lg 1 kehtestatu kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ja kas riigilõiv on tasutud. Puuduste esinemise korral tuleb jätta kaebuse käiguta ja anda tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 ja 2 kohustavad kaebuse tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses või kui selle esitaja pole kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. 3.
lg 1 p 5, 6, 7, 10, lg 4 ja 7 tuleb kaebusesse muuhulgas märkida vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, kas kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses, kas ta soovib kasutada tõlgi abi, kaebaja taotlus vastavalt sama seadustiku § 37 ning tuvastamisnõude puhul ka selgitus, miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. V. Z kurdab oma kaebuses selle üle, et tema vabanemisfondi on tehtud sissemakse, tema naise arvelt on maha võetud summasid hagide tasumiseks ning talle on esitatud arusaamatuid hagisid, kuid kaebusest ei ole võimalik selgelt aru saada, millise avalik-õiguslikke ülesandeid täitva haldusorgani missuguseid haldusakte või toiminguid ta seejuures vaidlustada soovib ning puudub konkreetne
4.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses üksnes niisuguste avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, millele ei näe seadus ette teistsugust menetluskorda. Sama seadustiku § 6 lg 1 ja 2 tulenevalt loetakse haldusaktiks haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses haldusakt, sama seaduse § 95 tähenduses haldusleping ja üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, haldusorgani tegevusetus või viivitus avalik õiguslikus suhtes. V. Zi kaebuse väidetest ja lisatud dokumentidest võib järeldada, et ta ei ole rahul aastal 2007 toimunud Tartu Vangla tegevusega tema rahaliste vahendite arvamisel vabanemisfondi ning kohtutäiturite tegevusega tema hagide ja muude võlgnevuste kinnipidamisel. Kohtutäituri tegevust reguleerib täitemenetluse seadustik, mille § 11 lg 2, § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 kohaselt tuleb kaebus kohtutäituri peale esitada esmalt kohtutäiturile endale ja kui saadud otsus ei rahulda, pöörduda täitemenetluse toimumise tööpiirkonna maakohtusse. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud täitemenetlusest tulenevate vaidluste lahendamise õigust ning ta ei saa anda õiguslikku hinnangut kohtutäiturite tegevusele, teha neile ettekirjutusi ega tühistada nende otsuseid. 5. Eeltoodud põhjustel ei vasta V. Zi kaebus seaduses kehtestatud nõuetele ning kohus ei saa seda menetlusse võtta. Kuna kaebaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele kaebuse puuduseid kõrvaldanud ning kaebuses esitatust nähtuvalt ei saa osa sellest kuuluda halduskohtu pädevusse, peab kohus kaebuse
Raili Randlane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.