maksuotsuse lk. 18) ning kohus nõustub maksuhalduri vastava seisukohaga. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur maksuotsust eeltoodud lahendist lähtuvalt põhjendanud. Arvestades samas asjaolu, et SV Obeliai arvete (kd I, lk. 151-155) alusel puudus kaebuse esitajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning tal ei tekkinud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ka kaupa mittemüünud OÜ Paargu arvete alusel, on maksuhaldur õigesti määranud kaebuse esitajale KMS § 24, § 29 lg-te 1 ja 3, § 31 lg 1 alusel maksuotsusega juurde tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 501 083 krooni.
  23. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.