3-11-1831/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1831 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi E. K kaebus Viru Vangla 20.06.2011 käskkirja nr 63/1175-D tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: E. K /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta E. K kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 26.03.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 15.04.2011 käskkirjaga nr 6-2/433-T (tl 31) määras Viru Vangla kinnipeetav E. K tööle finantsja majandusosakonda üldkasutatavate ruumide koristajana alates 17.04.2011 kuni 16.07.
4. 20.06.2011 koostati Viru Vanglas käskkirja nr 6-3/1175-D (tl 41-42), millega karistati E. K vangistusseaduse § 37 lg 1 ja § 67 lg 1 nõuete rikkumise eest viieteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati osaliselt või täielikult vangistusseaduse § 22, § 30-32, § 3438, § 41, § 43, § 46 ja § 48 tulenevaid õigusi. 29.06.2011 vaideotsusega nr 6-12/271-1 (tl 52) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl 50-51) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 25.07.2011 esitas E. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 6 lg 2 p 1 kohase nõudega kaebuse (tl 1-5), paludes Viru Vangla 20.06.2011 käskkiri nr 6-3/1175-D tühistada. Põhiseaduse § 28 lg 1, vangistusseaduse § 37 lg 2 p 3, § 63 lg 1, § 64 lg 1, „Vangla sisekorraeeskirja“ § 97 lg 2, § 98, haldusmenetluse seaduse § 6, Viru Vangla kodukorra punktidele 25.2 ja 25.3 ning Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele viidates leidis kaebaja, et käskkiri on kaalutlusveaga, vangla on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja määranud talle vaid erandkorras kohaldatava karistuse. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et ei saanud tööle asuda väga tugeva allergia tõttu erinevate tolmude vastu, tema testide ülikõrged näitajad olid vanglale juba teada, kuid menetluse käigus ei võetud arstilt vastavat tõendit, kuigi menetleja kohus on kõiki väiteid ja tõendeid kontrollida ning objektiivsed asjaolud välja selgitada.
6. Viru Vangla vastuses (tl 29-30) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti vaidlustatud käskkirju, läbi viidud distsiplinaarmenetlust ja määratud karistust õiguspäraseks ning esitati vastuväited kaebaja seisukohtadele. Muuhulgas märgiti, et arstiabi kättesaadavuse tagamise kohustuse tõttu on vanglal hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist ja eraldi tervisekontrolli läbiviimine vahetult enne tööle määramist pole vajalik, kaebaja puhul küsiti meditsiiniosakonnast arvamust nii tööle määramisel kui ka distsiplinaarmenetluse käigus ning saadu kinnitas, et ta on võimeline töötama. Veel märgiti, et kuna kaebaja määrati üldkasutatavate ruumide koristajaks, ei saanud ta kuidagi arvata kokku puutumist õietolmuga, mille vastu on ta allergiline ning lisati, et ehkki kartserikaristus on rangeim võimalik distsiplinaarkaristus, oli see kaebaja rikkumist ja varasemat karistatust arvestades põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 41-42) on E. Kle vangistusseaduse § 37 lg 1 ja § 67 p 1 toetudes süüks pandud seda, et 20.05.2011 ei allunud ta korraldusele asuda koristama E-7 osakonnas. Kaebaja ise pole seletuskirjas (tl 48), vastulauses (tl 44-45), vaides (tl 50-51) ja kaebuses (tl 1-5) eitanud töötamisest keeldumist, kuid peab niisugust käitumist oma tervisliku seisukorra tõttu õigustatuks. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud vanglas täitma sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama ja juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on töökohustusest vaba kinnipeetav, kes pole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka mittejõudnud täiskasvanud isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline töötama ja vastupidise peab tuvastama Sotsiaalkindlustusamet ekspertarstide kaasabil või kinnipeetava puhul vangistusseaduse § 37 lg 3 kohaselt arst. Seaduseandja sellist nõuet ei pea aga mõistma nii, et igale kinnipeetavale tuleb enne tööle määramist tingimata teha arstlik läbivaatus. E. K töövõimelisust on meditsiiniosakond enne tööle määramist kinnitanud (tl 68), Kutsehaiguste Kliinikus 18.02.1999 (tl 67) ja Quattromed HTI 03.06.2011 tehtud allergiatestid (tl 15) näitavad tal tundlikkust ainult erinevate õietolmude, kuid mitte siseruumide õhu suhtes, meditsiiniosakonnas 14.06.2011 koostatud tõendi (tl 49) kohaselt võimaldab tema tervislik seisund majandustöödel töötamist ja arst pole teda töövõimetuks tunnistanud (tl 40) ka vastavate konkreetsete taotluste (tl 38-39) peale.
8. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. E. K suhtes koostatud distsiplinaarkaristuse käskkiri (tl 41-42) rajaneb kehtivatel seadusesätetel ja tema tööle määramise kohta 15.04.2011 antud käskkirjal nr 6-2/433-T. Kaebaja on selle küll vaidlustanud (tl 32), kuid 2 vastav vaie jäeti Viru Vangla 24.05.2011 vaideotsusega nr 6-12/198-1 (tl 33) rahuldamata ning 30.09.2011 koostatud ja 31.10.2011 jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-1569 (tl 83-84) jäi rahuldamata ka selle käskkirja tühistamiseks Tartu Halduskohtusse esitatud kaebus. Viru Vangla poolt kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on E. K puhul järgitud kõik vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4, justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2, § 98 ja Viru Vangla kodukorra punktidest 25.2 ja 25 3 tulenevad nõuded. Menetluse käik on nõuete kohaselt protokollitud (tl 43), karistatut on teavitatud selle algatamisest (tl 47), talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 44-45 ja 48), menetluse käigus on uuritud tema tervislikkust seisundist tulenevaid asjaolusid (tl 49) ning karistus on talle määratud ette nähtud tähtaja ja „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käskkirjas käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletusi ning on arusaadavalt põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel kohaldatud karistuse sisulist otstarbekust, kuid kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viieks ööpäevast kartserisse paigutamist, saab viieteistkümne ööpäeva pikkune karistus arvestada nii kaebaja varasemat käitumist kui töötamisest keeldumises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule, pole ülemäärase raskusega ja võib teiste võimalike karistustega võrreldes kõige paremini kaasa aidata tema õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega kinnitab kõik asjas esitatu, et E. Kle määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, põhiseaduse § 28 kehtestatud õigust tervise kaitsele ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse põhimõtteid.
9. Eeltoodud järeldustel jääb E. K kaebus täies ulatuses rahuldamata ning riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu (tl 21a) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel selle kaebaja eest tasunud isiku kanda. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3